Laste toitumine (0)

Kutsekool - Kultuur-Kunst - Kultuurilugu

1 Hindamata

LASTE TOITUMINE (6-7 AASTAT)

Rühmatöö
Tallinn 2011

SISUKORD

1. TEOREETILINE OSA

KIRJELDUS................................................................................................3

TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED....................................................4
2. PRAKTILINE OSA
2.1. PÄEVAMENÜÜ.........................................................................................7
2.2. TEHNOLOOGIAKAARDID......................................................................8
2.3. KAUBATELLIMUS.................................................................................11
2.4. TÖÖPLAAN.............................................................................................11
3. PILDID.....................................................................................................................12
1. TEOREETILINE OSA
1.1. KIRJELDUS
• Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist – kas toit on neile tuntud ja toidu maitsest . Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja tervislikum see on.
• Lapsele on tähtis ka toidu välimus ja õige temperatuur. Laps sööb salatit parema meelega siis, kui ta on näinud, millistest komponentidest toit valmistati.
• Üldjuhul armastavad lapsed toiduaineid eraldi süüa.
• Lastele peaks andma võimalus ise teha oma toiduvalikuid (mitme tervisliku toidu vahel, mitte tervisliku ja vähetervisliku vahel) mitme mahla vahel, ühe või teise köögivilja vahel, erinevate jogurtite vahel jne. Tuleks küsida, mida nad eelistavad (nt kartuliputru või keedetud kartuleid). Ka taldrikule võiksid lapsed tõsta oma portsjoni ise, suunates neid, et nad alguses tõstaksid ette vähe, siis jaksab selle tühjaks süüa.
• Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ning see, kas lapse kõht on tühi.
• Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks teda sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust.
• Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga (nt. Puuviljavardad, viilutatud porgand , paprika , kurk ning lillkapsatükid dipikastmetega).
• Lapsed matkivad kõiges täiskasvanuid. Teiste pereliikmete , õpetajate ja sõprade eeskuju on laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega.
1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED
• Lapse toit peab olema tasakaalustatud.
• Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,5–4 tundi. Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt 30 minutit.
• Laste puhul peavad 27% toidukogusest moodustama piimatooted , 20% köögivili, 17% teraviljatooted, 13% puuviljad ja marjad , 10% kartul ja 9% liha-kala-muna. Kõige lõpus on suhkur ja maiustused ning lisatavad toidurasvad 2%-ga.
• Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teistsugune. Esikohal on
teraviljatooted 34%-ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-munad 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvili ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%.

• Hommikusöök on päeva olulisim toidukord – see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt. värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib, mahl).

• Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Puu- ja köögivilju, leiba, piim, kala jne on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.
• Parim janukustutaja on vesi. Morss ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt.

• Ohutud lisaainete kogused on lastel täiskasvanutest palju väiksemad. Ettevaatlik tuleb olla värviliste kommide, jookide, pika säilitusajaga küpsetiste ja vorstide pakkumisega.
• Laste toit olgu valmistatud võimalikult naturaalsetest toiduainetest ja vaheldusrikas .
• Laste puhul võib olla oluline puu- või köögiviljatüki suurus või selle töötlemise viis. Nad võivad eelistada tervet porgandit riivitud porgandist tehtud salatile või hautatud porgandile. Võib lõigata koos lapsega erinevaid kujundeid.
• Väga suur puu- ja köögiviljade tarbimine (rohkem kui 9 portsjonit päevas) ei ole samuti kasulik, sest siis ei suudeta süüa teisi vajalikke toiduaineid (piim, liha, kala, leib jm). Nii võib tekkida valkude, asendamatute rasvhapete ja mõne vitamiini ja mineraalaine vaegus . Süües palju magusaid puuvilju ( banaan , viinamarjad), saadakse liialt süsivesikuid.
• Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes . Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka Hiina kapsas , lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed ( lehtsalat , petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.
• Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder ). Palju kiudaineid leidub ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Süües viis oskuslikult kombineeritud puu- ja köögivilja, saavad lapsed piisava koguse kiudaineid päevas.
• Süües päevas 1 tomati, 1 suure porgandi , 100 g kapsast ja lehtköögivilju, 1 banaani ja 100 g tumedaid viinamarju, saab eelkooliaeline laps üle 100% vitamiini C, β-karoteeni ja foolhappe , peaaegu 100% kiudainete, kaaliumi ja vase, peaaegu 3/4 magneesiumi, peaaegu pool E-vitamiini ja umbes 1/3 B-grupi vitamiinide, fosfori ning umbes 1/5 ülejäänud mineraalainete päevasest soovitatavast kogusest.
• Kõige rikkamad on puu- ja köögiviljad vitamiini C poolest. Samuti leidub neis foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine ja vitamiini E. Vitamiini D ja puu- ja köögiviljades ei leidu.
• Päevase vajaliku vitamiini C koguse saab eelkooliealine laps kätte, kui ta sööb paar lõiku paprikat/ 2 suurt tomatit/ 100 g kaalikat/ 1 ½ dl hapukapsasalatit/ 100 g kapsast/ ühe väikese apelsini/ ½ kiivit/ ½ dl mustsõstraid/ joob väikese klaas apelsinimahla.
• Puu- ja köögivilju saab edukalt peita järgmistesse roogadesse: supid , köögiviljahautised, vormiroad , wokid, pastad, kastmed, pudrud , kotletid, pirukad , koogid, pitsad, värskeid marjakastmeid, tarretised, kissellid , puuviljakokteilid, smuutid , piima- mahlajoogid .
2. PRAKTILINE OSA
2.1. PÄEVAMENÜÜ
Hommikusöök
Piparmünditee meega
Lõhe võisai
Riisipuder aprikoosi moosi või võiga
Lõunasöök
* Eelroog :
Suitsujuustu-püreesupp
* Pearoog :
Ühepajatoit hakklihaga
Keefir
* Magustoit :
Puuviljasalat vahukoorega
Oode
Jogurt küpsisega
Õhtusöök
*Pearoog:
Pasta
Kanakaste
Toorsalat (paprika, värske kurk, seller )
Segumahl
*Magustoit:
Mustikakissell kohupiimaga
2.2. TEHNOLOOGIAKAARDID
Tehnoloogiakaart
Koostas:
Roa nimetus: Püreesupp suitsujuustuga
Kuupäev:
Alus:
Tooraine :
Kadu
Algretsept:
Tooraine vajadus vastavalt ülesandele
Bruto
Neto
Bruto
Neto
Märkused:
2 p/g
2 p/g
4 p/g
4 p/g
1.
Porgand
20
55
44
2.
Kartul
35
100
65
3.
Suitsujuust
8
50
46
4.
Rõõsk koor (10%)
50
50
5.
Puljongikuubik(köögivilja)
1
1
6.
Vesi
124
124
7.
Sool
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
Tooraine kaal:
380
330
Roa väljatulek:
300
LISANDID:
1.
2.
3.
4.
Valmistamine
1. Pese ja koori köögiviljad ning tükelda suuremateks kuubikuteks . Aseta kartul külma vette seisma.
2. Keeda puljong ning pane sinna porgand ja kartul keema.
3. Kui kartul ja porgand on pehmed püreeri segu ning lisa rõõsk koor.
4. Riivi suitsujuust ning lisa see segades supile. Maitsesta.
Serveeri 65ºC juures, supitaldrikul.
Tehnoloogiakaart
Koostas:
Roa nimetus: Ühepajatoit hakklihaga
Kuupäev:
Alus:
Tooraine:
Kadu
Algretsept:
Tooraine vajadus vastavalt ülesandele
Bruto
Neto
Bruto
Neto
Märkused:
2 p/g
2 p/g
p/g
p/g
1.
Hakkliha (segu)
120
120
2.
Kaalikas
25
80
60
3.
Kartul
35
92
60
4.
Porgand
20
75
60
5.
Peakapsas
20
75
60
6.
Herned (külmutatud)
20
20
7.
Või
10
10
8.
Sibul ( mugul )
16
12
10
9.
Till
10.
Petersell (leht)
11.
Sool
12.
Pipar
13.
14.
15.
16.
17.
Tooraine kaal:
484
400
Roa väljatulek:
LISANDID:
1.
2.
3.
4.
Valmistamine
1. Pese ja koori köögiviljad. Aseta kartul külma vette.
2. Haki köögiviljad mirepoix kuubikuteks.
3. Kuumuta potis või ja lisa sinna hakitud sibul.
4. Kui sibul on klaasjas lisa hakkliha. Hauta kuni hakkliha on küps. Maitsesta soola ja pipraga.
5. Hauta eraldi potis kaalikas ja porgand, kuni on poolpehmed.
6. Lisa kartul ja kapsas, mõne aja pärast ka külmutatud herned. Hauta kuni kõik on pehme.
7. Lisa hautatud köögiviljadele hakkliha. Vajadusel maitsesta.
Serveeri temperatuuril 65ºC, kaunista maitserohelisega.
Tehnoloogiakaart
Koostas:
Roa nimetus: Puuviljasalat
Kuupäev:
Alus:
Tooraine:
Kadu
Algretsept:
Tooraine vajadus vastavalt ülesandele
Bruto
Neto
Bruto
Neto
Märkused:
2 p/g
2 p/g
p/g
p/g
1.
Ananass
45
91
50
2.
Kiivi
9
44
40
3.
Pirn
10
56
50
4.
Viinamari (punane)
4
52
50
5.
Banaan
40
83
50
6.
Mandariin
26
54
40
7.
Rõõsk koor (35%)
20
20
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
Tooraine kaal:
400
300
Roa väljatulek:
LISANDID:
1.
2.
3.
4.
Valmistamine
1. Pese ja koori puuviljad.
2. Eemalda mandariinilt seemned.
3. Viinamarjad lõika pooleks ja eemalda seemned.
4. Tükelda puuviljad.
5. Sega kõik ettevaatlikult läbi.
6. Vajaduse korral lisa ananassi konservvedelikku.
Serveeri vahukoorega.
2.3. KAUBATELLIMUS
Tooraine nimetus
Praad g
Supp g
Magus g

Koondretsept g
Hakkliha (segu)
120
120
Kaalikas
80
80
Kartul
92
100
192
Porgand
75
55
130
Peakapsas
75
75
Herned (külmutatud)
20
20
Sibul (mugul)
12
12
Või
10
10
Värske till
5
5
Petersell (leht)
5
5
Sool
Pipar
Suitsujuust
50
50
Rõõsk koor (10%)
50
50
Puljongikuubik(köögivilja)
5
5
Ananass
91
91
Kiivi
44
44
Pirn
56
56
Viinamari (punane)
52
52
Banaan
83
83
Mandariin
54
54
Rõõsk koor (35%)
20
20
PILDID
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 17 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-08-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nohikud Õppematerjali autor

6-7aastaste laste päevamenüü lasteaias, tehnoloogiakaardid, kaubatellimus, toitude pildid

laste toitumine päevamenüü tehnoloogiakaardid kaubatellimus

Sarnased õppematerjalid

308

xlsx

Kokk tase 4 kalkulatsioonid-1

TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste 0.000 0.000 0.000

Toit ja toitumine

doc

Teise kursuse üleminekueksam

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K 2 KURSUSE ÜLEMINEKUEKSAM Kirjalik töö Juhendaja: Diane-Sarapuu Kelder Tallinn 2010 Tallinna Teeninduskool Kristel Tilk Sisukord Menüü.........................................................................................................................................3 Toiduidee....................................................................................................................................4 Tehnoloogiakaardid....................................................................................................................5 Eelroog....................................................................................................................................5 Pearoog..................................................................

Kokandus

doc

Suurköögi eksam

Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp..............................................................................................................

Köögi õpetus

doc

Toitlustuseksam

SISUKORD 1.Piduliku menüü kirjeldus............................................................................................................ 1 2.Menüü....................................................................................................................................... 2 3.Kalkulatsioonikaardid................................................................................................................. 3 1.Mahe brokkolipüreesupp........................................................................................................ 3 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 4 2.Kanafilee riisi ja aedviljadega................................................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 6 3.Kamavaht maa

Toitlustus

doc

Ürituseplaneerimine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga"..........................................................

Kokandus

docx

Toiduvalmistamise alused

TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus :

Toitlustus

xlsx

Toiduainete töötlemiskaod ja muu

TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 se

Toitumisõpetus

xlsx

Kalkulatsioonid

Toidu nimetus: Vürtsikas porgandi- ja apelsinisupp Portsjoni kaal: 0,3 Valmistatavaid portsjoneid: 6 Retsepti kaal Kao % (külm) Toiduained Ühik (kg/l/tk) 1 bruto 25% Porgand kg 0,125 16% 1 sibul kg 0,015 33% 2 apelsini kg 0,066 võid kg 0,005 jahvat. koriandrit kg 0,001 kanapuljong l 0,166 lahjat koort kg 0,029

Toitlustus

Rohkem sarnaseid