VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelekasutusest Noored Täiskasanud kõrgharidusega (enamasti kõnekeel) (enamasti kirjakeel) Kasutatakse slängi Slängi kasutatakse väga harva Kõneletakse sõprade moodi On välja kujunenud oma keelekasutus Ei hääldata ,,h" alati välja ,,h" hääldatakse korralikult välja Keelekasutus ei vasta normikeelele: Keelekasutus vastab Maitea, teeks, näind normikeelele:
lugemuselamuse asemel meeletu pettumuse osaliseks saada. Teoses on tähtsal kohal veel tänapäeval kasutuses olevad transpordivahendid, näiteks rong ja auto. Nimelt rongiga läks Adu Soome oma ema otsima, kuid asjatult. Auto soetas neiu aga omale sõbranna kaudu, keda hakkas kutsuma seksmobiiliks. Tänapäeval minu teada selliseid hüüdnimesid autodele ei panda, kuid see teos keskendus siiski vaid seksile, alkoholile ning pidutsemisele. Rääkides keelekasutusest, oli teost meeldiv lugeda: laused olid sisukad, kuid vahel liiga labased, sama oli sõnastusega. Tekst oli kergesti loetav, kuna see oli kirjutatud proosavormis ja nagu enne juba mainitud, oli populaarne slängi kasutatavus. Esines palju ebatsensuureid sõnu ja väljendeid, mis minu meelest on teosesse pandud selleks, et raamat rohkem populaarsust koguks ja oma tiraazi suurendaks. Loomulikult on teemad, mida käsitletavas tõlgenduses mainitud noorte lemmikud ja
Tänapäeva ajakirjanduse keelekasutus on lubamatu, sest väga palju kasutatakse ajakirjanike poolt kõnekeelseid väljendeid ning kohata võib ka slängisõnu. Ma leian, et tuleks silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ja puhtust. Kuna me oleme väike rahvas ja meie emakeele püsimajäämine on endiselt ohus, siis peaksime pidama oluliseks selle tähtsust. Paljud noored omakorda juhinduvad loetud-nähtud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi kiirelt ning nii keel rikutud saabki. Kuna tean inimesi kelle ainsaks lugemisvaraks on ajakirjandus, siis tuleks ajakirjanikel eriti hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel kirja pandud sai, et mitte eksitada inimesi keelekasutuses valele teele. Vastasel juhul kannatab taaskord meie endi keelekultuur. Minu silmis on ajakirjanduse tasakaalu kõikuma löönud ka see, et inimesed, kes antud teemas käsitlust leiavad, ei saa võrselt sõna
representatsioonid? - Märkide hulk märkide arv, mida loomad suudavad õppimise teel omandada, on piiratud. Inimkeele Mille poolest erineb inimeste ja loomade märkide arv on põhimõtteliselt vaheline märkidega vahendatud piiramatu. L6 suhtlemine inimeste keelekasutusest? - Struktureeritus ja grammatika - Loovus Millisteks sotsiaalseteks protsessideks on Suhtlemiseks, kultuurikonteksti ÕO6 vajalik keel? omandamiseks, väärtuste ja normide L6 omandamiseks, sotsiaalse grupi
Tema omapärane isiksus ja maailmavaade pakkusid Higginsile huvi ja isegi lõbustasid teda. Higginsi tutvuste kaudu sai Alfred ootamatult päranduseks suure hulga raha, mis viis ta alamklassist keskklassi, kuid mis teda sugugi ei rõõmustanud. Alfred Doolittle täitis filmis mõtteviisist keelekasutuseni lihtsa ja ausa tegelaskuju kohta, kes vastandus peenutsevale kõrgklassile. Teiseks huvitavaks tegelaseks oli kolonel Pickering, kes huvitus nagu Higginski inimeste keelekasutusest. Pickeringi eristas aga Higginsist taktitundelisus ja oskus kõigiga meeldivalt käituda. Ta püüdis hoida Higginsit mõistlikumana ja teda rohkem teistest hoolima panna. Pickeringil oli ka suur osa kogu filmis kirjeldatud loo juhtumisel, sest just tema vedas Higginsiga kihla, kas too suudab lilleneiust hertsoginna teha, lubades selle õnnestumisel kõik kulud ise katta. Teiseks oli oluline tema roll eksperimendi õnnestumisel, sest kui Higgins õpetas Elizale vaid õiget
Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud. Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas
silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ning puhtust. Eesti rahvas on väike rahvas ning meie emakeele püsimajäämine on ohus ja ohu allikaks pole niivõrd kultuurkeelte pealetung Läänest ega siinsete venemaalaste vaeg või umbkeelsus, kui just oma nn. haritud peade puudulik keeleoskus või hoolimatus. Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi ja rikutud me keel saabki. Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid identiteete.Kuna ajakirjanduskeel kujundab ja mõjutab otseselt inimeste keelekasutust ning on küllalt inimesi, kellele ajakirjandus on ainus lugemisvara, tuleks ajakirjanikel väga hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel mustvalgel kirja panna,
mõiste? pbjektide klass või kategooria. Millised tegurid mõjutavad mõistete Inimese kultuuriline taust, inimese tähendust indiviidi tasandil? haridus, inimese vanus, elukogemus Milline loomade tegevus viitab loomauurijate (D.Herzing & S. Savage- Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel on mentaalsed representatsioonid? Mille poolest erineb inimeste ja loomade vaheline märkidega vahendatud suhtlemine inimeste keelekasutusest? Sotsialisatsioon: kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene Millisteks sotsiaalseteks protsessideks kuluurikonteksti väärtused ja normid on vajalik keel? ja temast saab sotsiaalne grupi täisväärtuslik liige. Toimub keele
tegelema sõnavaraarendustööga, milles paistsid eriti silma Ado Grenzstein, Johannes Aavik ning ka Johannes Voldemar Veski. Siiski on mõned tollest perioodist pärit sõnalaenud tänaseni säilinud ( nt telefon, lift, start, flirt, sprinter jms). Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis Varasematel aegadel mõjutasid kirjakeele kujunemist eelkõige raamatutekstid, kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama
Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt vib slngi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga.Kui tulla ajas ja kohas lhemale, siis ksikuid tudengislngi snu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mnevrra ssteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal,
Raamatu vältel kirjutab Camille romaane elust ja meestest. Isa: Jean Pierre. Ta paneb raamatu peategelasele, oma tütrele nimeks Camille. Peres on ka teine, vanem tütar Claude. Isa on protestant, sõnaaher. Isa keelekasutus see on tänavakeel, mis ei keeruta ümber palava pudru. Kuna Camille emal on armuke ning samuti ka isal, siis lähevad nad lahku. Vanemas eas hakkab isa piloodi tunde võtma ning tunneb elust rõõmu ja abiellub 65. aastaselt uuesti. Näide isa keelekasutusest: ,,Prantsusmaa naised ja mehed, kaelani te sita sees, ise olen täitsamees, põlvini vaid olen sees, aga teie kõik te pees." Vanaisa: Töötab metallurgiatehases, on ragbiklubi president, vanaisa sureb, kui Camille on 9. aastane. Onu: Igal suvel käivad nad kogu perega onul ja vanaisal külas Tarni kaldal, kus nad on sündinud ja kus nad jagavad puhkuse ajal perekonna maja, igaühe jaoks üks korrus.
20. sajandil, on nagu Rückert ise ka mainis äärmiselt ohtlik ettevõtmine. Seetõttu tuleks vaadata ka üleüldist ajaloolist pilti ning vaadata, kas need on omavahel võrreldav. Savigny sakslasena oli kahtlemata kantud tolleagsest idealsimi vaimust. Seda tõestab ka tema seisukoht, et Saksamaa ei ole veel valmis ühist tsiviilseadust looma ideaali taotlus. Peamiselt tuleb Savigny idealism välja aga tema keelekasutusest ja ideedest, mis on äärmiselt sarnased selle ajastu suurkujule Hegelile. Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele
Rumbaugh) uurimustes sellele, et oodatakse. Samuti saavad nad aru kui nad L6 loomadel on mentaalsed on midagi teinud ja peremees on sellest aru representatsioonid? saanud. Mille poolest erineb inimeste ja loomade Loomad ei suuda omandada niipalju vaheline märkidega vahendatud märke kui inimene ja sellepärast on nende L6 suhtlemine inimeste keelekasutusest? suhtlemine nii piiratud. Keele abil antakse edasi vilumusi, ÕO6 Millisteks sotsiaalseteks protsessideks on kogemusi, väärtusi, uskumusi, kogu vajalik keel? L6 kultuuri ja käitumisreegleid näiteks. Objektiivne annab edasi fakte aga
Keelekasutusest Keel, sealhulgas kirjalik keel, on paljukihiline ja paljude ülesannetega nähtus, mistõttu kõigepealt tuleb hoiatada, et praegu ei ole kõne all (post)modernne kunstilooming, mitteametlik erakirjavahetus, kus igaüks võib olla nii algupärane, kui kaaslased taluda suudavad, ega muud valdkonnad, kus ei valitse või oleks koguni kohatu nõue standardse kirjakeele kasutamise järele. Siinsete mõtiskluste aineks on avalik kirjalik keelekasutus, mis hõlmab õppe- ja teadus- ja igasuguses muus töös, meedias ning muudes avalikes-ametlikes valdkondades ringlevaid tekste, sealhulgas aktiivõppekeskuse projektide käigus loodavaid. Tekst kirjutatakse millegi seletamiseks, tutvustamiseks, kellegi mõjutamiseks, enese vastu huvi äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loog...
41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel eesmärkidel kasutamise ja ebaseadusliku avaldamise takistamine. 43. Reaalne side esindajaga 1-mandaadilise valimisringkonna korral 44. Kas keele kasutamine teaduses erineb igapäevasest keelekasutusest? (jah/ei/väga harva/mitte ükski ülaltoodutest) MITTE ÜKSKI 45. Traditsiooniline domineerimine (Weber) tuleneb harjumusest 46. Kuna loodi EL ? 1951. (söe ja tera ühendus) ja 1957 (rooma leping) 47. Mitmes riigis on euro? 17 48. Millise arengutasemega on balti riigid? Eesti 34/169..olles väga kõrge arenguga..läti 48/169 ja leedu 44/169 kuuludes kõrge arenguga riikide hulka 49. Siedropi väide Euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm 50
· normitud grammatika, sõnavara ja ortograafa · pole aktiivselt ja laialdaselt kasutatav, sest suur osa ei valda seda korralikult · kasutatakse kirjas ja avalikus suhtluses Normikeele 3 seisundit: tunnusteta NK, ametlik keel, riigikeel. John Joseph NK ei ole kellegi emakeel, lähtub NK sõnavarast ja süntaktilistest konstruktsioonidest. Michael Stubbs NK on kindla sots grupi emakeel >> haritud keskklassi oma, lähtub igapäevasest keelekasutusest. KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse
(oleksime võinud - võinuksime, olevat olnud – olnuvat), o maks-vorm (abistamaks sugulasi). Kõik uuendused ei tulnud kasutusele o lühikesed kesksõnavormid (läind, teind, kasutet – stiilivõttena praegu) - , o no-abisünaga omastav kääne ( maja no onu ´onu maja`). Keeleuuendusele palju vastaseid. Vanema põlvkonna kirjamehed leidsid uuendused ei tohiks liiga palju erineda tegelikust keelekasutusest, peaksid sobima olemasolevasse keelesüsteemi, pooldasid keele loomulikku arengut. Aaviku uuenduslikku keelekasutust viljelesid nooremad haritlased: Villem Grünthal-Ridala, rühmitus Tarapita. JOHANNES Voldemar Veski keelekorraldajana Erialalt loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hiljem pedagoog, keeletoimetaja, terminoloog, keelekorraldaja, Tartu
maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega, ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt. Tõed, mis üknes märgivad seda, mis on antud tunnetega, on samuti enesestmõistetav. Universaal on puhas olemus, mis kõikidel kindlatel asjadel on ühine. Universaal ei saa
ühiskonnas valitsevatest võimusuhetest. On kaheldav, kas keelel, mida kasutatakse n-ö meeste vähendamiseks, on sama efekt nagu keelel, mida kasutatakse naiste vähendamiseks. Seda seetõttu, et keelekasutuse taga on erinevad võimusuhted. Seksistlikke keeli saab vaadelda 2 viisil: keelesüsteemisisene seksistlikkus ja teatud liiki keelekasutuse seksistlikkus. Keelesüsteemisisene seksistlikkus avaldub sõnavara sümmeetrias ja asümmeetrias. 35. SEKSISTLIKUST KEELEKASUTUSEST SÜMMEETRIA JA ASÜMMEETRIA NÄITEL Sümmeetria näiteks võib tuua hobuse mõisted. Hobune ise on üldmõiste, mida kasutatakse mõlemast soost loomade puhul. Üldmõiste = hobune, naissugu = mära, meessugu = täkk, noor = varss, noor naissugu = filly, noor meessugu = colt. Türgi k puudub üldmõiste hobuste jaoks, kuigi on olemas kõik hobuse alaliigid värvist, vanusest, soost lähtuvalt.
versioon.Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping. Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks · Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) · Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust II EEA ehk Euroopa Majanduspiirkonna leping Leping sõlmiti aastal 1992 ja jõustus 1994. Leping sõlmiti siis EFTAsse kuulunud riikide vahel. Algselt sõlmisid lepingu Austria,
Loogilise positivistid järeldasid, et filosoofia teema ei saa olla isegi teadmiste teooria, mis on endiselt liiga ideoloogiline ja informatiivne. Filosoofia üldiselt, nende arvates ei ole eesmärk, sest see ei ole teaduse mõtestatud tegelikkus, ja ärivaldkonnas, mis taandub looduslikule analüüsile ja kunstlikutele keeltele - sellel tegevusel on kaks eesmärki: 1) kõrvaldada kõik, mis ei ole mõistlikult põhjendatud ja tulenevad valest keelekasutusest, rikkudes loogika eeskirju, mis on tingitud eelkõige teatud ideoloogiliste nõudmistega; 2) edendada loogilist mudelid ideaali intelligentse põhjendusega "Metafüüsikuid" mõtlema pannud küsimused(sisuliselt kõik filosoofilised probleemid), neopositivistide jaoks, puudub neil teaduslik tähendus ja seega igasugune katse neid lahendada ka kvalifitseerub mõttetuks. Analüütiline filosoofia ideaalseks aktiivsuse vahend aktiivsuseks arvavad nad 20
intonatsiooni rohke. Egotsentriline laps räägib nagu endale 3-5 a. Individuaalne sisemine kõne 5-7 a. ei oska veel efektiivselt kasutada kuigi sõnavara ja lause konstrueerimine seda võimaldavad. Hakates ise grammattiliselt kokku panema ja seda vahel üle doseerides: mina minek ..mina joosin piima ära.... Keele ja mõtlemise seos Mõtlemist ei saa väljendada otse, tähtis on et seda vahendaks keel. Mõtteid ei saa mõista otse, see sõltub kõneleja keelekasutusest, kõneleja võimetest ja kõneleja tajust maailma. Keel on kõnelejale enne kõike sotsiaalne mõjutus vahend. Keele abil kõneleja saab kontakti teistega ja saab mõjutada nii nende mõtet kui käitumist. Sõnum sõltub kuulaja tajust. Kuulaja on sõnumi vastuvõtja ja samas ka sõnumi lõpp punkt. Kuulaja võtab sõnumi vastu ja annab sellele oma tõlgenduse. Ehitades selle mõtte endas üles. Kuulaja ei ole ainult passiivne vastuvõtja, ta on ka tõlk
Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus
Esimene neist seostub sõna olelusvõitlus esimese poolega (töökus kui ainelise baasi ja seega kvaliteetse oleluse 10 kindlustamise strateegia), teine teise poolega (viha kui valmidus vajaduse korral võitlusesse asuda oleluse ja selle põhiväärtuste eest). Kuigi primitiivset olelusvõitlust peetakse kultuuristamata looduse evolutsiooniprotsessi nähtuste hulka, leiab tsiviilühiskonna keelekasutusest siiski ühisjooni olelusvõitlusega. Ehk on tegemist meie isekate geenidega, mis soovivad üle võtta avalikult võitluslik kultuurimudel, kus ühe edu tõlgendatakse teise ebaedu põhjusena ja et isiklikult läbi lüüa, tuleb edu kas töökalt tegutsedes või vihaga välja teenides. (Orav, Vainik 2005: 258-277) Kirjandus 1. Allik J., Rauk M. (2001) Emotsioonid. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. lk 188. 2. Orav H., Vainik E
See tekitas minus huvi asja põhjalikumalt uurida. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, millist keelt kasutatakse suhtlusportaalides, ekirjades ja mobiilisõnumites. Töömeetodina olen kasutanud kirjandust Oma keel 2, Tekstid ja taustad I, Tekstid ja taustad III , rate.ee ja orkuti suhtlusportaale. Rate.ee ja orkuti suhtlusportaalid valisin, sest need on kõige populaarsemad noorte seas. Autor eeldab, et meedia alane keelekasutus erineb osaliselt suulisest ja gramaatilisest keelekasutusest. Uurimistöö on jaotatud kolmeks peatükiks: Esimeses kirjanduse analüüsi, teises peatükkis analüüs ja kolmandas kirjanduse ja tulemuste kokkuvõtte. Tänan uurimistöö koostamisel abiks olnud õpetaja Sirje Ääremaad, kes on minu uurimistöö juhendaja. Sõnad tabel 1. suhtlusportaalist kogutud materjal. kle kuule omik hommik irv irvitama
Missugune on akadeemiline tekst? Lineaarsus –akadeemiline tekst peab olema lineaarne (kõik teksti osad suhestuvad teineteisesse, on üksteisega seotud, panustavad tervikusse, keskse argumendi tõestamisse) Kompleksus- akadeemiline tekst on kõnekeelest mitmekesisem, mõtteliselt konsetreeritum, mitmekülgsem, selgem, täpsem Formaalsus- mis on keskne eesmärk (argumendi esitamine), hoiduda slängist, lõdvast keelekasutusest, lähtuda kirjakeele reeglitest Objektiivsus- esitada nägemus selle kohta, kuidas asjad tegelikult reaalsel on (ei esita oma subjektiivset arvamust- autor taandab ennast, esitada oma vaateid, kuidas asjad tegelikult on) (Üritada lähtuda ausatest tõetaotlustest (filosoofia- mõista asju, nii kuidas nad on, kõik lähtub reaalsusest,saada asjadest aru, nii nagu nad on ideoloogia-
Suhtekorraldaja peab lähtuma organisatsiooni tegelikkusest, mõistma avalikkuse ootusi, võrdlema, kas organisatsioon vastab avalikkuse ootustele ja muutma organisatsiooni käitumist, mitte sõnumit. Sõnum ilma tegelikkuseta on pettus ja võltsimago loomine. (Aunepast 2009) Imago teket saab inimene mõjutada. Inimesed saadavad sõnumeid koguaeg, kas teadlikult või mitte. Teised isikud saavad meie silmavaatest, kella margist või 11 keelekasutusest sõnumi. Seega on võimalik käitumisega otseselt mõjutada muljet, mis teistele meist jääb. (Stiil 2001) Imago tekib vastavalt sellele kuidas inimene käitub, riides käib, räägib ja milline on tema taust. Selleks, et luua positiivset imagot on vaja vaeva näha selle nimel, et tekitada enast hea esmamulje, olla avatud ja avalikus kohas peab oskama käituda. Ka inimesed, kellega on olnud varem kokkupuuteid, peavad olema näinud meis peamiselt head. Mida
Ilukirjanduslikkus ehk kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? 1. Poeetiline keel Teatud sorti keelekasutus. Igapäevasest keelekasutusest intensiivsem, tõmbab rohkem tähelepanu sõnakasutusele, rütmile jne. 2. Kirjandus kui fiktsioon (väljamõeldis, kujutlusvõime abil loodud) 3. Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid ei pruugi olla eesmärgiks kellelegi teisele) 4. Kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon (teos suhestub teiste teostega)
2. Nt vitt, erakas (takso), kusema, sitt 3. Novelliauhinna võis saada äkki näiteks selle pärast, et ta tekst on teistsugune ning seal on otsest väljaütlemist jne. See tekst pole korrektne ilukirjanduslik teksts selles mõttes, et seal ongi kasutatud roppusi jms. 4. 90ndatel võidi seda pididada teoseks, millega on liialt üle piiri mindud ning mille keelekasutus pole sobilik ilukirjanduseks. Tänapäeval tõenäoliselt ei ole kuigi paljud inimesed sellest keelekasutusest šokeeritud. Võib-olla pole seda küll just kõige meeldivam lugeda, kuid keelekasutus on pigem tavaline. Samuti tänapäeval on seda natuke imelik lugeda, sest ajad on muutunud ja enam pole nt telefoniputkasid jms. 90ndatel oli see novell pigem nagu igapäevaelu kirjeldus. 5. Olustik ja meeleolu on sellised nagu haiglas ikka. Arstid olid vastutulelikud, viisakad ja tegid oma tööd. Mees oli küllaltki rahulik (tegi ristsõna ja mõtles omi mõtteid), Jo
selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest. 3 TEADUSTÖÖLE ESITATAVAID NÕUDEID Töö peab esitama midagi uut ja esmakordset (uurimuse puhul). Autor peab olema töös erapooletu, väited peavad põhinema faktidel. Lugeja peab saama autori väiteid kontrollida, seepärast peab teiste autorite seisukohad olema viidatud täpselt. Arutlus, arvutused ja terminid peavad olema täpsed, loogilised, tekst üheselt mõistetav.
vormistik (nt armastus) vaegvõrdelistel omadussõnadel puuduvad võrdlusastmed (nt läbimärg) ühepöördelised verbid pöörduvad ainult ühes isikus (nt tuiskab) Morfoloogia muutumine Morfoloogiaga seotud keelemuutused: Häälikumuutused teisendavad morfeemide kuju. Grammatikalisatsiooni käigus muutuvad leksikaalsed üksused grammatilisemaks. Morfoloogiareeglite üldistamine, mille tulemusel muutuvad reeglid läbipaistvamaks ja lihtsamaks ning keelekasutusest taanduvad erandid. Morfoloogia muutumine Grammatikalisatsioon: 1. TähendusniheKONKREETSEM ABSTRAKTSEM 2. Vorminihe VABA SÕNAÜHEND PERIFRASTILINE VORM LIITVORM MORFOLOOGILINE VORM MORFOFONOLOOGILINE VORM Ø 3. Kasutusala nihe VÄHEM KASUTUSKONTEKSTE ROHKEM KASUTUSKONTEKSTE Morfoloogia muutumine Püüdlus lihtsama keele suunas: Keeruliste tüveteisenduste taandumine lihtsama vormimoodustuse ees, nt LV iibe, teabe, hülge >VV *.iive, *
- Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance
ei liialdata võõrsõnadega, tuleb hoiduda tõlkevääratustest, peab vältima paljusõnalisust, tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikku sõnavara, 12 kirjutada tuleb nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik, pole soovitav kasutada slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase, hoiduda tuleb võõrapärasest keelekasutusest, tuleb vältida autori mina-vormi liigset kasutamist. 3.3 Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisad sisaldavad töö põhiosaga seotud ja seda täiendavaid lisamaterjale. Need on katsematerjal, üksikasjalik kirjeldus, algandmete tabelid, vaatlusprotokollid, ankeetküsitluse vormid, dokumentide koopiad, joonised, skeemid, diagrammid jms ehk kõik see, mis töös esitatult koormaks põhiteksti. Kõikidele kasutatud lisadele peab olema tekstis viide ning
Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) • kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon (kirjandusteos suhestub teiste tekstidega) Miks uurida kirjandust
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
Sõnakohase tõlgendamise kohaselt ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist tuleb põhjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist? Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast
määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on
Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda täielikult. Nt telefonisuhtluses või raadios on kasutusel vokaalne osa multimodaalsusest, kuid mitte kehakeel, mida võetakse vastu visuaalselt. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |8 Kuna need tingimused (suulisus (lineaarsus, kustutamatus, seotus tempoga), dialoogilisus, seotus mäluga, sünkroonsus, multimodaalsus) ei ole suulisest keelekasutusest põhimõtteliselt kõrvaldatavad, siis mõjutavad nad kõiki keeli samas suunas ja loovad suulise keele universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes. Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja
Milline loomade tegevus viitab loomauurijate (D.Herzing & S. ÕO6 Savage-Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel L6 on mentaalsed representatsioonid? Mille poolest erineb inimeste ja L6 loomade vaheline märkidega vahendatud suhtlemine Ch 10 (Language) inimeste keelekasutusest? ÕO6 Millisteks sotsiaalseteks L6 protsessideks on vajalik keel? ch 10 (language) Subjektiivne sisu - on terminile vastava individuaalse mõiste
Sõnakohase tõlgendamise kohaselt ei tohi tõlgendada nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet – ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist tuleb põhjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. 31. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi) Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle
Vajadus oma õigusi kohtus kaitsta võib ette tulle igal teovõi- melisel inimesel. Ehk seadusekeeli igaühel on õigus oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kindlaksmääratud korras kohtusse (TsMS paragrahv 3 lg 1). Kui kohtutee pole igapäevane praktika, vajatakse selleks puhuks lisateadmisi. Käesolev raamat annab ülevaate põhjustest, mis võivad tsiviilvaidlusi tekitada ning saadab lugejat samm sammu järel mööda kohtukoridore õigest keelekasutusest Riigikohtu lahenditeni. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlustoimingute tegemisel. Samas aga on vajalik hoida käepärast seadustiku terviktekst, et enne hagi või muu menetlusdokumendi koostamist või menetlustoimingu tegemist juba täpsemini tutvuda vastavate seadusesätetega. Oluline on märkida, et raamatus ei käsitleta kassatsioonimenetlusega seotud küsimusi.
muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
muutmise leping, nn reformileping 6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
Protsessiline (järjestab vormimoodustusoperatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Morfoloogilised reeglid seotud kindlate sõnarühmadega. Reeglikitsendused (osa reegleid kehtib kindla sõnarühma piires). IA-mudel (seademudel): taksonoomiline strukturalistlik mudel. Morfeemid leitakse tegelikust keelekasutusest korduvate üksuste registreerimise teel. Üksused segmenditakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust. Morfeem on allomorfide summa. Algvormi asemel loetakse üles kõik allomorfid koos nende esinemistingimustega teiste üksuste suhtes. Staatiline, kirjeldav, ebaökonoomne IP-mudel (protsessimudel): abstraktne dünaamiline mudel, kus kõikidel funktsionaalsetel
o Õigusaktide süsteem korrastamine ja aktide ümbernimetamine) · Erinev: Euroopa Liidust väljaastumise protseduur? 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Liikmesriigid lootsid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisele ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides · Erinev: o Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine; o EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks; o Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades); o Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega · Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju
· EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse tagasihoidlikud, ent siiski olemas suurendamine Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine · Euroopa Kohus kohtunike arv * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv liikmesriikide kasuks · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega arv (teatud valdkondades)
annaabi.ee 
