Antioksüdandid
Mis on aga vabad radikaalid ning
miks on nende liig tervisele
ohtlik?
· 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust
läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi
oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib
paratamatult vabu radikaale.
· Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel
elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu
on nad väga reaktsioonivõimelised.
· Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone
teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli
struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks
rakkude lagunemise, DNA molekuli
struktuurimuutuse.
· Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA.
· Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks,
kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide)
teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainis Käo
Õppematerjali autor
Soovitusi soola tarbimiseks: · Töödeldud toitudele eelistada töötlemata toite; · sarnaste toiduainete seast valida väiksema soolasisaldusega toode; · maitseainete ja ürtide lisamine annab võimaluse vähendada keedusoola kogust; · puljongikuubikuid kasutada piiratud koguses; · valmistoidule mitte lisada soola; · vahepaladeks puu- ja juurviljad värskelt; · makaroni ja riisi maitsestamisel kasutada tomatimahla. 12. Peatükk. Antioksüdandid ja oksüdatiivne stress 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks. Hapnikku kasutatakse bioloogilisel oksüdatsioonil, seedimisel, hingamisahelas. Oksüdatsiooni käigus tekib paratamatult vabu radikaale. Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad ülimalt reaktsioonivõimelised. Oo paardumata elektron Oo hapnikradikaal O2 &hibar; o superoksiidradikaal
Antioksüdandid Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal saab rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Radikaalide poolt alustatud ahelreaktsiooni tulemusena võib hakata arenema kasvaja. Antioksüdante saame: · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti · keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase;
Nendest neli on rasvlahustuvad – A,D,E ja K ning üheksa neist on vesilahustuvad vitamiinid – C ja B grupp. Rasvlahustuvad vitamiinid erinevad vees lahustuvatest erinevate aspektide poolest. Veeslahustuvad vitamiinid on kergesti imenduvad ja ei vaja transpordi proteiine plasmas. Samas aga rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse maksas ja rasvkoes ja seetõttu on neid võimalik kasutusele võtta perioodil, mil tekib nende puudus. Mõned vitamiinid nagu A,C ja E toimivad kui antioksüdandid ja kaitsevad rakke vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabad radikaalid on kõikjal inimese kehas ja segavad rakutasandil füsioloogilist funktsioneerimist. (Eperjesi 2006:73) 3.1. Vitamiin A Peamised A vitamiini osad toidulisandites on retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat. Samuti on ka beeta-karoteen peamine A-vitamiini allikas toidulisandites, kas siis eraldi või kombineerituna retinooliga. (Eperjesi 2006:75) 3.2. Vitamiin E
Indoolide alla kuuluvad ka betaiinid, mis annavad taimedele punaka kuni lilla värvuse. Tokotrienoolid ja tokoferoolid Tokotrienoolid esinevad looduses teraviljades ning palmiõlis koos tokoferoolidega, nad takistavad rinnavähirakkude kasvu. Tokotrienoolide ja tokoferoolide bioloogilised funktsioonid ei ole omavahel seotud. Tokotrienoolid langetavad ka vere kolesteroolitaset. Lipohape ja ubikinoon (Koensüüm Q10) Lipohape ja koensüüm Q10 on tähtsad antioksüdandid, mis suurendavad teiste antioksüdantide toimet. Mõlemal on ka oluline roll energia tootmisel. Saponiinid Saponiine leidub peamiselt kaunviljades, näiteks hernestes, sojaubades ning kõrbetaimedes Yucca ja Quillaja. Saponiinidel arvatakse olevat fungitsiidseid ehk seentevastaseid ja antibakteriaalseid omadusi. Saponiinirikkad ürdid madaldavad vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli ning pärsivad vähirakkude kasvu nt. käärsooles
spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired 14. Toksilise toime mehhanismid endokriinne häirimine, kovalentne seondumine DNA- ga, oksüdatiivne stress ja antioksüdandid endokriinne häirimine · Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte.
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid