Suuline keelekasutus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Tekstiõpetus

Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb suhtlemisel arvestada, sest see mis sobib suulisele kõnele ei sobi kirjalikule ja vastupidi. Suulised ja kirjaliku kõne erinevused : Suuline kõne Kirjalik kõne 1  SK on spontaanne, ta sõltub suhtus- KK suhtlemisel asuvad kirjutaja ja lugeja situatsioonist ja vestluspartneri teineteisest eemal, neil puudub vahetu reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme-

Eesti keel

15

docx

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP ­ 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki

Pedagoogika

11

docx

Lauseõpetus

c) milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna). Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis! Pikemad tekstid on näiteks raamatud ja muud teosed. Tekstil on oma terviktähendus. Autor kasutab keelt oma eesmärkide saavutamiseks, valides sõnu, lausestruktuure ja teksti retoorilisi süsteeme. Teksti koostamine on eesmärgipärane keelekasutus. Keeleliste valikute tegemisel lähtutakse teksti eesmärgist ja funktsioonist. Tekstiliigid On raske rääkida mingist tekstist, ilma et me seda kuidagi liigitaksime. Igapäevaelus me ei räägi tekstidest, vaid toiduretseptidest, romaanidest, eeskirjadest, uudistest, reklaamidest jne. Selliseid tekstiliike nimetatakse žanriteks. Žanri mõiste on pärit antiikkultuurist ja Aristotelese

Eesti keel

11

docx

Tekst harjutus

c) milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna). Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis! Pikemad tekstid on näiteks raamatud ja muud teosed. Tekstil on oma terviktähendus. Autor kasutab keelt oma eesmärkide saavutamiseks, valides sõnu, lausestruktuure ja teksti retoorilisi süsteeme. Teksti koostamine on eesmärgipärane keelekasutus. Keeleliste valikute tegemisel lähtutakse teksti eesmärgist ja funktsioonist. Tekstiliigid On raske rääkida mingist tekstist, ilma et me seda kuidagi liigitaksime. Igapäevaelus me ei räägi tekstidest, vaid toiduretseptidest, romaanidest, eeskirjadest, uudistest, reklaamidest jne. Selliseid tekstiliike nimetatakse žanriteks. Žanri mõiste on pärit antiikkultuurist ja Aristotelese

Kategoriseerimata

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija. Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta. Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv

Foneetika

13

pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti.

Eesti keel

14

doc

Kirjandusteaduse alused (konspekt)

Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Aristotelese ,,Tõlgendamisest" Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele. Suuline kõne - hinge emotsioonide muljed ja sümbolid. Kirjalik tekst - suulise kõne märgiline tähestamine. Võib kultuuriti varieeruda, kuid emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad, on samad kogu inimkonna raames nagu ka objektid.  Hermeneutika Uurib teksti tervikuna, eesmärgiks mõistmine. Hermeneutiline ring - osa mõistmine terviku kaudu ja terviku mõistmine osade kaudu. Keskendub autori ja lugeja kommunikatsioonile teksti kaudu

Kirjandus

7

odt

INIMKOMMUNIKATSIOON

INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ­ ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin

Karjäärinõustamine

Kommentaarid (0)