Organismide keemiline koostis (0)

 
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS
Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest: orgaanilised ja anorgaanilised.
Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N.
Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad .
Peamised orgaanilised ühendid: valgud , lipiidid , sahhariidid , nukleiinhapped .
keemiline element või ühend
arvud
iseloomustus: ehitus, asukoht, jaotus, näited
funktsioonid
süsinik (C)
Inimeses 70 kg kohta u. 16 kg (lihastes rohkem kui luudes )
Evolutsiooni keskne bioelement . Orgaaniliste ainete koostises – lipiidides, süsivesikutes, nukleiinhapetes jm. Võib moodustada 4 stabiilset sidet teiste aatomitega (neid saab lõhkuda ja sünteesida vaid ensüümide abil). Omastatakse toiduga.
struktuurne – orgaaniliste ainete koostiskomponent;
CO2-s, mis on vajalik piklikajus hingamiskeskuse erutumiseks ja vere pH stabiilsuse säilitamiseks
CO2 transport inimese organismis toimub 16-20% ulatuses hemoglobiiniga.
hapnik (O)
70 kg kohta u. 43 kg (kõige enam)
 
Keemiliselt väga aktiivne, võib moodustada nn. vabu radikaale (biol. üliaktiivsed ühendid, mis on liitnud täiendava elektroni), mida kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiseks. → kui see protsess väljub kontrolli alt võib tagajärjeks olla prekantserogeensus v. nt infarkt v. insult. Vabade radikaalide taset reguleerib organism antioksüdantidega ( vitamiin E ja K). Hapnikku omastatakse toiduga ja hingamisel.
oksüdeerija;
oluline biomolekulide koostisosa , struktuurne funktsioon
vesinik (H)
70 kg kohta u. 7 kg
 
 
 
Moodustab suhteliselt nõrku vesiniksidemeid hapniku ja lämmastiku aatomitega. Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga. Mida rohkem on biomolekulis vesiniku aatomeid, seda kõrgem on ühendi energeetiline väärtus → st. seda enam energiat vabaneb selle ühendi oksüdatsioonil. Sellepärast on nt. lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. Omastatakse joogiveega.
moodustab vesiniksidemeid endast elektronegatiivsemate ainetega (O, N, Ci, Br)
struktuurne funktsioon (kõrgemat järku struktuuride → nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, stabiliseerijad)
lämmastik (N)
70 kg kohta u. 1,8 kg
 
Aminohapete ja nukleiinhapete koostisosa. N on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element
veresoonte lõõgastusfaktor;
struktuurne funktsioon;
tõstab biomolekulide aktiivsust
kaalium (K)
70 kg kohta u. 140 g
rakus sees 30-50 x enam kui rakust väljas
palju rosinas, aprikoosis, koorega keedetud kartulis, tomatis, apelsinis , porgandis, banaanis, pähklis, õunas, liha- ja kalasaadustes, piimas
Vajalikud rakkude elutegevuseks.
Kindlustavad vere osmootse rõhu, kontrollivad organismi vedeliku tasakaalu,
annavad rakumembraanidele pinnalaengu;
Kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku,
Vajalikud paljude organite tegevuses nt. aju ja süda
naatrium (Na)
70 kg kohta u. 100 g
rakust väljas 8-20 x enam kui rakus sees
leivas, margariinis jt. soolatud toiduainetes , tillis, küüslaugus, petersellis
kaltsium (Ca)
70 kg kohta u. 1 kg
 
 
 
Luukoes. Välja viivad organismist tsitruselised , kohvi, banaanid . Palju on piimas, piimatoodetes, kalalihas, tillis, petersellis, kapsas , mandlites.
luukoe komponent ;
aktiveerib verehüübimist;
mõjutab lihasrakkude talitlust;
vahendab hormoonsignaale;
tagab luukoe säilimise ja arengu
magneesium (Mg)
70 kg kohta u. 19 g
70 % paikneb luudes
   
 
On palju värskete taimede rohelistes osades, kaunviljades, idandites, pähklites, teraviljasaadustes. Loomsetest produktidest sisaldavad magneesiumi kõige enam piim, linnuliha, kalaliha ja austrid. Palju on magneesiumi ka pärmides ja teistes seentes.
osaleb luukoe moodustumises;
on paljude ensüümide kofaktoriks;
kindlustab ribosoomide terviklikkuse;
on oluline replikatsioonil ja transkriptsioonil
raud (Fe)
mikroelement
Esineb organismis vaid seotud vormis. Vaba raud on tervisele ohtlik. Rauda sisaldavad ohtralt maks, munad, molluskid , punane liha, kuivatatud virsikud , punane vein, petersell , rosinad jm. Paremini omastatakse rauda loomsetest produktidest.
vajalik paljude valkude ja ensüümide ehituses ja talitluses (hemoglobiin, hingamisahela ensüümid jm.);
seob ja transpordib organismis hapnikku
vesi (H2O)
70 kg kohta 42...45 l 70 kg-ne inimene vajab ööpäevas kuni 2,8 l vett.
Sündides on organismis 75 % vett, täiskasvanul kuni 60 %. 
Vee molekulid on polaarsed ja ühinevad omavahel vesiniksidemetega.  Omastatakse toiduga ja joogiga, vabaneb ka biokeemilistes reaktsioonides. Kõige enam leidub lihastes ja nahas. 
on universaalne lahusti;
on paljude reaktsioonide lähteaineks;
loob stabiilse sisekeskkonna;
kindlustab raku siserõhu ehk turgori ;
osaleb termoregulatsioonis;
transpordib erinevaid aineid