Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

8. klassi õpilaste söömisharjumused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Te tavaliselt hommikul sööte?
  • Mida Te tavaliselt lõunaks sööte?
  • Mida Te tavaliselt õhtuti sööte?
  • Kui tihti Te snäkite?
  • Mida Te tavaliselt snäkite?
  • Kui tihti külastate kiirtoidurestorane?
  • Mida Te tavaliselt kiirtoidurestoranides tellite?
Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Uurimistöö
8.klassi õpilaste söömisharjumused
Juhendaja :
C-E.Luik
Koostajad:
Joosep Lember
Erik Kuzovkov
Kevin Kauber
Kenneth Kalaus
Kristian Kajak
Tallinn 2010
1.Toidust üldiselt
Tänapäeval maailmas on valitsemas globaalne probleem, nimelt meie toit, mis me poelettidelt, restoranidest või kiirtoidu söögikohtadest leiame, maitseb liiga hästi. Inimesed unustavad, mida toit peab sisaldama ning tegelikult enamuses ei teagi, mis on toidus hea ja mis on halb. Kiirtoidu restoranides on toit ebatasakaalustatud ning ei ole tervisele hea. Vanasti rügasid inimesed toidu nimel, mitte ei istutud terve päeva arvuti või televiisori taga ning oodanud millal pizza ukse taha jõuab.Vanasti oli toidu sees kõik, mis oli inimesele kasulik, kuid tänapäeval leidub toidus igasugust jama , millest meil pole aimugi. Paljud toidud ja joogid sisaldavad igasuguseid maitseaineid ning säilitusaineid. Näiteks kartulikrõpsud võivad tunduda täiesti süütuna, kõik ju teavad et kartulid on tervislikud , kuid mõnedel inimetel pole aimugi, et need sisaldavad soolasid ja säilitusaineid. Sellistest toitudest on leitud isegi aineid, mis võivad tekitada sõltuvust. Sealt tulebki välja, miks tänapäeva inimeste ülekaaluliste protsent on suurem, kui vanasti. Näiteks 1/3 Ameerika teismelistest on ülekaalulised.
2.Taldrikureegel
Teadlased on väla uurinud, et inimene peaks sööma 6 väikest einet päeva sees, mitte 3 suurt einet. See võib mao ülekoormata. On olemas rusikareegel , mis ütleb, et iga toidu-taldriku peal peaks leiduma vähemalt 5 erinevat värvi toite. See tagab, et see eine on tasakaalustatud ning inimesele tervislik. Salatid või aurutatud ,keedetud köögiviljad peavad katma pool taldrikust , ühe veerandi peab moodustama põhitoit, näiteks kala, kana, liha ja teise veerandi peab moodustama lisandid, näiteks riis, makaronid või kartulid.
3. Toidusisaldus
Toit on põhiline energiaallikas. Energiat läheb vaja toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Energiat ei tohiks saada ka liiga palju, liigne energia võib põhjustada unetust ehk insomniat. Samuti, mittetarbitud energia võib muutuda keharasvaks, mis põhjustab ülekaalulisust, mis omakorda võib põhjustada naha punetusi ning teisi haigusi. Inimese toit peaks sisaldama:
  • SÜSIVESIKUID – süsivesikud on kõige põhilisemad toitained , kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55-60%. Meie organism vajab pidevalt süsivesikutega varustamist, tagamaks meile efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute puudumisel halveneb organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. Süsivesikute peamiseks allikaks on teraviljatooted, kartulid, köögiviljad, puuviljad ning marjad , mis sisaldavad rikkalikult ka vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante.

  • RASVURasv aitab inimese kehal soojust hoida. Kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast peavad rasvad katma 25-30%. Rasva peamised allikad on näiteks juust, kala ning teised piima- ja lihatooted .

  • VALKU – Kogu päeva tarvitavast toiduenergiast peavad valgud katma 10-15%. Valgud on tähtsad inimesele kasvuks ja ehituseks, tagavad organismi tugeva immuun-süsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis . Valgu liigne tarvitamine võib koormata neerusid või maksa, võib põhjustada allergiaid . Põhilised valguallikateks on muna, piimatooted , liha- ja kalatooted .

  • KIUDAINEID – Täiskasvanud inimeste kiudainete päevakogus on 15-25g, noortematel 15-25g (oleneb vanusest). Kiudained tekitavad täiskõhutunde, kiirendavad toidu edasiliikumist sooles, kiudained on toiduks seedetrakti mikroobidele, kes tagavad inimestele kaitsevõime. Liigne kiudainete tarvitamine võib olla väga ohtlik, sest mõnda kiudainet ei pruugi organism omandada. Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.

  • VETT – vesi on kõige tähtsam aine organismi jaoks. Organism koosneb 55-75% veest. Vesi on vajalik kogu organismi töötamiseks, see aitab kehas keemilistel reaktsioonidel toimuda, see aitab muuta toitu energiaks ja toitaineid omastada, vesi aitab toitaineid ja hapniku transportida keharakkudeni, vesi hoiab kehatemperatuuri paigal, kaitseb elutähtsaid organeid, on oluline nahale ning aitab kehast välja viia jääkaineid. On oluline hoida veetaset tasakaalus. Vett soovitatakse juua päeva 1-2 liitrit, kuid kui organism teeb trenni , on füüsiliselt aktiivne ning higistab, on see kogus suurem.

4.Toidupüramiid
LISA 1.
KÜSITLUSLEHT
Tervist Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilased! Me koostame uurimistööd õpilaste toitumisharjumuste kohta, ja see oleks teist väga lahke , kui te leiaksite aega mõnele küsimusele vastata.
Suurimad tänud Kristian Kajaku, Kenneth Kalausi, Erik Kuzovkovi, Kevin Kauberi ning Joosep Lemberi poolt. ^_^

1.Kas Teie toitute enda arvates tervislikult?


a)Jah
b)Ei
c)Enam-vähem

2.Mida Te tavaliselt hommikul sööte?


3.Mida Te tavaliselt lõunaks sööte?


4.Mida Te tavaliselt õhtuti sööte?



5.Kui tihti Te snäkite?


a)Tihti
b)Mõnikord
c)Harva
d)Üldse ei söö snäkki

6.Mida Te tavaliselt snäkite?



7.Kui tihti külastate kiirtoidurestorane?


a)Kord nädalas
b)Mitu korda nädalas
c)Kord kuus
d)Peaaegu üldse ei külasta
e) :D jou wazap

7.Mida Te tavaliselt kiirtoidurestoranides tellite?


LISA 2.
Kasutatud Allikad
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10573
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10575
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10574
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10587
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10667
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10746
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10747
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10745
http://tai.mulfo.com/13/id/1
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20070122STO02302+0+DOC+XML+V0//ET
http://www.hot.ee/toitumine1/page3.html
http://www.hot.ee/toitumine1/page4.html
http://www.hot.ee/toitumine1/page5.html
http://www.hot.ee/toitumine1/page6.html
http://www.hot.ee/toitumine1/page7.html
http://www.hot.ee/toitumine1/page8.html
http://www.hot.ee/toitumine1/page10.html
Vasakule Paremale
8-klassi õpilaste söömisharjumused #1 8-klassi õpilaste söömisharjumused #2 8-klassi õpilaste söömisharjumused #3 8-klassi õpilaste söömisharjumused #4 8-klassi õpilaste söömisharjumused #5 8-klassi õpilaste söömisharjumused #6 8-klassi õpilaste söömisharjumused #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rammste1n5 Õppematerjali autor
Uurimistöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE
13
docx

SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste erinevused? Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus

Bioloogia
MIS ON TERVISLIK TOITUMINE
6
docx

MIS ON TERVISLIK TOITUMINE

KOOL NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 4.3. Mõõdukus............................

Toitlustus
Tervislik toitumine ja selle tähtsus referaat
12
doc

Tervislik toitumine ja selle tähtsus referaat

Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul..............................................................

Toiduainete ja toitumisõpetuse alused
Toitumine noorsportlaste elus
54
doc

Toitumine noorsportlaste elus

inimest ehk 80% on pidanud dieeti kaalulangetamise eesmärgil, 2 inimest, ehk 8% vastanutest on pidanud dieeti ilu eesmärgil ja tahtnud oma nahka parandada ning 2 inimest, ehk 8% vastajanutest on pidanud dieeti, et võistlustel paremini esineda, 1 inimene kes moodustab 4% vastajatest, on pidanud dieeti tervislikel põhjustel. Selgus, et kõige rohkem on peetud dieeti kaalulangetamise eesmärgil. 25 Kokkuvõte Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL klassi õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teemaks oli „Toitumine noorsportlase elus“. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa käsitles makrotoitainete, ehk süsivesikute, valkude ja rasvade tähtsust organismist ja tarbimist ning mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalid. Lisaks uuriti ka toitumise põhialuseid ja vett. Praktilises osas uuriti noorsportlaste toitumisharjumisi. Praktilises osas esitati

toiduainete sensoorse hindamise alused
Toitainete tähtsus lapse arengus
12
doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel.

Toitumisõpetus
Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel
20
doc

Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel

Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on n

Kokk
TERVISLIK TOITUMINE
12
odt

TERVISLIK TOITUMINE

1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine

Toitlustuse õpetus
Tervislik toitumine
7
odt

Tervislik toitumine

Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige sell

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun