Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mineraalid ja vitamiinid (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord


Sisukord 1
Sissejuhatus 2
MINERAALID : 3
VITAMIINID : 4









Sissejuhatus


Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes , mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses.
Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine.
Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium , fosfor , raud, vask, jood , tsink , kaltsium , räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P.










MINERAALID:


Magneesium:
magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne.
Fosfor:
Fosfori allikad on mandlid , kuivatatud oad, herned , läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais .
Raud:
Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell , veretooted, halvaa ,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud , läätsed, kuivatatud paprika , müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas , mugulsibul, porgand , lehtsalat, mereannid ,munad, punane liha, spinat , oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid , tomatid , küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest.
Vask:
Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad.
Jood:
Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool.
Tsink:
Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad .
Kaltsium:
Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad , teraviljasaadused .
Räni:
Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused.
Väävel:
Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges . Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast , samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites.

VITAMIINID:


A- vitamiin – kala-ja loomamaks ,või,karetenoidid
D- vitamiin – kalarasv, munakollane ,või, pärm
E-vitamiin – porgand, kapsas ,taimsed olid, linnaseleib
K-vitamiin – kaalasadused, spinat, kapsas, herned
Q.vitamiin – taimsed produktid
F-vitamiin – taimsed õlid
B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted
B2 piim, maks, kala, pärm, kaunviljad ,spinat
B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim
PP nikotiinhape maks,pärm, kanaliha ,kalasaadused,nisukroov
B6 maks,munakollane,porgand
B8 neerud,süda, kartul ,mais
B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha
B12 verivorst ,maks, tailiha ,juust, pärm,seened
B13 loomsed produktid
B15 loomsetest produktides ja seemnetest
BT karnitiin lihasaadused ,pärm
C-vitamiin – mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas,
Paprika, pähklid, tsitrused
H-vitamiin – biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu
U-vitamiin – kapsas, spargel ,petersell, tomat
P-vitamiin – värsked puu-ja juurviljad
Vasakule Paremale
Mineraalid ja vitamiinid #1 Mineraalid ja vitamiinid #2 Mineraalid ja vitamiinid #3 Mineraalid ja vitamiinid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmeritt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vitamiinid
9
doc

Vitamiinid

Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides.

Bioloogia
Vitamiinid
10
docx

Vitamiinid

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks

Toidukeemia
Toisulisandid-vitamiinid
11
doc

Toisulisandid, vitamiinid

[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT.....................................................................................................................

Terviseõpetus
Vitamiinid ja vajalikkus
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus ­ mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus ­ kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos ­ maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta ­ kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),

Bioloogia
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID
8
docx

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID

KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone

Iluteenindus
Vitamiinid-mineraalained & fütotoitained
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse

Toitumisõpetus
Vitamiinid
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks

Inimese toitumisõpetus
Biokeemia-Vitamiinid-Tööleht
5
docx

Biokeemia. Vitamiinid. Tööleht

erütrotsüütide valmimise protsessiks tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, soolhappe tootmiseks B1 foolhape 0.3-0.5 Verd tugevdav vitamiin. Seda mitmete 0, mg vajavad erütrotsüüdid ja roheliste B1 ajurakud, osaleb maomahla köögiviljade, eriti 1 sünteesimisel. peterselli, aga ka spinati ja lehtsalati lehed, loomsetest

Biomeditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun