Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dima bilan
Õppematerjali autor
Kõik see soodustab kehakaalu langust. Kõikidele kehakaalu ja rasvumisega võitlejatele on siinkohal sobilik meelde tuletada, et jood pole imerohi – selle probleemi korral aitab ainult kompleksne lähenemine! RÄNI (Si) Tegemist on ühe enamlevinuma maakoores leiduva keemilise elemendiga, kuid, mis tavaolukorras on organismile väga raskesti omastatav ja see toimub väga väikeste koguste kaupa. Tal on täita tähtis roll sidekoe struktuuris. Madal räni tase organismis viitab sidekoe nõrkusele ja kõrgenenud juuste-, küünte-, naha-, bronhide- ja kopsu-, veresoonte- ja liigeste haiguste tekkeriskile. Ka haavad ning luumurrud kasvavad halvasti kinni. Räni defitsiidi korral langeb organismi mittespetsiifiline vastupanuvõime haigustele, sealhulgas ka uusmoodustiste tekkele (kasvajad) . Räni on vajalik lastele kuna soodustab nende kiiremat kasvu, aitab „ehitada” luustikku ja initsieerib mineralisatsiooniprotsesse
Inimorganism vajab seleeni ühe keskse rakusisese antioksüdantse ensüümi (glutatiooni peroksüdaas) komponendina · on koos vitamiin E-ga oluline antioksüdant, · aitab säilitada kudede elastsust, · vajalik südame normaalse tegevuse tagamiseks; · spermatogeneesiks; · kehavõõraste ühendite kahjutustamiseks ja raskemetallisoolade imendumise blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi,
Anatoomia ja Füsioloogia (YTM0021) 2022 Kordamisteemad I vahetesti jaok Anatoomilised tasandid, orientiirid, homeöstaas Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Anatoomia jaguneb: 1. A) Süstemaatiline anatoomia – käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. B) Tomograafiline ehk kirurgiline anatoomia – käsitleb elundeid mitte elundsüsteemide, vaid kehapiirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid. 2. A) Mikroanatoomia – käsitleb mikroskoopilisi struktuure – eraldi distsipliinid on histoloogia ja rakubioloogia. B) Plastiline anatoomia – anatoomia kunstnikele, käsitleb keha välisvormi ja selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega ning keha proportsioone. 3. A) Dünaamiline anatoomia – tegeleb peamiselt liikumisaparaadiga, selgitab inimeste liigutuste seaduspärasusi. B) Normaalne ja patoloogilin
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene saun ehk leilisaun Iiri
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus
elementaarkoostisest. · Essentsiaalsed (asendamatud) makrobioelemendid (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-): biofunktsioone enamasti ioonidena täitvad bioelemendid, sisaldus elusorganismis üle 0,1% · essentsiaalsed mikrobioelemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): eluks vajalik mikrobioelementide miinimum, sisaldus elusorganismis alla 0,1% Põhibioelemendid - H, C, O, N, P, S Nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine, kudesid moodustavad ühendid. Põhibioelementide koguhulgast moodustab 62% H, 25% C, 10% O ja 2% N. P ja S osakaal on tagasihoidlikum. Nende 6 keemilise elemendi sobivus põhibioelementideks tuleneb: · annavad kergesti kovalentseid sidemeid välimise elektronkihi iseärasuste tõttu ja need sidemed on stabiilsed, mis tagab biomolekulide püsivuse · kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) teke on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid