rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena.
mikrogrammides raud, tsink, vask, jood, floor, seleen, arseen, tina, koobalt, broom · Täiskasvanud inimese ööpäevane mineraalainete vajadus on 20-30 g · Mineraalaineid leidub väikestes kogustes paljudes toiduainetes ja sellest piisab organismi vajaduste rahuldamiseks · Erandiks on kaltsium ja raud, mida on tarvis rohkem ja mille vajadusi on raskem rahuldada. Kaltsiumi leidub piimatoodetes, molluskites, koorikloomades, kaunviljades, pähklites, seemnetes. Rauda leidub lihas, maksas, kaunviljades, teraviljatoodetes Vitamiinid: · Tegemist on toidust saadavate orgaaniliste ainetega, mis on inimorganismile hädavajalikud organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks · Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat Liigitus: 1. Vesilahustuvad C, B, P, PP 2. Rasvlahustuvad A, D, E, K, F, Q10
jäätis · Ainevahetuse reguleerija Süsivesikud Tähtsus: Leidumine: · organismi põhiliseks · suhkur, karamell, energiaallikaks mesi, küpsised, Kiudained: koogid, jt. · kiirendavad toidu · täisteraviljatooted, liikumist läbi kliid, leib, helbed, soolestiku, kaunviljades, puu- ja · vähendavad seedimata juurviljades ning · toidumassi. marjades jt. Vesi Tähtsus: Leidumine: · organismile · joogivesi hädavajalik (üle 50%), · mahlajoogid · toidu seedimine, · puu- ja köögivili · toitainete vedu, · supid
Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5
· Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades.
Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Lipiidid ehk rasvhapped Ülesanded: Energia saamine ja sälitiamine võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest, Süsivesikute ülesanded FUNKSIOONID: Määravad veregrupi, Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Kiudained Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades. Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25 35 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g. Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Erinevate vitamiinide ülesanded A vitamiini ülesanded: Kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, Naha ja juuste tervise tagamiseks,
C vitamiini puuduse käes kannatavad paljud inimesed, kellel on väsimus, valusad liigesed, veritsevad igemed ja kes jäävad tihti haigeks. Seda põhjustab tavaliselt ühekülgne toitumine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. B1 ja B2 vitamiine sisaldavad põhiliselt teraviljatooted ja maks. B1 vitamiin reguleerib närvide ja lihaste talitust ja energitootlust. B2 vitamiini on vaja rasvhapete, süsivesikute ja valkude ainevahetuseks. B5 vitamiini leidub maksas, pärmis, kaunviljades, seentes ja pähklites. Seda on vaja naha ja soolestiku arenguks. B12 vitamiini tarbimine on eriti oluline naistel, sest selle puudusel tekivad menstruaaltsükli häired. B12 vitamiini on vaja punaliblede moodustumiseks ja valkude ainevahetuseks ja seda leidub maksas, munas, kalas. Iga inimene peaks oma toidu üle vaatama ja seda mitmekesistama. Tuleb meeles pidada, et ka vitamiinide ületarbimine on kahjulik. Kui teatud vitamiini ei ole toidus piisavalt, saab tarvitada ka vitamiinitablette
Sügis-talvisel hooajal võiks profülaktilisel eesmärgil kuuri sõltuvalt tervislikust seisundist korrata iga kuu või paari järel. Mis on prebiootikumid? Prebiootikumdi on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus, banaanis ja porrus. Prebiootikume on hakatud lisama ka imikute piimasegudele. Et probiootikum hakkaks organismis hästi paljunema, on kasulik seda manustada koos prebiootikumidega. Milliseid probiootilisi piimatooteid leidsin poelettidelt ? Hapendatud hapukapsas, keefi, jogurt, hapupiim.
Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on
tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim
hommikusöök, 25-35% lõunasöök, 25-35% õhtusöök ning 5-30% vahepalad, mida peaks olema 1-3. Väga olulise tähtsusega on tarvitatava toidu kvaliteet ning selle vastavus meie organismi igapäevasele vajadusele. Asjata ei öelda, et inimene on see, mida ta sööb. Häid süsivesikuid saab näiteks aed- ja puuviljadest, marjandest ning täistera toodetest. Valgusisaldus on kõrge piima- ja lihatoodetes, kalas, munades ja kaunviljades. Ainult taimseid tooteid süües ei ole võimalik neid kõiki omandada. Rasva sisaldavad erinevad õlid, pähklid ning seemed ja kalad. Kui me sööme liiga palju, salvestab meie keha üleliigse, muudab selle rasvaks ning jaotab keha erinevatesse piirkondadesse. Kui me sööme aga liiga vähe, on meie organismil liiga vähe kütust. Ülekaalulisus võib viia mitme tõsiste haiguseni, näiteks vähi, diabeedi ja kõrge vererõhuni.
lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g
Rasvu leidub toiduainetes (kalas, pähklites jne.) Valgud Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon) ning on rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud reguleerivad ka vitamiinide ja mineraalainete ainevahetust. Nad kannavad kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning transpordivad nt. hemoglobiini ja hapnikku. Väga tähtis osa on nii taimsetel kui ka loomsetel valkudel. Valke leidub sojas, kaunviljades, spinatis, lihas, kalas, munas jne. Mineraalained Kujundavad valkude Element Allikad struktuuri ja on oluliseks Süsinik C Orgaaniliste Osaks organismis. ühendite sh. Nt. hapniku toimel kulgevad rasvade, hingamine, süsivesikute ja süsivesikute, valkude oksüdatsioon. valkude Fosfor on oluline luudele ja koostiselement hammastele ning
talitlust; vahendab hormoonsignaale; tagab luukoe säilimise ja arengu magneesium 70 kg kohta u. 19 g On palju värskete taimede osaleb luukoe (Mg) rohelistes osades, kaunviljades, moodustumises; 70 % paikneb idandites, pähklites, on paljude ensüümide luudes teraviljasaadustes. Loomsetest kofaktoriks; produktidest sisaldavad kindlustab ribosoomide magneesiumi kõige enam piim, terviklikkuse; linnuliha, kalaliha ja austrid
vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet. · Proantotsüaanid ja antotsüaniidid - võimsad veresoonte kaitsjad viinamarjades, veinis (nn. Prantsuse paradoks). Neutraliseerivad vabu radikaale koevedelikus. · Leidub viinamarjaseemnetes, männikooreekstraktis, viinamarjakestades. Vähesed antioksüdandid, mis suudavad ületada hemato-entsefaalset barjääri, et kaitsta aju ja närvikudesid oksüdatsiooni eest. · Isoflavoonid - kaunviljades ja marjades leiduvad taimsed toitained. Organismis muudetakse fütoöstrogeenideks, hormoonidele sarnasteks ühenditeks mis aitavad blokeerida hormoonsõltuvate vähkkasvajate teket. Leidub sojaubades.
· Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired
Koostis: pastöriseeritud koor juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Mis on prebiootikumid? Prebiootikumid on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. 4 Mis on ME-3? 1995.aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks. Paljude teadusuuringutega on tõestatud, et Lactobacillus fermentum ME-3 piimhappebakter:
Koostis: pastöriseeritud koor juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Mis on prebiootikumid? Prebiootikumid on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. 4 Mis on ME-3? 1995.aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks. Paljude teadusuuringutega on tõestatud, et Lactobacillus fermentum ME-3 piimhappebakter:
Välistada võiks vähe. Kui aga toit ei sisalda piisavalt B-rühma apelsini mahla kui ühe suurema allergeeni ning samuti vitamiine, võib häiruda lapse närvisüsteemi areng. B- karastusjoogid (sisaldavad palju rühma vitamiine leidub peaaegu kõigis toiduainetes, lisaaineid ning mullid võivad tekitada gaase nii teil kui eriti rohkelt aga lihas, kalas, munades, kaunviljades ja teie lapsel). teraviljasaadustes (nt täisteraleib, mis on kiudaineterikas ja soodustab ka seedimist). C-vitamiin tugevdab eriti · Lehmapiima (kui lapsel ei ole laktoosi talumatust ja immuunsüsteemi. Seda sisaldavad rohkesti puu- ja piimatooted pole vastu-näidustatud) võiks asendada juurviljad, kapsas, kartul, kibuvitsamarjad, mustsõstrad hapupiima-toodetega, mis on kergemini seeditavad. ja maasikad.
Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine. Vitamiinide liigtarbimine võib kahjustada tervist. Üks vitamiin ei suuda asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub maksas, seapekis kui ka pähklites ja rafineerimata toiduõlides. Vesilahustuvaid rasvu leidub lahjas loomalihas, kaunviljades ning piimatoodetes. C vitamiin tugevdab immuunsüsteemi. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vett on vaja hapniku ja toitainete transportimiseks kehas. Samuti aitab vesi organismil vabaneda jääkainetest. Vee taset organismis peab hoidma tasakaalus, kõik mis kaotatud tuleb teha tasa. Põhiskogus vett saadakse toiduga. Puast vett on soovitatav tarbida ligikaudu üks liiter päevas. Janu tekib inimesel siis kui organismis ei ole piisavalt vett. Pidev üleliigne vee tarbimine koormab
· KIUDAINEID Täiskasvanud inimeste kiudainete päevakogus on 15-25g, noortematel 15-25g (oleneb vanusest). Kiudained tekitavad täiskõhutunde, kiirendavad toidu edasiliikumist sooles, kiudained on toiduks seedetrakti mikroobidele, kes tagavad inimestele kaitsevõime. Liigne kiudainete tarvitamine võib olla väga ohtlik, sest mõnda kiudainet ei pruugi organism omandada. Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades. · VETT vesi on kõige tähtsam aine organismi jaoks. Organism koosneb 55-75% veest. Vesi on vajalik kogu organismi töötamiseks, see aitab kehas keemilistel reaktsioonidel toimuda, see aitab muuta toitu energiaks ja toitaineid omastada, vesi aitab toitaineid ja hapniku transportida keharakkudeni, vesi hoiab kehatemperatuuri paigal, kaitseb elutähtsaid organeid, on oluline nahale ning aitab kehast välja viia jääkaineid. On oluline hoida veetaset tasakaalus
6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 1015 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. Söö hästi, siis tunned end hästi 2 Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendi naudingule,
B-rühma vitamiini vaeguse tunnuseid on väga palju: 22 B1- Tõsised närvitalitluse häired. Vitamiini leidub toiduainetes nagu hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisterviljatooted, päevalilleseemned.(Nimekiri vitamiinidest) B2- pragunenud katkised suunurgad ja huuled, keele ja suu limaskesta põletikud. Leidub piimas, jogurtis, õllepärmis, maksas, kalas, munades, kaunviljades ja spinatis.(ibid) B3- lihaste nõrkus, väsimus, isutus, unetus, depressioon, ärritatavus, anoreksia, oksendamine, igemete valulisus, nahakahjustused. Leidub maksas, munades, piimas, kaunviljades, kanalihas, jämedas nisujahus, röstitud kohviubades.(ibid) B4- rasva ladestumine maksa, vererõhu tõus. Leidub kalamarjas, munades, sardiinides, kapsas, kanamaksas, kaunviljades ja piimas.(ibid) B5- nõrkus, oksendamine, väsimus. Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda
Evanil otsitav ühendite rühm keemiliselt puhtalt eraldada. · Aktiviseerib sugunäärmete tegevust · Tagab raseduse normaalse kulgemise, selle nappus võib põhjustada raseduse katkemist · Aitab omastada A- ja D-vitamiini · Stimuleerib lihaste tegevust ning suurendab töövõimet ja vastupidavust. · Aitab vältida aneemiat ei lase punastel verelibledel laguneda. E-vitamiini leidub taimeõlides, okaspaju õlis, maksas, munades, teraviljades, kaunviljades, pähklites. Vähesel määral ka piimasaadustes, kalas, köögi-ja puuviljades. Nippe: · Kui taimeõli pannil tugevasti säriseb, läheb suur osa E-vitamiini kaotsi ja selle asemele tekivad kahjulikud hapendumisproduktid. Ärge praadige päevalille-, maisi- ja oliiviõli liiga kõrgel temperatuuril ja kaugem kui pool tundi. · Ärge hoidke õli valguse käes ja laste sel kibedaks tõmbuda: E- vitamiin kaob siis täielikult.
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena:
kujul mitmetes hapendatud ja kääritatud toitudes. Et probiootikum hakkaks organismis hästi paljunema, on kasulik seda manustada koos prebiootikumidega. Prebiootikumid on ained, mis soo- dustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. Probiootiliste toitude Top 10 Eelolev loetelu annab ülevaate mõningatest probiootilisi kultuure sisaldavatest toitudest. Kuna kõigis toitudes ei ole samad probiootilised tüved, on kasulik valida oma toidusedelisse erinevaid fermenteeritud toite. Oluline on seejuures tähele panna, et toidud, mida sa valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku
·antikehade moodustamiseks, kanas, kalades ja munavalges. kus ta osaleb mitmesuguste Taimedest saame väävlit kehavõõraste ühendite kahjutuks põhiliselt teraviljadest nagu tegemisel, rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja ·luudele ja kõhredele pähklites. Jood ·kilpnäärme hormoonide 150 µg * 7 g jodeeritud soolas, türoksiini ja trijodotüroniini * 150 g tursas või suitsulõhes, koostises ja seega kilpnäärme * 100 g kamajahus, normaalseks talitluseks, millest * 160 g juustus omakorda sõltub: - väikelaste kasv ja vaimne
seedetegevuseks · Kiudained suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles · Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett · Kiudaineid leidub ainult taimedes: köögi- ja puuviljades, täisterades, pähklites, kaunviljades Vee ülesanded organismis · Vesi on universaalne lahusti, mis moodustab vesikeskkonna, milles toimub toitainete lahustumine, nende transport, omastamine e. seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme
· kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi · Hg mürgitus võib tekkida aurude sissehingamisel ja toidust omastades (kalade kaudu) Fütokemikaalid · leidumine: raviomaduste poolest tuntud taimedes · tähtsus: vähivastane ja antiosküdatiivne toime · karotenoidid: -karoteen, lükopeen, luteiin · limonoide leidub tsitruseliste koores ja söödavas valges osas, küüslaugus, õlides · isofalvoone leidub sojaubades ja toodetes, kaunviljades; liigtarbimine: sigimatus, arenguprobleemid · resveratroole leidub viinamarjades, punases veinis, maapähklites; aitab ära hoida veresoonte lupjumist, vältida trombide teket, hea ja halva kolesterooli tase · tioole leidub küüslaugus, sibulas, laugulistes; võib parandada ebasoovitavate ainete mürgitustamist, südame tervist, immuunsüsteemi toimimist
Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. · Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder). Palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües viis oskuslikult kombineeritud puu- ja köögivilja, saavad lapsed piisava koguse kiudaineid päevas. · Süües päevas 1 tomati, 1 suure porgandi, 100 g kapsast ja lehtköögivilju, 1 banaani ja 100 g tumedaid viinamarju, saab eelkooliaeline laps üle 100% vitamiini C, - karoteeni ja foolhappe, peaaegu 100% kiudainete, kaaliumi ja vase, peaaegu 3/4 magneesiumi, peaaegu pool E-vitamiini ja umbes 1/3 B-grupi vitamiinide, fosfori
(http://www.balscand.ee/htdocs/? urlid=nahk) 1.3. Mineraalid Mineraalide mõju nahale on väga väike. Suuremat rolli mängivad nad luude ja lihaste normaal talitlusel. Näiteks kaltsiumi läheb vaja luukoe ja hammaste moodustumiseks, D-vitamiini ainevahetuseks, lihaste normaalseks talitluseks. Mangeesiumi on aga vaja närvie ja lihaste koostöö tagamiseks ja vere hüübimiseks. Tsink aga reguleerib rasu tootmist nahas ning parandab immuunsüsteemi. Tsinki leidub rohkem teraviljades, kaunviljades, piimas, kalas, lihas. Seleen on oluline naha tervena püsimisel, samuti aitab pidurdada ka vananemisprotsessi. Seleeni looduslikeks allikateks on pähklid, teraviljad, munad, küüslauk. 2. NAHKA KAHJUSTAVAD ELEMENDID 2.1. Alkohol Alkohol soodustab naha vananemist, laiendades nahas olevaid väikesi veresooni ning suurendades vereringlust naha pindmistes kihtides. Aja jooksul kahjustuvad veresooned 8 jäädavalt, nahk hakkab punetama ning purunenud veresooned muutuvad nahapinnal
JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; philine mass imendub peensoole piires; vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE: Imenduvad aminohapetena verre; philine mass imendub peensoole lemises osas; mned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul(nt. kanamunavalk, seerumivalk). 17. RASVADE IMENDUMINE: Imenduvad gltseriini ja rasvahapetena: gltseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga
lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed), kaunviljades ja köögiviljades. Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g.
Rukkikliides leidub palju eritüübilisi lignaane. Need soodustavad kehavõõraste ühendite väljutamist soolestikust. Rukkikliid sisaldavad rohkelt kiudaineid. Neid lisatakse täiendavalt paljudele küpsetistele (sepikutele, seemnekuklitele, kuivikleibadele). Vees lahustumatud kiudained Hinnatavamaks peetakse võimet imada endasse ohtralt vett, pehmendada soolesisaldust ja suurendada selle mahtu. Vesilahustuvad kiudained Leidub rikkalikult kaeras, odras, kaunviljades ning köögi- ja puuviljades. Nende ühendite mõjul aeglustub glükoosi imendumine verre,stabiliseerub veresuhkru tase ja kergeneb diabeedi kulg. 19. Leivatootmise areng Leivatootmisel Eestis on oma ajalugu, mis on kulgenud koos kogu rahva ajalooga. Esimest korda mainiti Tallinna pagarimeistreid 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. On teada, et 1660. a küpsetas linnas leiba ja saia 14 pagarit. Leivaküpsetamine linnas
Täisväärtuslikud on loomsed valgud on valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks. Sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%. Väheväärtuslikud on taimsed valgud nendes puudub asendamatutest aminohapetest kas üks või rohkemvõi on neid ebapiisavas koguses. Need sisalduvad taimset päritolu toiduainetes: terades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%. Lapsed vajavad valke rohkem kui täiskasvanud. Valgupuudusel pidurdub kasv ja aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng ning väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Samas liigse valgusisalduse korral organismis on
Kuid enamik räni on oksüdeerituna ja nii on ainult väga väike osa bioloogiliselt kättesaadav. Orgaanilisel kujul CHx Si(OH)3 on sel suurim biosaadavus keha jaoks ja selleks on vajalikud nii süsivesinike rühm kui ka hüdroksüülradikaalid (OH). Kui räni on seotud ühte või mitmesse süsivesinike rühma, nimetatakse neid ka silaanideks. Kindlasti on meie toidus mitmeid räniallikaid ja eriti heintaimedes, kuid räni on palju vähem esindatud kaltsiumit andvates taimedes ja kaunviljades. Kuid sellises vormis nagu räni esineb taimedes, ei ole see bioloogiliselt kergesti keha jaoks kättesaadav ja sama kehtib ka räni mineraalvete nagu Badoit või Salvetat kohta. Oma 135 mg/l kohta ja 3 grammi mineraalide kogusummaga on mõned mineraalveed isegi ohtlikud neerudele. Tegelikult võivad need halvastiimenduvad mineraalid (harva rohkem kui 10%) ladestuda organismi loomulikesse filtritesse ehk neerudesse ja võivad põhjustada kive või teisi patoloogilisi seisundeid
100C/210F,on luha väljast t 83C/180F.Sel juhul üleküpsemiseks läheb aega veel üks tund, täpne ajastamine ei ole nii kriitiline. o Pärast 5 tundi 65C/150F, pind on 64C/ 148F, ja liigne aeg mõjub vähe · liha töötlemisel toimuvad muutused: soolamine, suitsutamine, keetmine, praadimine, grillimine Raud ja lihatoodete värvus Tailihas on rauda ~2 mg/100g, palju rohkem on keeles (38 ) ja maksas (28), palju on ka maasikates ja kaunviljades Punane liha sisaldab rauda 2-4 korda rohkem kui valge liha. Mida suurema hapnikuvaruga töötab lihas, seda tumedam (hülge ja vaalaliha on väga tume) Lihatoodete värvus Seostunud ühend Värvus Nimetus Fe++ kovalentne :H2O purpur müoglobiin :O2 helepunane oksümüoglobiin :NO roosakas nitroso-müoglobiin
Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena:
Flavonoididel on 50 korda suurem antioksüdatiivne aktiivsus, kui vitamiinidel C ja E. Katehhiinid - rohelises tees, viinamarjades, veinis (nn. prantsuse paradoks). Proantotsüaanid ja antotsüaniidid - võimsad veresoonte kaitsjad. Neutraliseerivad vabu radikaale koevedelikus. Leidub viinamarjaseemnetes, männikooreekstraktis, viinamarjakestades. Vähesed antioksüdandid, mis suudavad ületada barjääri, et kaitsta aju ja närvikudesid oksüdatsiooni eest. Isoflavoonid - kaunviljades leiduvad taimsed toitained. Organismis muudetakse fütoöstrogeenideks, hormoonidele sarnasteks ühenditeks mis aitavad blokeerida hormoonsõltuvate ja teiste vähkkasvajate teket. Leidub sojaubades, kaunviljades, tofu - s. Vitamiinid-antioksüdandid: A,C, E C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante. E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid.
tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust. Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid, melonid ning kuivatatud puuviljad. Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente (vitamiinid, mineraalained), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt
Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Kare vesi ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. Kloor koos naatriumiga on organismile vajalik maomahla koostises oleva sool-happe moodustamiseks, normaalseks seedimiseks ja ainevahetuseks. Kloori saa-dakse samuti keedusoolast. Rauasoolad kuuluvad punase vereaine hemoglobiini koostisesse. Raua puudumine toidus põhjustab kehvveresust. Rauasooli leidub munakollases, maksas, lihas, kaunviljades. Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning hambaaukude enneta-misel. Vasevajadus seostub raua metabolismiga vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades
vastupanu nakkushaigustele. Kaltsiferoolid,D soodustab luude moodustamist, soodustab raua ainevahetust jne. Mida vähem päikesevalgust, seda enam peaks inimene saama seda toidust, mida saab aint loomsest (kalamaksaõli, heeringas, räim jne) Tokoferoolid,E reguleerib raku hapnikuvajadust, soodustab sugunäärmete norm arnegut jne, taimsetest; seemned. Füllokinoon,K suurendab veresoonte vastupidavust, tugevdab lihaseid jne; kaunviljades, spinatis, kapsas, tomatis jne. Vitameer isoteelid; lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid ja nende saamine toidust (eriti C, B1, B2, B6, B12). B-rühma vitamiinid ja vitamiin C. Lahustuvad vees, ei kuhju organismis (väljub uriiniga), tuleb saada pidevalt, saadakse nii loomsest kui taimsest. Tiamiin, B1 osaleb süsivesikute lagundamisel, soodustab organismi kasvu jne; pärmis, hernes, kaerahelbes jne.
Magneesium aitab kaltsiumi imendumisele kaasa, osaleb luukoe tekkes, reguleerib vererõhku, on vajalik südame, aju, maksa, neerude, veresoonte ja soolestiku töös, võtab osa geneetilise materjali sünteesist ja avaldumisest ning tagab paljude ensüümide töö. Lapseootel ema organism vajab umbes 450 mg magneesiumi päevas. Magneesiumi leidub rohkesti: teraviljas (tatar, rukis, kaer, oder), rohelises köögiviljas (kapsas, spinat), köögiviljades (tomat, porgand), kaunviljades 8 (hernes, uba), puuviljades (õun, pirn, mango, aprikoos, ananass, viinamarjad) ja pähklites (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). Ebapiisav magneesiumi kogus on ohtlik nii lapsele kui emale. Uuringute käigus on leitud, et lastel, kelle emadel oli raseduse ajal magneesiumipuudus, on suurem risk insuliiniresistentsusele, metaboolse sündroomi tekkeks, kalduvus rasvumisele ning
(ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Miks on kiudained vajalikud ja millistes toiduainetes neid leidub? Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes seeläbi südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder), kuid palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües oskuslikult kombineeritud 5 puu- ja köögivilja, saaksid lapsed päevas piisava koguse kiudaineid. Miks soovitatakse süüa vähemalt 5 portsjonit erinevat värvi puu- ja köögivilju päevas? Süües vähemalt 5 portsjonit (sellest 3 köögi- ja 2 puuvilju) ja tehes seda võimalikult ,,värviliselt", on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ning mineraalaineid.
maitsetaimedes nagu lehtsalat ja petersell. Samuti seda leidub ka kuivatatud puuviljades nagu ploomid ja aprikoosid. Vaserikkad on kukeseened ja kõik kaunviljad. Kiudained on kasulikud, kuna nad aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandavad ainevahetust. Kiudained samuti ka vähendavad vere kolestoroolitaset, seeläbi ennetavad südamehaigusi. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljatoodetes nagu leib ja puder, kuid seda leidub ka mujal, näiteks puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Kui võtta kuulda eelnevalt mainitud soovitust tarbida päevas 5 portsjonit puu- ja köögivilju, siis saab keha kätte vajaliku koguse mineraalaineid ja vitamiine. Ent tuleb silmas pidada, et liiga suur puu- ja köögiviljade tarbimine (üle 9 portsjoni) ei ole samuti kasulik. Seda seetõttu, et siis ei jaksata süüa muid vajalikke toiduaineid, nagu piim, liha, kala, leib ja muu selline,
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
Makroelementidest on ratsionaalse toitumise tagamiseks praktiliselt kõige tähtsamad kaltsium, fosfor ja magneesium. Kaltsiumi saamisel on esikohal piim ja piimasaadused, kus kaltsiumi leidub rikkalikult, hästi omastataval kujul ning fosforiga sobivas vahekorras. Rohkesti on kergesti omastatavat kaltsiumi ka munarebus ja mõningates kalakonservides (sprotid, latikas, siig, kilu tomatikastmes jne.). Palju on kaltsiumi tera- ja kaunviljades, kuid see kaltsium on raskesti omastatav. Kõige fosfonrikkamad on liha, käia, kohupiim, juust, munarebu, piim, kaunviljad. Teraviljasaadustes leidub fosforit küllalt palju, kuid seegi on raskesti omastatav. Teatud hulk leivas sisalduvast fosforist siiski omastatakse. Teraviljasaadused on aga hea magneesiumiallikas. Märkimisväärselt leidub magneesiumi veel kalasaadustes. Liha, piim, munad on aga magneesiumivaesed. Kaltsiumisoolad on üldiselt raskesti omastatavad
loomseid rasvu (võid, searasva) ja liha ning vorsti tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis, puuviljades ja marjades) süsivesikute lõhustumist sooles ja nende imendumist suhkruna verre. Sellise süsteemi eeliseks on, et püütakse vältida südame ja veresoonkonna haigusi ning muid tüsistusi ja elundimuutusi. Eesmärgiks on, et söömine tunduks ka meeldiva tegevusena, mitte ahistavana. 1.3. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained
Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 2.2 Kiudained ja nende tähtsus Kiudained kiirendavad toidu edasiliikumist peensooles, teevad aeglasemaks glükoosi imendumist, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist ja aitavad vältida kõhukinnisust ning võivad ennetada mõningaid vähivorme. Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Head vees lahustuvate kiudainete allikad on Kaeras, rukkises, odras, puuviljades, marjades, köögiviljades ja kaunviljades. Vees lahustumatute kiudainete allikad on täisteratooted (näiteks rukkileib, täisterasai, sepik). Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid. (Portaal Toitumine. Kiudained) 9 2.3 Süsivesikute omastamine Sportlased peaksid süsivesikutest saama 55-65% energiavajadusest. Lihtsüsivesikud ehk monosahhariididel vabaneb energia kiiresti ning laguneb organismis kiiresti.
annaabi.ee 
