KOOLIEELSETE LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS Referaat-essee Ajad ja kombed on muutunud. Koos nendega on muutunud ka inimeste liikumisharjumused. Järjest vähemaks jääb füüsilist pingutust nõudvaid töid ja tegemisi. Tänapäeva lastest on kujunemas tubased inimesed ja ka tulevased „tugitoolisportlased“. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid hoovid täis mängivaid lapsi ning talviti kihasid kõik vähegi kelgutamiseks kõlbavad mäed kelgutajatest, siis praegu valitseb neis kohtades enamasti vaikus – lapsed on toas ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib o...
Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus Minu analüüsiv kirjalik mõtteväljendus põhineb põhiliselt 2015. aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed
on nende lagundamine teatud ensüümide abil, mille aktiivsust on võimalik keemiliselt blokeerida ning sellega endokannabinoidide koguseid organismis tõsta. Anandamiidi jaoks leiti sellise aktiivsusega ühend tükk aega tagasi, kuid 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor selgus alles nüüd. Selle ühendi manustamisel hiirtele jäi anandamiidi hulk ajus muutumatuks, kuid 2-AG hulk tõusis kaheksakordseks. Ravimit saanud hiirtel alanes märgatavalt valutundlikkus, kehatemperatuur ning liikumisaktiivsus. Allikas: Nature Chemical Biology Viide: http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=2578 Analüüs: Põhiline küsimus on turvalisuse teemadel, kas me oleme ikka võimelised ette ennustama, milliseid tagajärgi võib säärane tegevus endaga kaasa tuua. Kas läbiviidav eksperiment ei kujuta endast ohtu inimestele? Uue valuvaigisti testimine ainuüksi hiirte peale ei tähenda, et uus ravim toimib samamoodi ka inimkehas. Ravimit saanud hiirtel
kitsedele. Lisaks karjamaarohule vajavad kitsed keedusoola ning suurema piimajõudluse tagamiseks ka teraviljajahu (kaerajahu, odrajahu) või mõne muu jõusööda lisasöötmist. Mineraalsöödasegu päevased kogused sõltuvad piimatoodangu suurusest. Talvised näidisratsioonid piimakitsedele Söödad Ühik Vabad algtiined Lõpptiined Piima andvad (EKM piima, kg) 0,5 1 2 3 4 Siloratsioonid, kitse kehamass 50 kg, väike liikumisaktiivsus Kõrreliste hein kg 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Põldheina silo 2,0 2,0 2,0 2,0 2,5 3,5 4,0 Kaerajahu kg 0,020 0,080 0,220 0,450 0,440 0,650 Hernejahu kg 0,025 0,050 0,020 0,110 0,210 0,290 Mineraalid: Hertta Muro g 4 6 7 10 12 13 Keedusool g 4 4 4 4 6 7 9 Ratsioonis kuivainet: kg 1,04 1,16 1,24 1,33 1,79 2,22 2,64
Liikumine tervendab maailma Liikumine on suur osa meie igapäevaelust. Liikumine on tervislik nii kehale kui ka vaimule. Liikumisaktiivsus sõltub aga meist endist. Mida aktiivsem inimene on, seda parem on tema terviseseisund ning sellega hoiab ta endast eemale palju haigusi. Et hoida inimesi aktiivsetena, on loodud väga palju üritusi, mis on seotud liikumisega ning mis on ka seltskondliku poole pealt kaasahaaravad. Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi. Tehakse nii endale kui ka teistele head.
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küps...
nägemisvälja kitsenemist, värvustaju anomaaliaid jne. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed Eristavad valgust pimedusest Tajuvad esemete kontuure Tegemist kas pärilikkuse või looteea kahjustusega Põhjuseks võib olla ka sügav enneaegsus Vaegnägijad lapsed Põhjusteks enamasti refraktsioonianomaaliad ja astigmatism Nende nägemist saab prillide abil korrigeerida Nägemisprobleemid pidurdavad ruumitaju ja piltide tajumise arengut Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus Koordinatsioonihäired Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus Arendustegevus Arendustegevust erirühmas suunab vastava ala spetsialist- tüflopedagoog. Vajalik on ka koostöö silmaarstiga. Oluline on tagada järgnevad tingimused: Ruumid ja töölauad valgustatud Vahendid on silmade kõrgusel Igale lapsele pakutakse sobivat nägemiskoormust Nägemist stimuleerivaid ja korrigeerivaid
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...........................................................................
võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab
....................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas. (Mure pea kohal... 2015; Liikumine 2015) Tänapäeva laps ei taha teha kehalise kasvatuse tunnis rasket trenni, peab olema miski, mis paneb teda liikuma ja pakub rõõmu (Leikop 2015).
nädalast) keelpilli kontsertidele klassikalist muusikat kuulama. Pärast sündimist olid nende lapsed aasta aega vaatluse all. Teadlased hindasid nende arengut standardsete testide varal. Selgus, et eksperimentaalgrupi lapsed kasvasid kiiremini ning edestasid kontrollgrupi lapsi nii liikumise kui ka keelelise oskuse poolest. On ilmselge, et muusika aitab juba emakõhus kaasa lapse arengule. Laps mitte üksnes ei jäta meelde meloodiat; muusikat kuulates paranevad tema kõnevõimalused, liikumisaktiivsus, tema ruumiline orientatsioon jne. Samas, kui muusika on liiga vali ja erutav, võib see lapsele hoopiski negatiivselt mõjuda. Alaska Ülikooli teadlased märgivad, et viimasel trimestril on laps võimeline tantsima -- liigutama rütmiliselt käsi ja keha ning pöörlema muusika taktis. Mõned tulevased emad asetavad oma kõhu ligi pleieri kõrvaklapid ning lasevad oma kõhubeebil kuulata Mozarti muusikat. Arvatakse, et see soodustab lapse intellekti varasemat
Terapeutiline harjutus I osa Kordamisküsimused 1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Ele...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
staadionijooksu võitja, karjus Polimnestor Mileetosest, olnud nii kiirejalgne, et püüdnud joostes kinni metsjänese. Metsjänese jooksukiiruseks loetakse ca 14m/s. Tänapäeva sprinterite suurimaks jooksukiiruseks on registreeritud 10,21 m/s. Arvutuste kohaselt võis Polimnestor niisiis olla võimeline jooksma 100 m ca 8 sekundiga ja edestama praegusi tippsprintereid ligi paarikümne meetriga. Need on muidugi oletused. Võib siiski arvata, et tsivilisatsiooni jahtuv, üha väheneb liikumisaktiivsus, mis algab juba lapsepõlvest, pole tänapäeva inimeste jooksuoskuse ja -kiiruse arengule kasuks tulnud. Kasutatud kirjandus: http://209.85.229.132/search? q=cache:CYHjSmwQuOEJ:fatman.planet.ee/Kooli%2520stuff/ %255Bkehkasv %255D_kiirjooks.doc+kiirjooks&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=fi refox-a
Sport ja liikumine on meie elus tähtsal kohal ja üks suur tegur meie edasise arengu osas (1, lk 5). Igapäevase liikumise tervistav mõju tervisespordis ning sportlik tulemus tipp- ja harrastusspordis on tihedalt seoses optimaalse toitumisega. Toitumisvajadused sõltuvad vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5). Valisime oma loovtöö teemaks ,,Sportlaste toitumine ". Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased. Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste
innustamine olema kehaliselt aktiivne(sem); liikumise-sportimise võimalused, nende kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu jne. Varasem liikumis(aktiivsuse) kogemus. Teadmine, et liikumise-sportimisega tullakse edukalt toime ja et see tegevus on mõnus. Seega sõltub liikumisaktiivsus suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed, kui erinevate meetodite abil õnnestub paralleelselt mõjutada mitmeid erinevaid tegureid, millest KA sõltub. 4. Võimalused On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Üks olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus. Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on aeroobsed harjutused,
osalenud õpilasi. 4 1. Kirjanduse ülevaade Tervisliku eluviisi üks tähtsaimaid osasid on kehaline aktiivsus, mis on oluline paljude terviseprobleemide ennetamises ja haiguste leevendamisel ning ravis. Regulaarne füüsiline tegevus on äärmiselt oluline, et olla terve ja vormis. Regulaarse füüsilise aktiivsuse käigus muutub keha tugevamaks, vastupidavamaks ning küllaldane liikumisaktiivsus on väga oluline mitmete terviseprobleemide ennetamises. Samuti aitab järjepidev kehaline töö vähendada rasvade osakaalu, suurendades lihasmassi hulka organismis (Loko, Jaan. Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel). Liikumisel on väga oluline roll ka emotsionaalsest ja vaimsest aspektist lähtudes. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vabaneda igapäevastest pingetest, stressist ning on oluline tegur positiivse meeleolu saavutamisel. Spordiga tegelemine ja liikumine
riskitegurid. Sageli saab nende riskitegurite kujunemine alguse lapsepõlves (Harro 2001). 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3-4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud
Ülekaalulisust märgati keskmiselt 5 aasta vanuses. Laste ülekaalulisust märkas lapsevanem 89% ja perearst 7%, lastekollektiivi töötaja 4% juhtudest. Eelnevalt olid pooled lapsed (50%) osalenud kaalulangetamise üritusel või üritatud peres iseseisvalt kaalu kontrollida. Süstoolse vererõhu kõrgenemist leiti 19% ja diastoolse rõhu kõrgenemist 12% lastest. Laste liikumisaktiivsus varasemalt Lapse liikumisaktiivsus anamneesis arv % Liikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 21 75,0% Väheliikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 6 21,4% Vanem ei oska hinnata 1 3,6% KOKKU 28 100% Laste liikumisaktiivsus muutus kasvades Liikumisaktiivsuse muutumine lapse kasvades..
eesmärkideni tahetakse jõuda; kas spordiga tegelemine segab ka koolitööd; uuriti varasemate sportlikke tegevuste kohta ja nende lõpetamise põhjuseid. Vastustest selgus, et õpilased lähevad kooli peamiselt jalgsi, mõni üksik käib autoga või bussiga. Selgus, et 100% vastanuist veedavad aega väljas käies ja enamus neist tegeleb väljas jalutamisega või sportlikumate tegevustega. Spordiga tegeleb 76% vastanuist mis on väga hea tulemus, kuna liikumisaktiivsus on väga tähtis ja oluline sinu tervisele. Selgus ka, et 72% vastanuist ei tea oma eesmärke ja ainult 27% vastanuist on oma eesmärgid paika pannud. Kasutatud kirjandus http://www.mees.eu/artikkel/tervisenouanded-on-ajast-arust.html 6/5/2011 www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf 4/5/2011 http://et.wikipedia.org/wiki/Sport 4/5/2011 10
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
ööpäevarütmi ning aastaaegade vaheldumisega sisemiste regulatsioonimehhanismide abil. 92. Rütmigeenid. Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per- geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: supermutageeni toimel tekivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine.
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva läbivooluga vesi vahetub mitu korda aastas; Veehoidlad vesi vahetub paarkümmend korda aastas. Läbivoolust oleneb vee karedus ja värvus ning ka läbipaistvus. Füüsikalised tegurid ja mis neist sõltub - Päikesekiirgus on elus kõige olulisem tegur, fotosünteesi ja hingamise kõrval mõjub ka kõigile teistele protsessidele (toitumine, toidu omastamine, paljunemine, liikumisaktiivsus jne.). Osaliselt ultraviolettkiirguse mõjul toimub huumusainete esmane lagunemine huumustoitelistes järvedes, mis muudab need bakteritele kättesaadavaks. Hägusus on probleem 1)hüpertroofsetes (liigtoitelistes) järvedes; 2)tuule väga tugeva segava toime korral 3)veehoidlates ja suurtes jõgedes.Temperatuur (t) on tihedalt seotud vee vertikaalse kihistuse ja liikumisega, seega ka hägususe ja läbipaistvusega. Temast sõltub
toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3.1 Päevane toidukordade jaotus Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi, kui energia tarbimine ei ületa selle kulu. Allolev tabel (vt tabel 1) illustreerib soovitatavat päevastest toidukordadest saadavat energiat (4: 51). Tabel 1 Soovitatav päevane toidukordadest saadav energia jaotus (14) Hommikusöök 20-25%
ei saa 332. Rütmigeenid: Äädikakärbse X-kromosoomi rütmigeenide (per-geenid) mutatsioonide teke ja avastamine- Supermutageeni toimel tekkivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel (hemisügootses olekus), sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik-X-kromosoomiga emased (kellel on ka üks Y-kromosoom). 333. Liikumine toidu suunas: liikumisaktiivsus toidu suhtes on geneetiliselt määratud, ringirändajad vastsed liiguvad pidevalt ega asetse toidu suhtes ühtlaselt, paigalistujad vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi 334. Kemo ja fototaksis: bakterite ja teiste mikroorganismide liikumine toidu (kemo) suunas ja valguse (foto) suunas on adaptiivse tähendusega, kõrgematel loomadel uuritud suguatraktantide toimega 335
Rahvastiku tervise arengukava 2009- 2020: ↓Suhteline vaesus ▪ sotsiaalne sidusus ↓Pikaajaline töötus ▪ laste tervislik areng ↓Psüühikahäired, ▪ tervislik keskkond suitsiidid ▪ terve eluviis ↓Vigastussuremus ▪ tervishoiusüsteem ↓Ülekaalulisus ↓HIV viiruse levik Keskmise eluea pikenemine ↓ Uimastite kasutamine meestel 75-ni (71,2), naistel ↑ Liikumisaktiivsus 84-ni (81,1) Tervisetulem on seotud paljude põhjustega SVH ravi vajavate 30 kuni 64 aastaste osakaal on langenud, 30-64 aastaste suremus SVH-sse on langenud. Võimalik ära hoida ca 500 enneaegset surma/aastas. Maakonna tervisenõukogu aastast 2005 Seoses südamestrateegiaga loodi igasse maakonda, osades maakondades lisaks olemas uimastiennetusnõukogud. Riiklikest strateegiates on osa raha paikkondlikuks tegevuseks – planeerimine- ellurakendamine ja tulemuste hindamine –
Kui sel ajal lapse arengusse ei sekkuta, jääb areng nägevate eakaaslaste omast maha. Teine kriitiline periood lapse arengule on roomamisperiood. Nägemiskahjustuse tõttu vajab peenmotoorika ja silma-käe koostöö erilist tähelepanu. Nägemisprobleemidega lapsi iseloomustab taju ebaselgus, aeglus ja ahtus, mis raskendavad esemete äratundmist, nende vormi ja muude väliste tunnuste eristamist. Iseloomulik on vähenenud liikumisaktiivsus, kannatab liigutuste täpsus ja kiirus, esinevad koordinatsioonihäired. Umbes 30% nägemispuudega lastest esineb kõrvalekaldeid kõne arengus. 4. Arendustegevused nägemishäirete korral. Silmaravi seisukohalt on hädavajalik prillide regulaarne kandmine ja paremini nägeva silma kinnikatmine tõstmaks nõrgalt nägeva silma nägemisteravust. Õigeaegselt alustatud ravi tagab nägemisvõime paranemise ja nägemisteravus võib tõusta kuni 100%
Vajadus SV-te suure osakaalu järele toidus tuleneb reast asjaoludest, millest olulisemad on järgmised: *Inimese organismi võime SV-te ladestam on tavapärase segatoidu puhul 70-80 g glükogeenina maksas ja 300-400 g lihastes. *SV-d on kõige esmasema tähtsusega energiaallikas lihastele. *paljude rakkude (erütrotsüüdid) talitlus inimese kehas sõltub 100%-liselt SV-te kättesaadavusest. Inimesele, kes on hõivatud vähese kehalise koormusega seotud kutsetööga ja kelle liikumisaktiivsus jääb tervisespordile omasele tasemele, on optimaalseks toidu SV.te osakaaluks 55-60% selle üldisest energiakulust. SV-te allikad: kartul, täisteraleib, kaerahelbed, riis, spagetid, mesi, helbed, müsli, banaan, viinamarjad, kiivid, kuivatatud puuviljad, puuviljamahlad jne. Kiudainete liigid: 1. polüoossed: a) vees lahustumatud tselluloos, taimse toidu komponent, seedimatu, kui suurendab toidukördi mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja sood
rottidele - kõikidel psüühilist sõltuvus tekitavatel farmakonidel on see efekt. Alfa-metüül-para-türosiin (AMPT) hoiab ära amfetamiini toime rakkudevälise dopamiini tasemele juttkehas. Kokaiin · Erythroxylon coca lehtedes · Lehtede närimisel imendub vähe & aeglaselt, sülje leelistamine soodustab · Vesinikkloriidsoolana imendub limaskestadelt hästi Kokaiini korduv manustamine võib tekitada nii tolerantsuse kui ka sensitisatsiooni sõltuvalt manustamisskeemist (I): pildil liikumisaktiivsus kokaiini manustamisel pärast 11-12-päevast veenisisest pidevinfusiooni (60 mg/kg kokaiini päevas) Kokaiini ohtlikkus · Meeleoluhäired - labiilsus, depressioon, etc · Kokaiinipsühhoos · Ajurabandus, südameseiskus · Kopsude kahjustus, puudulik toitumine · Seksuaalhäired - libiido vähenemine, viljatus, erektsioonipuudulikkus · Raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet: enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus! Catha edulis
N. podagra- kusiaine ladestumine kõhredes. Podagrahaiged enamasti väljapaistvate vaimsete võimetega, s.t. kusihappe kontsentraadid tegutsevad aju stimulaatoritena. 2.3. Käitumise geneetika sõltuvus hormoonidest. Hormoonide ala- või ületootmine mõjutab aju arenemist ja talitlust. N. Soolised psüühilised käitumuslikud erinevused suurel määral meessuguhormoonide kontrolli all. Sellest tingitud 3 käitumisnähtust: -üldine liikumisaktiivsus -täiskasvanu rollide eelistamine mängudes -agressiivsus Neerupealsete hüpertroofia- meesuguhormoonide produktsiooni tõus. Sellisel tüdrukul ilmnevad paljud poisi käitumisjooned. See näitab, et poisi ja tüdruku käitumise erinevus ei ole seotud mitte ainult kasvatusega, vaid ka geneetilistest iseärasustest. Üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Lapseeast täiskasvanuikka üleminek tähendab rea järjestikuste oskuste omandamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
