EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid  ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik
Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne ïƒ toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused
Ajakirjandus kui neljas võim Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et
võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas tõesti on vaja soliidsel ajalehel muutuda "kollaseks" ning muretseda nii palju lugejate tähelepanu pärast? Peamiselt siiski avaldatakse lugusid mis pakuvad ühiskonnale kõneainet. Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik.
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
katastroofid. Vähe on meedias harivat, väga lihtsal põhjusel  huvitujaskond on väike. Minu arvates on mõistlik vaadata ,,Aktuaalset kaamerat", lugeda Eesti Ekspressi, raadiosaadete kohta ma ei oska arvamust avaldada. Kuid need on ju ainult üksikud väljaanded Eesti meedias, võiks olla rohkem, kuid kahjuks jääb puudu rahalistest ressurssidest, et konkurentsis püsida. Meedias domineerib nii öelda kollane ajakirjandus ja see ei ole minu jaoks positiivne. Esiteks kõmulised väljaanded kajastavad põhiliselt ainult huvitavamaid asjaolusid, kuid just need nn igavamad faktid võivad inimese arvamuse kujunemisel väga tähtsat rolli mängida. Näiteks mõne inimese teguviisi, mis on pälvinud avalikkuse halva tähelepanu, mõistetakse kohe hukka, sest ajakirjanduses on juttu ainult tema teost mitte selle tagapõhjast. Võimalik, et
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja pÃ
kaotamisest, kuid seda sammu polnud ükski neist julgenud teha. Kartus kontrolli väljumise ees oli liiga suur. Aleksander II ei kõhelnud ja pärisorjus kaotati 1861 (Radzinski 2005). 1866 võeti vastu ka vallavolikogukonna seadus, mille kohaselt võeti mõisnikult võim sekkuda talurahva majanduslikku ja ühiskondlikku elu puudutavatesse küsimustesse (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008). 3 Ärkamisaegne ajakirjandus "Osalustraditsioonide kujunemises ja eestlaste koondamiselt rahvuslike eesmärkide nimel mängis seltsidega peaaegu võrdväärset rolli rahvuslik kirjandus" (Jansen 2001: 101). Kõige lihtsam viis oma ideede, mõtete levitamiseks oli teha seda läbi ajalehe. Tsensuuri tõttu küll kammitsetud, kuid ometi olid ajalehed mõeldud nii eliidile kui alamrahvale ning mitte ainult lugemiseks, vaid ka oma arvamuse avaldamiseks, mida paljud tegid
annaabi.ee 
10 punkti
~ 2 lehte
242 laadimist
7 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid