Probiootilised piimatooted (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Rauno Loik
021PK
PROBIOOTILISED PIIMATOOTED
Referaat
Juhendaja : Eha Martma
Tallinn 2011
Mis on probiootikumid ja nende kasulikkus inimorganismile ?
Inimese organism on koduks suurele hulgale mikroorganismidele ehk mikroobid . Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada.
Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet. Neidsamu “häid” piimhappebaktereid leidub ka hapendatud piimatoodetes (keefir, jogurt ), kuid tõhusam ja mugavam on kontsentreeritud bakterirakke osta pulbri, kapslite või tablettidena – väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet.
Probiootikume kasutatakse mitme haiguse korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse üheks lõpp-produktideks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Lisaks sellele takistavad probiootilised bakterid haigustekitajate kinnitumist sooleseinale. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete (ärritatud soole sündroom, krooniline kõhukinnisus) korral. Seedeprobleemid võivad tekkida ka tasakaalustamata toitumisel, kui süüakse palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toitu.
Kuna piimhappebakterid lagundavad laktoosi ja kaseiini , võib neist teatud määral abi olla ka piimasuhkru (laktoosi) talumatuse ning piimaallergia korral. Probiootikume on aastate jooksul palju uuritud ja on leitud, et probiootikumidest on kasu ka organismi üldise vastupanuvõime tõstmisel – nimelt stimuleerivad nad immunoglobuliinide teket mitte ainult soolestikus , vaid ka mujal organismis. Seetõttu soovitatakse neid kasutada ka profülaktiliste kuuridena. Uuringud on näidanud, et probiootikume saavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk “kõhugrippi”, vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikke. Probiootikumide profülaktilist kasutamist soovitatakse ka neile, kes sageli põevad kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi, samuti vanemaealistele patsientidele, kes kannavad hambaproteese ning kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik.
Kuna kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda ei saa, on mõttekas preparaate kasutada kuuajaliste kuuridena. Sügis- talvisel hooajal võiks profülaktilisel eesmärgil kuuri sõltuvalt tervislikust seisundist korrata iga kuu või paari järel.
Mis on prebiootikumid ?
Prebiootikumdi on ained, mis soo­dustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora , eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist.
Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ­ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielis­tes, nisus , sibulas, küüslaugus, banaanis ja porrus. Prebiootikume on hakatud lisama ka imikute piimasegudele.
Et probiootikum hakkaks organismis hästi paljunema, on kasulik seda manusta­da koos prebiootikumidega.
Milliseid probiootilisi piimatooteid leidsin poelettidelt ?
Hapendatud hapukapsas , keefi, jogurt, hapupiim.