Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elutähtsad orgaanilised ühendid. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on rasvade rääsumine?
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid.
1. Selgitada mõisteid: sahhariid , valk, asendamatu aminohape , peptiid, invertsuhkur , proteiinid, rasv , küllastunud rasvhape , küllastumata rasvhape, polüpeptiid , polüsahhariid . Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga.
sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul , mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer , mille monomeerideks on aminohappejäägid.
asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
invertsuhkur - lagunenud sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks (tekib invertsuhkur).
proteiinid - ehk on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid.
rasv - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke.
küllastunud rasvhape - pika ahelaga karboksüülhape , mis sisaldab tavaliselt 12-24 süsinikuaatomit ja ei sisalda kaksiksidet.
küllastumata rasvhape - sellel on üks või enam kaksiksidet süsinikaatomite vahel.
polüpeptiid - ehk valguahel on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahel, millest koosnevad valgud .
polüsahhariidid - ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena , mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O)
2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi
käärimise võrrandit
Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, magusa maitsega.
Keemilised omadused: hüdrolüüsuvad . ( reaktsioon veega)
a) CO2+H2O=O2+C6H12O6
b)
c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH
3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta.
Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid , mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Liigitus:
1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid . nt glükoos, fruktoos , sahharoos, laktoos . koosnevad ühest või kahest suhkrust . (puuviljades, aedviljades, mees)
2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen , tselluloos . koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais)
3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel
4) kiudained
4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused.
Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n
Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu .
Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt.
5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine.
Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000.
Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev.
Keemilised omadused: vees lahustumatu , puudub sulamistemp, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes.
Kasutamine: paber ja papp , lõhkeaine ( nitrotselluloos ), tapeediliim (karboksümetüültselluloos)
6. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi molekuli ehitust. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta.
Sarnasused: sama valem C6H10O5
Erinevused:
7. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta.
TÄRKLIS:
Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees,
Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt.
TSELLULOOS:
Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev.
Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub sulamistemperatuur, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes.
Sarnasused: mõlemad on tahked, ei lahustu vees, puudub sulamistemperatuur.
Erinevused: tärklisel toimub hüdrolüüs kergesti, tselluloosil toimub hüdrolüüs raskesti
8. Mis on rasvade rääsumine?
Rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega.
9. Valkude denatureerimine ja tõestamine.
Valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Kõik valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril.
Valku tõestatakse lämmastikhappega. (valk muutub kollaseks)
10. Mis tähtsus on valkudel inimorganismis.
Osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu.
MIS ON SAHHARIIDID, SÜSIVESIKUD , VALGUD. LIIGITUS.
sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
1) (lihtsuhkrud) monosahhariidid. nt GLÜKOOS( viinamarjasuhkur ), fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees)
2) (liitsuhkrud) polüsahhariidid. nt TÄRKLIS, glükogeen, TSELLULOOS(looduslik kiudaine ). koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais)
süsivesikud - TÄHTSAMAD ENERGIAALLIKAD. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos.
(Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul – lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust.
valgud - ehk PROTEIIN. Osalevad paljudes bioloogilistes protsessides(transpordivad ja salvestavad molekule(hapniku), pakuvad immuunkaitset.
(ka valkained) on elusorganismides tekkiv polümeer , mille monomeerideks on aminohappejäägid.)
fotosüntees - co2+h2o=o2+c6h12o6.
vajalik: süsihappegaas , vesi, päikeseenergia .
saab: hapnikku, glükoosi, süsivesikud, fruktoosi ja tärklist .
Vasakule Paremale
Elutähtsad orgaanilised ühendid #1 Elutähtsad orgaanilised ühendid #2 Elutähtsad orgaanilised ühendid #3 Elutähtsad orgaanilised ühendid #4 Elutähtsad orgaanilised ühendid #5 Elutähtsad orgaanilised ühendid #6 Elutähtsad orgaanilised ühendid #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaljulapirke Õppematerjali autor
1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga.
2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi käärimise võrrandit
3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta.
4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused.
5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine.
6. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi molekuli ehitust. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta.
7. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta.
8. Mis on rasvade rääsumine?
9. Valkude denatureerimine ja tõestamine.
10. Mis tähtsus on valkudel inimorganismis.
MIS ON SAHHARIIDID, SÜSIVESIKUD, VALGUD. LIIGITUS.

Sarnased õppematerjalid

ORGAANILINE KEEMIA
7
odt

ORGAANILINE KEEMIA

denatureerimine ­ valgu molekulis toimuvad muutused, millega kaasneb valguahela geomeetrilise kuju muutus, katkevad vesiniksidemed. Valkude denatureerimist põhjustavad järgmised füüsikalised/keemilised tegurid: temperatuur, rõhk, ultraheli, kiirgus, erinevad keemilised reaktiivid (happed, leelised, raske metalli ühendid) NB! Denaturatsiooni käigus muutub tertsiaar- ja sekundaarstruktuur, primaarstruktuur säilib. renatureerimine - valk taastab oma omadused välismõju kõrvaldamisel 9. Keemilised omadused. valgud hüdrolüüsuvad (järk-järgult) hapete, leeliste või ensüümide mõjul reageerivad veega, mille tõttu katkevad

Orgaaniline keemia
Sahhariidid
4
doc

Sahhariidid

maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal 2 algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse ­ saadakse karamell. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil

Keemia
Sahhariidid
4
doc

Sahhariidid

maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Sahharoos oli muistses Indias tuntud juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse ­ saadakse karamell. 2 Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid.

Keemia
Nimetu
4
docx

Nimetu

Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad:

Keemia
Keemia - Sahhariidid-valgud ja rasvad
2
doc

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil

Keemia
Sahhariidid-polusahhariidid
4
doc

Sahhariidid, polusahhariidid

1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval pool tsükli tasapinda,

Bioloogia
Alkoholid-suhkrud-rasvad
2
docx

Alkoholid, suhkrud, rasvad

Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik

Keemia
Kõike sahhariididest
4
docx

Kõike sahhariididest

Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C 6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv, suhkrust vähem magus. Molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks. Sellega ongi seletatav glükoosi ja teiste mono- ja oligosahhariidide hea lahustuvus vees - hoolimata suurtest molekulmassidest

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun