Kas koolis peaks olema kehalisekasvatuse tund? Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund!?Muidugi peab olema nädalas korra või paar kehalise kasvatus tund. Kehaline peaks olema nauditav tund- see oleks justkui võimalus lasta oma ajul puhata ja maandada veidi koolistressi.Koolistress ongi just neid põhjuseid ja muidugi ka faktipõhine õpe mille pärast peaks olema koolis kehalise tund.Kuna kehaline aitab maandada tunni jooksul kogutud pingeid ja annab võimaluse liikuda ja mõnel veerandil ka õues olla.Kehalisetund muutub laste jaoks tähtsaks just kevade poole, kuna siis kipub koolimaja ja klassid ülekuumenema ja õpilastel on paraku võimatu seal ajuga tööd teha.Sellistes olukordades ongi heaks vahepalaks päevale kehalise tund,kus õpilane saab joosta ja trenni teha.Inimene teeb oma ajule nii öelda puhkepausi,tegeledes füüsilise poolega.Kuna me elame arenevas ühiskonnas ja ei ol...
Mida ma teeksin, kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja ? Õpetaja amet ei ole kerge. Olla kehalise kasvatuse õpetaja kõlab kergelt, kuid ei ole seda. Et olla kehalise kasvatuse õpetaja peab olema väga treenitud, huvitavate mõtetega ning kindlasti on meil vaja head esmaabi oskust. Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, tahaksin teha lastele kehalise kasvatuse tunni huvitavaks ja meeldejäävaks. Kindlasti ma mängiks lastega väga palju, aga ma laseks neil ka raskemaid ülesandeid teha, sest kehalise kasvatuse tund on tähtis, nii füüsilisele vormile kui ka hea puhkus ja vaheldus õppetööle. Kehalise kasvatuse õpetajana ma kindlasti teeks selliseid tunde kus saaks õppida matemaatikat, näiteks väikestele teeks palli mängud koos korrutustabeliga. Ühesõnaga ma ühendaks meeldiva kasulikuga. Ma arvan et sellised teematilised tunnid aitaksid paljusi lapsi kellel on koolis koolitöödega probleeme. Kehalise kasvatuse tunnid peaksid oleme väga ...
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist. Kõikide ühe latiga mõõtmine, kehaliselt vähemvõimekate alandamine ...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli ...
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks. Tegelikult võiks teha paar võimlemisharjutust ka hommikul, et valmistada end ette päevaseks liiumiseks. Sportimine on kasulik tervisele. Sportimine ennetab haiguste teket, parandab vormi, vähendab väsimuse teket, ...
Tartu …….Kool …………. 8.b klass KEHALISE KASVATUSE TUND (LIIKUMISMÄNGUD) Loovtöö Juhendaja õpetaja …….. Tartu 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Eelmise kooliaasta kevadel saime teada, et meil tuleb teha loovtöö. Alguses ei osanud ma midagi arvata, kuna polnud varem sellega kokku puutunud. Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise t...
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHA...
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
Kool saja aasta pärast Kool saja aasta pärast on suur ja ilus. Sööklasse mahub tuhat inimest. Toiduks vajutad sa puutetundlikule ekraanile ja tellid oma lemmiktoidu. Kooli teleporditakse. Kui keegi komistab ja kukub, siis kerkivad põrandast madratsid. Koolis ei või kakelda ja narrida. Õppida koju ei antaks üldse. Õpetajad on lahked, rahulikud ja ei karju kunagi. Tund kestaks viiskümend viis minutid ja vahetund 45 minutit. Iga päev võiks olla kehalise kasvatuse tund . Kindlasti on koolil on ka ujula ja tenniseväljak. Palju korraldatakse ka õppeekskursioone nii Eestis kui välismaal. Nii õpetajad ja õpilased on õnnelikud ja tahavad kooli tulla.
Minu lemmik õppeaine Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Osadele meeldib kehalise kasvatuse tund, teistele aga hoopis kunstiõpetus või muusika. On ka selliseid inimesi, kellele ei ole meeltmööda ükski õppeaine. Minu lemmik õppeaine on kirjandus. Mulle on see tund meeltmööda erinevatel põhjustel. Kõige rohkem sellepärast, et mulle meeldib väga raamatuid lugeda. Kui ma loen, siis ma ainult ei sirvi neid läbi, vaid keskendun igale leheküljele ja ei jäta kunagi midagi kahe silma vahele. Öeldakse, et raamatut ei hinnata kaane ega paksuse järgi - mina olen selle väitega igati nõus. Kui loen mingit raamatut, siis vaatan alati ka seda, kes on selle kirjutanud. Tavaliselt uurin ka köite autori kohta kui vana ta on, kus ta elab, kust tulid sellised ideed ja miks ta just nii on kirjutanud. Julgen öelda, et lugemine on üks minu kõige lemmikumatest tegevustest. Kirjanduse tund on huvitav ka sellepoolest, e...
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusv...
Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus Minu analüüsiv kirjalik mõtteväljendus põhineb põhiliselt 2015. aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus pe...
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
Tunnetusprotsessid Tähelepanu 9.tund 11.klassile Ene Alunurm Mis on tähelepanu? · See mis nö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele ongi tähelepanu. Ene Alunurm Tähelepanu jagatakse · Tahtlikuks Tahtlik tähelepanu: suunatakse objektile või tegevusele tahte abil, see kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad...
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
Integreeritud liikumisõpetus Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard Vanus: 5 - 19 Eesmärk : kehaliselt haritud inimene, kes ... · on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks; · teab kehalisest tegevusest saadavat kasu; · on regulaarselt kehaliselt aktiivne; · on kehaliselt vormis; · väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis. Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevn...
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis täh...
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta. Vahetundides võiks olla võimalus istuda kohvikus või jutustada lihtsalt sõpradega pinkidel....
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi, kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuh...
Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Ü...
Esmaspäev- kohtumispäev Teisipäev-looduspäev Kolmapäev-loovuspäev 08:00 Äratus ja hügieen Äratus ja hügieen 08:30 Hommikuvõimlemine, Hommikuvõimlemine, rivistus rivistus 09:00 Hommikusöök Hommikusöök 10:00 Laste saabumine Matk metsa,joonistamine Näitlemiseks valmistumine, laagrisse ja nende looduses. etüüdide õppimine tubadesse paigutamine. 11:30 Laagri avamine, Loodusliku materjali kasvatajate ja personali korjamine metsast ja tutvustamine, tutvumine Etü...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
Ragnar Rebane SPORDIINTERVJUU Intervjuu Looduse- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Võrkpalliala teke maailmas......................................................................................................4 2.Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis....................................................................................7 3.Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel.....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirja...
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
Uurimuslik essee: Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal Svetlana Grigorjeva Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritu...
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestili...
TALLINNA MAJANUSKOOL Valentina Purtova TURUNDUSPLAAN RATSAKLUBILE "HOBUENERGIA" TU07 Juhendaja: M.Täks Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS ............................................................................................. 6 1.1 Ettevõtte profiiil.............................................................................................................. 6 1.2Teenus .............................................................................................................................. 6 1.3Hinnakujundus ................................................................................................................9 1.4SWOT analüüs .........................................................
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS..............................
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskrin...
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad.................................
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralle...
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna teg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
