Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................................................................................ 4 1.2 Liigutuste kogum ................................................................................................................................ 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine ................................................................................................. 5 1...
Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja
3)Kehakeel, mis äratab usaldust Kehakeel mõjutab meid alateadlikult, sellest loevad kliendid välja päris palju. Kas me saavutame temaga klapi või ei? Distants 50 - 120 cm. Mõni klient soovib, et tema muret lahendatakse tema kõrval seistes, mõni ootaks hoopis heal meelel eemal. Olulised väited millega nõustun on rahulikud liigutused, pea kallutamine, et näida kuulavana, peanoogutamine, peopesad avatud, mis aitavad kaasa suhtlemisele. Ja väga oluline on silmkontakt. (Ei mingil juhul üle prillide rääkimist.) 4) Sõnad, mis mõjuvad Selle peatüki oluliseimaid asju on väga palju. Kliendile mõjuvad sõnad ja laused, mis ei ole ei-tavad. Kliendile tuleks ei-tamine serveerida jaatusena. Hoidud tuleks ükskõiksusest, süüdistamisst, ähvardamisest, käsklustest, pessimismist, kõik see peletab kliendi eemale. Oluline oleks kliendile sisendada sõnadena, et ta on tähtis, et me hoolime temast,
Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust ja sõnade otsimist. Ajate ümbernurgajuttu, kasutades sageli parasiitväljendeid. Teie kehahoiak on lodev või toetate mingile esemele. Teie käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Silmkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatate maha või kõrvale. - Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina..." - aga tee ikka lõpuks nii nagu sina õigemaks pead, ma ju ei tea..." - aga see ei ole tegelikult minu jaoks nii tähtis" - ,,Oh mis mina nüüd!" Liigset alistuva käitumise kasutamist on seostatud madala enesehinnangu, ärevushäirete ja ka depressiooni esinemisega. 2.2. Agressiivne stiil
kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Grupi, kultuuri enamuse väärtushinnangud. x Reeglid. Erinevalt normidest ei põhine moraalil. Reeglid on juhtnöörid, mis määravad ära selle, kuidas eeldatavalt suheldakse. Kõige universaalsemad reeglid, mis on kõigis kultuurides olemas, olgugi et erinevustega, on teiste privaatsuse austamine, silmkontakt vestluse ajal, usaldusvestlustest kolmandatele isikutele ei räägita/räägitakse, seksuaalne vabadus/piiratus, avaliku kriitika lubatus/lubamatus ning suhtumine võlgadesse, teenetesse, komplimentidesse: need tuleb tasuda. x Rollid. Iga inimene täidab korraga mitut rolli, seda nii ühiskonnas kui selle väiksemaid ühikuis, näiteks firmas. Nii on firmajuht samal ajal ka isa, vend, sõber, ülikoolikaaslane, juhatuse liige, võrdne kolleeg
Läbirääkimistele, kompromissidele on avatud, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. On võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Komplimente teeb üpris palju. Vestlusel on pädev, oskab vestlust alustada ja ka lõpetada. Talub kriitikat suurel määral, oskab end sellel kohal kokku võtta, et mitte muutuda vaenulikuks. Kehtestava inimene on enesekindel ja empaatiline. Tema hääletoon on rahulik ja kindel. Silmkontakt on teise inimesega mugav. Pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge. Kehtestamise eelised: · Ei mängi kedagi teist, on sellised nagu nad on. · Positiivne energia. · Rõõm · Võib kergemini teisi näha, kuulda ja armastada. · Tekitab teises inimeses mugavustunde · Kahe kehtestava isiku vahel tekivad rikastav ja tervislik suhe. · Eneseavamine väljendab oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid.
koos elama, põhja pool aga mitte. Orientatsioon Orientatsioon inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani. Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift! Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Orientatsioon varieerub näostnäkku, külgkülje ja selgselja vastu. Erinevates suhtlemissituatsioonides valitakse erinevad suhtesituatsioone. Nt lähen kohvikkus, kus on lauad, millesse saab 6 inimest istuda. Vt järgmine slaid. Kaks esimest on kõige eelistatumad "normaalses" olukorras
on elementaarse mõistmis- , analüüsi- ja üldistusvõimega, aktsepteerib nõustajat selle isikuomadustes ja rollis, aktsepteerib põhilisi sotsiaalseid käitumisnorme. Nõustamisintervjuu läbiviimise tingimused Egan 1988 · Squarely - Suhtle kliendiga näost-näkku · Open - Avatus, siirus · Lean - Väljendada sümpaatiat ilma et sellega liiale mindaks · Eye - Silmkontakt · Relax - Pingevaba olek Nõustaja poolt pakutud tingimused Bordin 1979 · Lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis sisaldab nõustamise eesmärke · Lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis sisaldab ülesandeid, mis seonduvad nõustamisega · Emotsionaalne side, mis on seotud nõustaja ja kliendi poolt pakutud tingimustega Al-Darmaki & Kivlighan 1993 Koostööd seob 4 faktorit 1. Klienti iseloomustavad nõustamiseelsed valmidused nt motivatsioon, suhtlemisoskused
Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 Suhtlemine • Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. Silmkontakt. Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Tõene ja petlik kommunikatsioon. Liider grupis • Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine
Kust on erinevad distantsinormid pärit? Orientatsioon Orientatsioon inimeste asend üksteise suhtes. Varieerub näost näkku situatsioonist selga selja vastu olukorrani Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. Lift! Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist: R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus Orientatsioon kui suhtlemise mõjur: katsed vanadekodus Orientatsioon ja silmkontakt. Silmkontakti tähenduslikkus. Sõnumid ruumikujundajatele: töölaudade asend, pilgu ärapanemise võimalused ... Orientatsioon kui suhete indikaator! Personaalne ruum Distants ja orientatsioon situatiivsed reguleerijad Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena.
· !!! Distantsi abil reguleeritakse informatsiooni detailsust ja täpsust, mida inimene endast välja annab/mida saab (nt zestid, miimika, lõhn jne) Distantsi kultuurierinevused · Kontaktkultuurid, distantskultuurid · Distantsi reguleerimine toimib koos silmkontakti ja füüsilise kontaktiga. Kui distants on väike, on see sageli saadetud füüsilisest kontaktist. Paljudes kultuurides on füüsiline kontakt teade heast suhtumisest. Otsene silmkontakt mis viisil ja kui kaua toimub silmavaatamine. · Kust on erinevad distantsinormid pärit? Elukorraldusest Orientatsioon Inimeste asend üksteise suhtes varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani · Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. (nt liftis) · Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist. R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus.
3) tunnistab probleemi lahendamise/isiksuse arendamise vajalikkust 4) ei loe oma elu totaalselt determineerituks. 5) on elementaarsse mõistmisanalüüsi ja üldistusvõimega. 6) aksepteerib nõustajat selle isikuomadustes ja rollis 7) aksepteerib põhilisi sotsiaalseid käitumisnorme. --- nõustamisintervjuu läbiviimise tingimused I Egan (1988) suhtle kliendiga näost näkku, kliendiga avatus, siirus, väljendada sümpaatiat ilma et sellega liiale mindaks, silmkontakt, lõõgastunud olek. Bordin (1979) Nõustaja poolt pakutud tingimused lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis sisaldab eesmärke. Lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis seonduvad nõustamisega (keegi tuleb ärevushäirega, kes ei julg trammiga sõita, on lepe, et tuleb väli nõustamine, st avalikult läheb rahvaette). Emotsionaalne side, mis peab olema nõustaja kliendi poolt pakutud tingimustega. Al-Darmaki & Kivlighan (1993( koostood seob 4 faktorit
- Nägemine, kuulmine Varajane diagnoosimine Vaja diagnoosida nii vara kui võimalk, sest võib tekitada frustratsiooni kui ennast teistest tugevalt erinevana tunneb. - Tavaliselt enne 3a ei diagnoosi - Käitumuslike ja hariduslike meetodite õigeaegne rakendamine - Vanemate ja haridusasutuse informeerimine - Varem saavad tavaliselt komorbiidsed lapsed - Autismi diagnoos on pigem stabiilne Varajane kliiniline pilt - Rutiiniarmastus - Vähene silmkontakt - Nimele reageerimine - ….. ’Punased lipud’ Sagedased korduvad liigutused: plaksutamine, kõigutamine, pöörlemine, tulede vaatamine jne …… Varase sekkumise võimalused - Käitumise analüüs - Struktureeritud hariduse teooriad - Tõenduspõhisus ähene - Pigem on efektiivsed programmid Prongnoos - III LOENG – TAJUMIS- JA MÕTLEMISHÄIRED, TUNDE- JA TAHTEELUHÄIRED Psüühika lahtivõtmine 1. Teadvus/orientatsioon 2
Väärkäitumise peatamise ja korrigeerimise olulisemad meetodid: Silmside terava pilgu heitmine korrarikkujale õpilasele ja temaga kontakti võtmine on korralekutsuva toimega klassis, kus valitseb küllaltki hea üldine distsipliin. See võte häirib ülejäänud klassi tööd vähe, kuid on küllaltki efektiivne tavaliste väikeste korrarikkumiste peatamiseks. See võte töötab vaid siis, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema või käituma. Et silmkontakt õpilasega toimiks, peab see olema terav, läbistav, piisava kestvusega. See peab informeerima õpilast õpetaja rahuolematusest. Puudutus ja osutavad zestid kerge puudutus aitab nii mõnigi kord kutsuda korrale vääralt käituva õpilase. Samas tuleb silmas pidada, et see ei tunduks õpilasele ahistavana. Korrale kutsuvateks võteteks on mitmesugused zestid ehk kehakeel. Kasutatakse kulmukortsutamist, silmade pärani ajamine, pea raputamine, noogutamine, lauale koputamine jne
annaabi.ee 
