Orgaaniline räni (0)

ORGAANILINE RÄNI 
 
 
Räni (Si) on metalloid – metallist kristall tagurpidi kvantoptiliste omadustega, mis 
tähendab, et kui see on kiiritatud UV kiirgusega, toodab see elektrivoolu ja, eriliste 
elektriliste eritingimuste korral võib see välja kiirata mõõdetavat kiirgust. Räni 
moodustab peaaegu 28% maakoorest (27,7) ja see on koguseliselt neljandal kohal 
vesiniku, lämmastiku ja hapniku järel, ja maakoore sisalduses hapniku järel teisel 
kohal. Rootslane Jöns Jacob Berzelius avastas selle 1824. 
 
Amorfsel kujul on see pruun pulber; kristallilisel kujul on  see metalne hall. Kuna 
see on tihke , ei reageeri see hapnikuga, vee või enamuse hapetega. Ränidioksiidi tolm 
(SiO2) on kergelt mürgine ja väga ärritav. See on  perioodilisuse tabelis 14. element ja 
selle aatominumber on 14 ja selle valents  võib olla 2 ja/või 4. Selle aatommass on 
28,0855 amü. Sulamistemperatuur on 1410°C, selle keemistemperatuur on 2680°C ja 
selle kriitiline temperatuur on 4920°C. Selle tihedus on 2,32 g/cm3. 
 
Räni loomulik vedel olek on ortoränihape, omapärane hape Si(OH)4. See on vorm, 
mis esineb taimedes, kus nende keemilised protsessid toodavad orgaanilisi silikaate, 
mida kasutatakse taime poolt. Kuid enamik räni on oksüdeerituna ja nii on ainult väga 
väike osa bioloogiliselt kättesaadav. 
 
Orgaanilisel kujul CHx Si(OH)3 on sel suurim biosaadavus keha jaoks ja selleks 
on vajalikud nii süsivesinike rühm kui ka hüdroksüülradikaalid (OH). Kui räni on 
seotud ühte või mitmesse süsivesinike rühma, nimetatakse neid ka silaanideks. 
 
Kindlasti on meie toidus mitmeid räniallikaid ja eriti heintaimedes, kuid räni on 
palju vähem esindatud kaltsiumit andvates taimedes ja kaunviljades. Kuid sellises 
vormis nagu räni esineb taimedes, ei ole see bioloogiliselt kergesti keha jaoks 
kättesaadav ja sama kehtib ka räni mineraalvete nagu Badoit või Salvetat kohta. Oma 
135 mg/l kohta ja 3 grammi mineraalide kogusummaga on mõned mineraalveed isegi 
ohtlikud neerudele. Tegelikult võivad need halvastiimenduvad mineraalid (harva 
rohkem kui 10%) ladestuda organismi loomulikesse filtritesse ehk neerudesse ja 
võivad põhjustada kive või teisi patoloogilisi seisundeid. Lisaks on uuringud 
näidanud, et mineraalvett, kui see sisaldab rohkem kui 1500 mg kuivainet st 
mineralisatsiooni, tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve all. 
 
Räni on meie kehas rohkem kui 7 g ja see on looduslike elementide järjestuses 10. 
kohal. Erinevad uuringud on viimase 20 aasta jooksul näidanud kui oluline on räni 
inimese biokeemias. Elementaarse räni igapäevane vajadus on hinnanguliselt 40 mg. 
20…35 ml orgaanilise räni (ränisisaldus oleneb tootjast) sissevõtmine annab 40 mg 
elementaarset räni ja katab päevase ränivajaduse. Optimaalsete tingimuste korral 
parandab räni teie tervist. Kuid see pole imeravi, mida mõned tootjad uskuda tahavad. 
Orgaaniline räni on toidulisand, mis on väga kasulik. 
 
Räni taastab limaskestade hingamise ja seedesüsteemi ( kõri -, mao-, kopsu-, jne). 
 
Juuksed – räni teeb juuksed elastseks ja läikivaks, kalduvus juuste väljalange-
misele väheneb ja hallid juuksed saavad tagasi oma värvi. 
 
 
1
Küüned – räni parandab küüned, need muutuvad tugevamaks ja vähem rabedaks. 
 
Räni eemaldab organismist kõike, mis sinna ei kuulu. See likvideerib rakkudesse 
kuhjunud mürgiseid jääkaineid, vabu radikaale ja radionukliide – teisisõnu kõike, mis 
häirib organismi optilisi omadusi. Räni teeb seda leebel ja märkamatul viisil ja 
vabastab ruumi uute rakkude jaoks, seega algatab uuenemise. Räni puhastab 
organismi, vastasel juhul satuvad toksiinid maksa või neerudesse. 
 
Luukoes  on rikkalik maatriks , mis ümbritseb hõredalt jaotatud rakke. See 
maatriks koosneb umbes 25% veest, 25% kiududest – peamiselt kollageenist) ja 50% 
mineraalsooladest (Ca). Kui soolad on ladestunud kollageeni kiududesse maatriksis, 
toimub kristallisatsioon ja luukude kõvastub; seda protsessi nimetatakse lubjastu-
miseks või mineralisatsiooniks. Luu kõvadus on tingitud selle kristalliseerumisest ja 
nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust, 
teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude 
ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni 
juuresolu. Erinevad tööd on näidanud vaieldamatult räni rolli kollageeni kiudude 
sünteesis, kus see on seotud ka C-vitamiiniga. 
Lisaks teame, et kõrget räni kontsentratsiooni on alati leitud kõrge lubjastumise 
piirkondades: nt jäsemete  luud , mis kasvavad. Kui piirkonna mineralisatsioon on 
lõppenud, on räni tase madalaim. Räni tundub seetõttu olevat möödapääsmatu luude 
kasvuks ja selle puudus võib olla piirav tegur, nt: ränidefitsiidiga tibul on kolju 
kõrvalekalded, mis on seotud luu kollageenisisalduse olulise vähenemisega ja 
kõrvalekalletega pikkades luudes ja sidekoes . 
Luuhaiguste juhtudel annab orgaanilise räni sissevõtmine suurepäraseid tulemusi 
nii valureaktsiooni kadumises kui luu mineralisatsiooni taastumises. Räni ja kaltsium 
töötavad tihedat koos ja luumurru lupjumist (kokkukasvamist) saaks oluliselt 
kiirendada orgaanilise räni toidulisandite manustamisega. 
Tänu oma rollile luude mineralisatsioonis ja kasvus on orgaaniline räni suure-
pärane vahend osteoporoosi raviks. Erinevat tüüpi osteoporoosi uuringud – seniilne, 
kortisooni indutseeritud ja postmenopausis – on näidanud väga häid tulemusi eriti 
postmenopausis osteoporoosi puhul, kus luukudede bioloogiline testimine näitas suurt 
kasvu taasmineraliseerumises. Vananemine  tingib kahte olulist mõju skeletile: 
mineraalide kadu ja kollageeni vähenemist. Mineraalide kadu hakkab naistel umbes 
30-aastaselt ja suureneb 40 ja 45 aasta vahel – kui östrogeenid vähenevad. See 
protsess jätkub vananedes . Meestel algab mineraalide kadu umbes 60 aastaselt. 
Kollageeni vähenemise tulemuseks on rabedad luud, mis muudab need löökidele 
tundlikumaks.  
Ennetavateks meetmeteks on: 
•   sport – füüsiline pingutus tugevdab luukude, 
•  toitumishügieeni tagab piisav hulk mineraale: Ca, P, Mg, Mn jne, 
•   vitamiinid : A, C, B6 ja B12, D jne, 
•  keha katmata osade valguse käes olemine ja lisaräni manustamine peale teatud 
vanust loob kollageeni kiudude tootmise ja soodustab luude lupjumist. 
Ära unusta, et luukude on keha peamine kaltsiumireserv ja et selle hulk veres on 
hoolikalt reguleeritud luudega, mis mängivad puhvertsooni rolli ja vabastavad või 
neelavad kaltsiumi, mis on hädavajalik koostöötegur paljudes ainevahetusprotsessi-
des. 
 
 
2
On kolme tüüpi liigeseid : kiulised, kõhrelised ja võidelised (sünoviaalsed). Nende 
ühiseks tunnuseks on sidekudede olemasolu, mis sisaldavad elastiini ja kollageeni. 
Ränil on oluline roll nende kahe kiu sünteesis. 
Liigesed peavad olema painduvad, et võimaldada liikumist ning taluda pingeid. 
Need võivad taandareneda või vananeda enneaegselt, mille tulemuseks on kulumine  
ja ärritus nagu artroosi puhul. Mõjutatud liigesed on tavaliselt need, mis kannavad 
keha kaalu: selg, puusad , põlved, jalad ja mõned liigesed kätes. Artroos ilmneb 
üldiselt umbes 46-50 aastastel ja selle sagedus suureneb vanusega kui midagi ette ei 
võeta. Seda esineb sagedamini naistel. Artroos hõlmab liigesekõhre mandumist, mille 
oluline roll sarnaneb käsnaga, mis pehmendab/neelab lööke. Kui see kulub, puutuvad 
luud teineteisega kokku ja see toob kaasa valu. 
Räni manustamisel on ennekõike tuntav selle kiire valuvaigistav efekt. Sellele 
järgneb kõhre taasloomine (regenereerimine). Mida rohkem on meie räni tase 
langenud, seda rohkem tähelepanuväärsem on valulikkus: põlve reuma , selg või 
sõrmed saavad leevendust mõne päeva kuni paari nädala jooksul. Need tulemused 
jäävad kestma tavaliselt kauaks, sest toimub rekonstrueerimine (taastamine). 
Seoses artriidiga, mis on põletik , kus sünoviaalsetele kahjustustele järgnevad 
kõhrede ja luude kahjustused, mis omakorda aeg-ajalt punetab ja tulitab liigeses – siin 
võib toimuda kümnekordne kliiniline paranemine. Taas likvideerib orgaaniline räni 
nii valu kui põletikulisi protsesse. 
Reumatoidse polüartriidi puhul (autoimmuunse olukorra puhul) kus organism 
ründab oma kõhrede ja liigeste pindasid, põhjustades põletikku ja valu ning kaob 
liigeste funktsioneerimise, on oluline ravida olukorda võimalikult kiiresti, et vältida 
kiulise koe asendumist sünoviaalse membraaniga ja liigeste jäigastumist. See 
sünoviaalne membraan sisaldab elastiini, mis võimaldab paindlikkuse. Orgaaniline 
räni osaleb elastiini tootmisel ja samuti põletikulises protsessis. Reumatoidne 
polüartriit mõjutab 1% elanikkonnast ja sellest ¾ on mõjutatud naised. 
 
Räni on lahutamatu veresoonte seinte osa: selle olemasolu on oluline sünteesi-
maks elastiini ja kollageenikiude. Seega aitab säilitada veresoonte elastsust. Soonte  
elastsus ja kokkutõmbumisvõime on kaks olulist tunnust vereringe nõuetekohaseks 
toimimiseks. Räni on vaja ka veresoonte toonuse jaoks. 
Aort on väga rikas kollageeni ja elastiinikiudude poolest ja ateroskleroos on 
arterite seinte jäigastumine , mis põhjustab hüpertensiooni – see on seotud 
ränisisalduse kogusega aordi kudedes. Arteriosklerootilistes arterites  on palju vähem 
räni kui tervetes arterites. Räni aitab säilitada veresoonte elastiinikiudude 
terviklikkust ja vähendab arterite seinte leket; see suurendab rakusisest tsementi ja 
elastiinikiu paksust; see säilitab ka kõrge hüdrolaasi taseme, ensüümi, mis suudab 
muuta kolesterooli estreid vabadeks kolesteroolideks. Lipiidide infiltratsioonid 
veresoonkonna süsteemi sees on pöördvõrdelised räni tasemetega. 
Inimestel nõrkade venoossete klappidega kipub veri kogunema raskusjõu mõjul 
alla; see põhjustab veenide ülekoormuse ja seinad hakkavad paisuma. Aja jooksul 
kaotab sein oma elastsuse, venib ning lõtvub. Klapi rike põhjustab lõpuks paisunud ja 
lookleva veeni, mida on nimetatud veenilaiendiks. 
Tänu oma heale biosaadavusele toimib orgaaniline räni tõhusalt veresoonkonna 
toonusele ja turgutab veresoonte toimimist. See annab veresoontele paindlikkuse ja 
mõjub seeläbi kaudselt vererõhule. Parem  vereringlus viib naha soojenemisele. 
Orgaaniline räni koos vitamiiniga E (siin tuleb jälgida, et E-vitamiin koosneks α, β, γ, 
δ tokoferoolide ja tokotrinoolide kombinatsioonist) on väga kasulik kõrvaldamaks ka 
 
3
veresoonte paistetust. Veri transpordib ka hormoone ja nende tegevus tugevneb kui 
ringlus töötab korralikult. 
 
Südames on sidekoel eraldav ja ümbritsev ülesanne. Seda leidub südamekelmes, 
mis moodustab südame välimise kihi. Südamesisekest, mis vooderdab südamelihase 
sisemuse, katab sidekoe peene kihi. Samuti on see sidekude, mis jaotab müokardi 
(südamelihase) eristuvateks kõrvakeste ja vatsakeste lihasmassideks. Kiulise sidekoe 
rõngad ja kihid toimivad kui elektriisolatsioon kõrvakeste ja vatsakeste vahel. 
Südames on ka klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Klapid koosnevad tihedast 
sidekoest kaitstud südamelihases. Klapid  avanevad ja sulguvad vastavalt rõhu 
muutustele, mida põhjustavad südamelihaste kokkutõmbed ja lõdvenemised. Enamik 
südame-probleeme on seotud pärgarteri ringluse puudustega, tingitud vereklompidest 
või arteriosklerootilistest ladestustest. Räni   juuresolek , mis on sidekoe koostisosa, 
kindlustab kõige paremini südame välispindade terviklikkuse säilimise. 
 
Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude , südamelihaskude ja silelihaskude . 
Vaatleme nt vöötlihaskude, mis on peamiselt kinnitunud luude külge, kuid on seotud 
ka naha ja sügavate sidekirmete külge. See lihaskude on ümbritsetud ja kaitstud 
sidekirmega, mis on suur kiulise sidekoe kaitsekiht. See sidekirme, kutsutud 
sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See 
võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike 
täidab see lihastevahelise ruumi. 
Sidekoe kolm kihti (epimüüsiumn, perimüüsium ja endomüüsium) ulatuvad 
sügavale sidekirmesse, et kaitsta ja tugevdada lihaseid; esiteks kaitseb ümbris lihast, 
teiseks kaitseb sidekirme 10-100 lihaskiudu ja kolmandaks läbistab iga sidekirme 
siseruumi ja eraldab iga lihaskiu. Need kolm kihti varustavad kollageeni kiududega 
sidekudesid, mis ühendavad lihaseid luuga.  Lihastest väljaulatuvad osad moodustavad 
kõõlused. Kui vöötlihased kokku tõmbuvad, tirivad need kõõluseid ja neid 
ümbritsevat sidekude. Pingul olekus tõmbuvad need kokku ja tõmbavad luud, millele 
külge on need kinnitatud, põhjustades luu liikumist. 
Vaatlesime eelnevalt orgaanilise räni rolli sidekoes ja selle kollageenikiududes. 
Räni loob lihastele ja kõõlustele paindlikkuse ja liikuvuse . Samuti aitab see kõrval-
dada valu. 
Teist sidekirmet nimetatakse pindmiseks sidekirmeks ja see asetseb naha ja 
sügavate lihaste sidekirme vahel ja seda nimetatakse alusnaha kihiks. See koosneb 
lahtisest sidekoest ja sel on mitmeid funktsioone – see talletab vett ja rasva, 
moodustab isoleeriva kihi, mis takistab keha soojuse hajumist (ärge unustage, et 
lihaste kokkutõmbed tekitavad kuni 85% keha soojusest), mis kaitseb keha väliste 
löökide eest ja võimaldab veresoontel ja närvidel siseneda ja väljuda lihastest. 
Tänu oma nahakaudsele tegevusele aitab orgaaniline räni parendada pindmisi 
sidekirme funktsioone. See annab parema kaitse kliima kahjuliku mõju vastu: niiskus, 
külm, vihm ja õhurõhu muutused. Räni õhutab punaste vereliblede arvu kasvu, mis 
kaudselt parandab hapniku transporti – ja lihased saavad töötades tarbida suuremates  
kogustes hapnikku. Seetõttu kasvab nende jõudlus.  
Lülivahekettad toimivad amortisaatoritena: need on pideva kokkusurutuse 
olukorras. Iga plaat on vormitud kiud-kõhre väliseks kettaks – nimetatakse 
fibroosrõngaks ( annulus fibrosus) – ja pehme sisemine struktuur, mis on säsine ja 
väga elastne, on nn säsituum. Kettad moodustavad jätkukohad lülidele, mis 
võimaldavad seljale erinevaid liikumisi. Nende ülesanne on neelata ka vertikaalsed 
 
4
löögid olles surutud: need lähevad löögi mõjul korraks lömmi, suurenedes ja jaotudes 
ära oma lülidevahelistes ruumides. 
On teada, et kõhreline kude sisaldab kuni 100mg räni 1kg-s värskes koes. Keha 
ränisisaldus väheneb (nagu me varem arutlesime) tänu selle halvale biosaadavusele 
inimese jaoks. Kuid meil on vaja oma kõhredes räni uuendada . See tagab meie 
kõhrelistes kudedes terviklikkuse, toidab neid ja stimuleerib kollageeni tootmist. 
Kiud-kõhr on rikas kollageenikiudude võrgustiku poolest, samas koosneb tuum 
elastiinikiududest. Orgaaniline räni oma kõrge biosaadavusega toimib tõhusalt 
lülivaheketaste regenereerimisel (taasloomisel).  
 
Nahk  võlgneb oma elastsuse erilistele kollageenikiudude sisaldusele, mis on 
halvasti uuendatud kui saame vanemaks ja mis väljendub nahakudede lõtvumises, 
kortsudes jne. Välispidise kollageeni kasutamisel on mitmeid puudusi, esiteks kõrge 
hind ja väga madal kollageeni taastumine organismis. Lisaks, kasutades välispidist 
kollageeni, võib sel olla lämmatav mõju nahale ja võib lõpetada naha hingamise ja 
pikemas perspektiivis võib viia kohaliku/lokaalse vähini. Orgaanilise räni toidulisand 
iseseisvalt või koostöös aitab säilitada kollageeni kiudude hulka ja sellega lükata 
edasi naha vananemist ilma  eespool mainitud välispidise kollageenita. 
 
Räni on ka võimendaja teiste metallide ja metalloidide jaoks; tundub, et räni 
toimib kofaktorina mõnedes ensüümide reaktsioonides (ensüümi metallsubstraat). 
Selle ülesannet kaitsta glükaan(glükoosist koosnev polüsahhariid)-valke (valgud raku 
pinnal) ei tohi unustada. Orgaanilist räni toidulisandit võib pidada nanotoitaineliseks 
toidulisandiks mitmetel rakkude tasanditel, see aitab kõrvaldada hulga kõrvale-
kaldeid, mis võimaldab kehal olla avatum muudele ravidele. Lõpuks näib räni anti-
vabade radikaalide mõju olevat looduse poolt ette nähtud ja samal ajal on kinnitust 
leidnud selle vananemisvastane ulatuslik mõju organismile. 
 
Räni on ka teie mõtete tagajärgede võimendaja teie keha suhtes. Elektroonikas 
kasutatakse taolist efekti pooljuhtides, kus elektrijuhtivus on seotud päri- ja 
vastupingega. Kui te mõtlete negatiivselt (kuigi negatiivset ega positiivset mõtlemist 
pole olemas, pigem on tegemist negatiivse või positiivse tundefooniga, mis teeb 
mõttepinge/välja kas negatiivseks või positiivseks ), siis blokeerite oma mõtetega ära 
enda keha sees piirkonna, mis kattub vastava mõtlemise tasandiga. Kui aga teie 
mõtted on positiivse suunaga ehk elujaatavad, annab piisav hulk räni teie kehas 
võimaluse end mõtetega võimsamalt tervendada. 
 
 
 
5