EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele.
· Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid · Uuendusmeelsed (Forselius, Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele · Vana kirjaviis, kasutati 18.saj-19.saj · 1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi ortograafias. Forseliuse-Hornunfi ortograafiaettepanekud: · Võõrapärased tähed välja (c,f,q,x,y,z) · ä,ö, ü lisatakse omaette tähtedena · h märgib h-häälikut · Häälikupikkuste märkimine:
Kõik kommentaarid