Sport ja tervislikud eluviisid teemaline referaat...
Kehaline treening tugevdab immuunsüsteemi, parandab verevarustust, suurendab energiat ning aitab tunda rõõmu probleemideta kulgevast rasedusest ning valmistada keha sünnituseks ette. Lisaks sellele on võimlemisega võimalik ära hoida ja leevendada mitmesuguseid rasedusest tingitud vaevusi. Sobivad treeningud Käimine (kepikõnd) Ujumine Vesivõimlemine Jalgrattasõit Mõõdukas tempos areoobikatund Rasedatele mõeldud jooga Treening tuleks lõpetada valu, pearingluse, halva enesetunde ja/või jõuetuse korral Millised spordialad on keelatud ? Miks? Pallimängud Ratsutamine Vee- ja mäesuusatamine Sukeldumine Allveeujumine Nende spordialadega võib kaasneda kõrge traumade oht, äkilised suuna muutused ja võimalikud kokkupõrked teiste mängijatega. Treeninguks sobilik riietus Selga...
Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks a...
3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne...
Teadustöö analüüs ja retsenseerimine ,,..................... teadustöö metoodika, II kodutöö" Füsioteraapia õppekava Tartu 2011 Uuritava magistritöö pealkiri on ,,Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine". Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat. Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48 erinevat allikat, mille hulgas on eesti-, inglise- ja saksakeelset teaduskirjandust, teadusajakirju, internetimaterjale ja teadustöid. Töö eesmärk tugineb kirjanduse ülevaates käsitletud andmetele...
Sissejuhatus Kui analüüsida toidu kui igapäevase kütuse tähtsust mitte ainult enda elushoidmise, vaid ka kehalise aktiivsuse tarbeks , peab silmas pidama tarbitava toidu koostist , kogust, vedela ja tahke toidu suhet ning kindlasti toitumise regulaarsust. Tavalise päevakava järgi on toitumise regulaarsust lihtsam paika panna. Aktiivse kehalise koormusega inimene peab aga arvestama ka treeningute ajaga ja treeninguga seonduvate mõningaste toidutarbimise piirangutega. Igapäevase treeningukoormusega harjunud inimesed tajuvad hästi toidu tarbimise kõiki nüansse, mis mängivad suurt rolli nii sporditulemuse saavutamisel, kui ka taastumisel pärast treeningut või võistlust , kaalu hoidmisel ning üldise tervisliku seisundi parandamisel. Kui aktiivne kehaline koormus ületab kas või ühe tunni päeva kohta, on toidust saadava energia ja tarbitava toidu olemus väga tähtis (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010: 149). Toit peab kindlasti olema mitmekesine j...
Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
Vabatehnika ja klassikalise suusatehnika õpetamine algajale Johanna Saarnits Vabatehnika Vabatehnikat ehk uisusammu sobib kasutada rohkem tihke lumekattega alal ja rada võiks olla veidi laiem. Suusk on lühem, suusakepp pikem. Vabatehnikat sõidetakse tavaliselt paaristõugetega. Suusasaapad on kõrgemad kui klassikalise sõidutehnika puhul, et liigeseid tugevamalt toetada. Klassikaline tehnika Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksemas lumes ning ettetehtud raja puhul. Klassikalise suusatehnika sõitmisel peavad suusakepid olema lühemad kui uisusammu sõitmisel. Suusasaapad on madalamad ja lasevad liigesel vabamalt liikuda. Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama on tasakaalu hoidmine. Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevai...
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisapara...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND FÜSIOTERAAPIA JA TERVISEEDENDUS ÕPPETOOL Virge Lellep Kaassõltuvus Referaat Juhendaja: Dr. Tamara Janson 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................3 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........6 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: ..........8 6.Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278...............................................................................10 SISSEJUHATUS Paljud inimesed teavad, mis on sõltuvus. Selleks peetakse vajadust, kas siis tarbida mingit ainet, n...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri teaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Anti Pungar Sangpommi tõstmise ajalugu KKSP.05.259 Sportliku eriala õpetamise metoodika. Raskejõustik Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Juhendaja: Peep Päll Juhendaja allkiri Tartu 2010 Sangpommiks peetakse kindla fikseeritud raskusega metallist kuuli, mille otsas on sang. Sangpommiraskusteks on: 8 kg, 12 kg, 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 48 kg. Sangpommi harrastust nimetatakse sangpommi...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kehalise kasvatuse ja spordi eriala VÄHK Referaat Juhendaja: Tartu 2010 SISUKORD 1. Vähist.............................................................................................................lk. 3 2. Kasvajate teke.............................................................................................lk. 3-4 3. Levinumad vähivormid..................................................................................lk. 4 4. KOPSUVÄHK..............................................................................................lk. 5 Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid.........................................................lk. 5 Kopsuvähi sümptomid................................................................................lk. 5-6 Kopsuvähi ravi...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Võrkpalluri treeningplaan Õppereferaat Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ettevalmistusperiood:..................................................................................................................3 Võistlusperiood:..........................................................................................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...
02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka...
3 Anatoomia ja vigastuse mehhanism....................................................................4 Vigastuste riskifaktorid..................................................................................4 Sümptomid................................................................................................4 Füsioteraapia...............................................................................................5 Küoteraapia................................................................................................5 Immobilisatsioon..........................................................................................5 Massaaz....................................................................................................5 Lihasjõu taastamine...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Maaturismiteenindus MTTp-11 Referaat ,,Kehaliste harjutuste mõju organimsmile" Koostaja: Annely Lindmets Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu....
Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehal...
100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni...
05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema s...
makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
