sterotüüpsed tegevuste järgnevused Sümbolite organisatsioon mälus: · Mõtlemiseks peavad teadmised olema salvestatud mälus · Episoodiline mälu teadmised enda elusündmustest · Semantiline mälu teadmised sõltumatud olukorrast, sõnade ja mõistete tähendused Võrgustikumudelid: · Hierarhiline võrgustik mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed · Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega · Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega Leviva aktivatsiooni mudel · Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine Probleem - Algsituatsioon ? Eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis,kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid. Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi seoseid. Foneetika ehk häälikuõpetus on häälikuid uuriv teadus. Foneetika uurib häälikute füüsikalisi omadusi. 3. Morfoloogia uurimisvaldkond Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 4. Morfeem (k.a jagunemine),allomorf, sõnavorm Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad tüvedeks, liideteks ja tunnusteks. Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest
Individuaalne eksistents ei ole millestki muust tuletatav. Üksiku olemasolu ei ole näiteks nii nagu Bergsonil, indiviidi ülese "eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3. Eksistentsialism ei kasuta inimese kirjeldamisel asju mudelina. Asja me mõistame, kui teatud omadustega substantsi ja sellel on kindel olemus. Inimesel seda ei ole. Inimene peab esmalt ennast alles selleks tegema, kes ta on. Inimest ei saa selletõttu asjadele omaste kategooriatega haarata ja sellele vastavalt interpreteerida. 4. Meetodist lähtudes on eksistentsialistid rohkem või vähem fenomenoloogid. Nad on huvitatud oleva vahetust haaramisest. Ja siiski on nende lähtepunkt ja eesmärk Husserl'i omast kaugel. Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada.
27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Neli õilsat tõde: 1. Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Hinajaana maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana on levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. 30
teise inimese vajadustega) täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine laps ei erista elutuid ja elusaid asju ja peab kõike elusaks laps peab unenägusid reaalsuseks Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine
islamivastases sõjas on tegelikult Venemaa, kes on hädas Tsetseeniaga. Igasugune suurriikide poolt loodav maailmakord, mis ei tugine mitmepoolselt aktsepteeritud rahvusvahelise õiguse normidele, ei hooli kindlasti ka Eesti riiklusest. Süütu, kuni pole süüdi. Mitmeid kaalukaid poliitilisi otsuseid saab teha vaid jah-ei skaalas. On tõepoolest tõsi, et inimest ei ole võimalik näiteks mingis konkreetses kuriteos osaliselt süüdi mõista - aga just seetõttu, et siin on tegemist jah-ei kategooriatega, kehtibki juuras süütuse presumptsiooni mõiste: kuni süü ei ole tõestatud, on inimene süütu. Just ameerika õigussüsteemis kasutatakse "põhjendatud kahtluse" mõistet, mida ei tohi süüdimõistva otsuse puhul olla ning otsuse poolt peavad olema kõik kaksteist vandemeest, mitte lihthäälteenamus. Kuni sellist kindlust pole saavutatud, ei saa inimest süüdi (ja võimalikult ka surma) mõista. Isegi kui oleks justkui silmaga näha, et ta on mölakas ja pätt.
väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm. ·T5 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. C kategooria masinad on roomiktraktorid · Roomiktraktorid on traktorid, mis liiguvad roomikutel ja mida juhitakse läbi roomikute pöörlemiskiiruste. · Roomiktraktorite kategooriad C1 C5 määratakse analoogselt kategooriatega T1 T5. · LM kategooria masinad on liikurmasinad. Liikurmasinatel puudub alamjaotus. R kategooria masinad on traktori haagised · R1 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ei ületa 1500 kg. · R2 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 1500 kg, kuid ei ületa 3500 kg. · R3 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ületab 3500 kg, kuid ei ületa 21 000 kg.
KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga. Mõnevõrra paljutõotav võib olla rehabilitatsiooni rakendamine kombineeritult kogukondlike piirangutega. Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete õigusrikkujate vajadustele suunatud programmide spetsiifilisus, programmide elluviimise kvaliteet
4. EV Põhiseaduse eesmärgid sotsiaalpoliitika kujundamisel EV põhiseaduses on sotsiaalpoliitika kujundamisel esmatähis inimväärikuse esikohale seadmine. Peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse avaliku võimu suhtes. Olulisism prinsiip on isiku vaba eneseteostus ning kui see on inimesel piiratud, siis riik peab abistama. 5. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Kõrgeimaks ühiskonna arengu eesmärgiks on üldise heaolu maksimeerimine, mida iseloomustatakse kategooriatega nagu vabadus, inimõiguste kaitse, sotsiaalne õiglus ja turvalisus, võrdsed võimalused jms. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta
· Õige mõtlus - teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. · Õige keskendumine - viie meelepleki (hirmu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine. · Esimesed viis on mõeldud kõigile budistidele. Aga ülejäänud kolm koos esimestega on vaimulikele. Budismi põhimõisted: · Nirvaana vaibumine, kustumine kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast ehk sansaarast vabanemist. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega pole Jumalat, kellele loota. · Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Virgumine algab enda olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. · Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Puudub isiklik muutumatu mina
Nt mina kui naine võin end määratleda lühikesena võrreldes teiste naistega (personaalset identiteeti rõhutades=mina kui lühike naine) või võrreldes meestega ja kõigi pikkadega (sots identiteeti rõhutades= meie kui lühikesed naised). Millal rõhutatakse personaalset ja millal sotsiaalset eripära? Kategoriseerimisel on kaks tegurit: 1. Kasutamisvalmidus- minevikukogemused, vajadused, eesmärgid, väärtused. Ennast identifitseeritakse kasulike ja sotsiaalselt tunnustatud kategooriatega 2. Sobivus- esiteks võrdlev sobivus ehk erinevuste ja sarnasuste kaalumine grupi sees ja gruppide vahel. Kumb on suurem? See määrab palju. Teiseks normatiivne sobivus. See näitab sisulist erinevust gruppide vahel. Nt katoliiklased versus protestandid. Personaalne ja sotsiaalne identiteet ei ole teineteisest täiesti lahus. Identiteedid ei ole püsivad ja paljud neist on tänapäeval lühiajalised. Vanasti oli
Buddha hakkas õpetama keskteed ja selle tuumaks on neli õilsat tõde: 1) Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. 2) Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahele külge. 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana on vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. On kaks staadiumi : 1) eluaja saavutatu 2) lõplik, pärast surma saavutatu. See tuleb saavutada ise, ei ole Jumalat, mis aitaks. 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Hinajaana budism on levinud Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam Mahajaana budism on levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Burjaatias,
Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eristada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget). Pöördsõna paradigma Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos- seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infiniitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid. 25. Käändsõna аrv Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel
Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine Õige tähelepanelikkus teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist Õige keskendumine viie meelepleki (himu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine Tähtsad mõisted: Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumit: eluajal saavutatu; lõplik pärast turma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Keha, tunded, aistingud, tajud ja teadmine on ajutised ja pidevalt muutuvad. Seetõttu ei ole ka isiklikku muutumatut mina
sündmuste jada. Piaget´ järgi ei omanda laps sümboleid, märke, mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalset keskkonnast, vaid need tulevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid on väga isiklikud. · Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism (neist mõistetest ja vastavast mõtlemise iseärasustest vt täpsemalt allpool). 3)Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. 4)Formaalsete operatsioonide tase (12a -). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Keele ja sotsiaalse
Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana – vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumi: (1) eluajal saavutatu, (2) lõplik – pärast surma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega – ei ole Jumalat, kellele loota. 28. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Hinajaana maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodža ja osaliselt Vietnam. Mahajaana budism on
missuguseid andsid ise?); 7) iseseisvus ja koostöö (Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid tegid?). Intervjuud transkribeeritakse, kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9 mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode. (Laherand 2008) Esmaste kategooriatena kasutame oma muutujaid (koostöö efektiivsus ja isikutevahelised erimeelsused) ning alamkategooriad tulevad intervjuu küsimuste teemadest. Reliaablus tagatakse sellega, et kasutatakse standardset struktureeritud intervjuu küsimustikku kogu valimis. Iga vastaja puhul kasutatakse samu küsimusi samas
Neli õilsat tõde: 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana- budismis inimese kõrgeim eesmärk – Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab vabanemist ümbersünniahelast (sansaara) ja kannatusest e ahistusest (duhkha). (Vaibumine, kustumine) 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Mahajaana(suur sõiduk) budism on levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. Indias lakkas budism moslemite tagakiusamise tõttu olemast, kuid praegu on taastumas.
Eelmainitud mured tõmbavad tähelepanu unikaalselt looduskeskkonnalt, hävitavad looduslähedasi pärandkultuure ja vähendavad kogukonnamentaliteeti, mille pinnalt igasugune valitsusväline loodushoidlik mõtlemine üldse võrsuda saaks. Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid Üle Sunda on umbes 180 000 km2 maad kaitse alla võetud. Seda on kuskil 12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast) on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1]
Enesekäsitlus või arusaam endast on tõlgenduslik – inimene tõlgendab, mida tema jaoks tähendab olla see, kes tahetakse olla (nt tõlgendus heast õest). Tegelikkuses on meie igapäevaelu täis tõlgendusi: me tõlgendame nt seda, kuidas inimesed meisse suhtuvad jne. Meie teod lähtuvad olukordade tõlgendamisest, sellest, millised tahame olla, ja endale püstitatud eesmärkidest. Ka teistel on oma roll meie määratlemisel. Nii on meie enesemääratlus piiratud selliste kategooriatega nagu nt rahvus, perekond, töö ja vaba aja tegevused. Nt kui mu vanemad pole eskimod ja meil puudub otsene vereliin eskimotega, siis on minust ebaadekvaatne pidada end 3 eskimoks. MacIntyre järgi oleme üksnes kaasautorid „oma loos“ - meid ümbritsev kujundab ja suunab meie elukäiku. Oleme tugevalt mõjutatud oma sotsiaalse elumaailma poolt, kust lähtuvad ka meie uskumused, väärtused, sihid jms
(enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost? Põhjuslikkuse seost saab kontrollida ainult eksperimendiga. 16. Mis on semantiline diferentsiaal? Tooge näiteid Semantiline diferentsiaalskaala (Semantic Differential Scale, Osgood Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, milles on kaks vastandlikku adjektiivi eraldatud üksteisele järgnevate nimetamata kategooriatega. Hea 1 2 3 4 5 6 7 Halb. Sisaldab tähendust vastaja jaoks. Osgoodi originaali kasutatakse suhteliselt vähe. Sagedamini kasutatakse bipolaarset skaalat kus ühel pool on üks vastand, teisel pool on teine vastand. Keskel on neutraalne. Kaubamärgi uuringud nt. Hinnangud on semantilise tähendusega. Kas asi on kiire või aeglane, üksluine või mitmekesine. Oluline, et sõnadel on suur tähendus. Semantiline diferentsiaal ·Tähenduse kolm põhilist dimensiooni Hinnang
Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eristada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget). Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koosseisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infiniitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid. Pöördsõna paradigma võib olla täis- või põhiparadigma. Täisparadigmaks nimetatakse paradigmat, mis sisaldab kõiki pöördsõna vorme, st nii liht- kui liitvorme. Sõna morfoloogia kirjeldamisel pole liitvormide arvestamine enamasti vajalik, sest liitvormid moodustatakse lihtvor- mide alusel kõikidest sõnadest ühtemoodi. Seetõttu esitatakse pöördsõnade morfoloogia
väljendavad sõnavormidele vastavad enamasti mingid süntaktilised funktsioonid ja neile omakorda mingid leksikaalsed tähendused. Ometi ei ole need vastavused alati absoluutsed (nt mõned adjektiivid, mis ei käändu, vdl isevärki ilus) Ühe sõnaliigi moodustavad eesti keele grammatikas sõnad, mida iseloomustavad järgmised tunnused (vt EKG I lk 15): - ühe sõnaliigi sõnad seonduvad ühesuguste morfoloogiliste kategooriatega; - ühe sõnaliigi sõnad saavad esineda lauses ühesugustes süntaktilistes funktsioonides; - enamasti iseloomustab ühe sõnaliigi sõnu ühelaadiline leksikaalne tähendus. Sõnaliigid IV Noomenite alaliigiks on: substantiivid (muutuvad sarnaselt) adjektiivid pronoomenid numeraalid (võimlaiema käsitluse järgi kvantorid e hulgasõnad) Partiklid on verbi laiendid: - 1) mis väljendavad aega, kohta, viisi jms ehk adverbid (nt
suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sotsiaalne taju ja mälu Meeldejäävus sõltub oluliselt sellest, mis köidab meie tähelepanu. Siin mängivad olulist rolli 3 tegurit: ’Silmapaistvus... seostub sellega kuivõrd mingi stiimul tuleb antud kontekstis teiste hulgast esile. *nad on antud kontekstis uudsed *nad käituvad viisil, mis ei sobi kokku eelnevate ootustega või kategooriatega *nad on teie eesmärkide jaoks olulised või nad domineerivad teie visuaalsel väljal või kästakse teil neile tähelepanu pöörata. Eredus Eredad on sellised stiimulid, mis.. *on emotsionaalselt huvitavad *on konkreetsed ja kujundlikud *on teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud teie lähiümbruses). Kättesaadavus...st kui kiiresti see skeem meile meenub. Mida sagedamini me mingit skeemi kasutame, seda kättesaadavam ta on.
midagi sellist, mis neile seadustele allub või mitte. Neljas, modaalsuse kategooriatele vastav üldprintsiipide klass (B 265 jj.), formuleerib modaalsuse-tingimused, milles objektid meile üldse antud võivad olla: 4. Empiirilise mõtlemise postulaadid üldse: a) “võimalik” on see, “mis kooskõlastub (kaemusele ja mõistetele vastavalt) kogemuse formaalsete tingimustega”; s.t. võimalik on kõik see, mis on kooskõlas meie kaemus- vormide ja kategooriatega. b) “tegelik” on see, “mis on seotud kogemuse (aistingu) materiaalsete tingimustega”, niisiis mida kogetakse “afektsioonides”; c) “paratamatu” on see, “mille seos tegelikuga on määratletud vastavalt kogemuse üldiseimatele tingimustele”; s.t. paratamatu on see, mis on tegelik ja on ühtlasi mõne põhjuse tagajärg. Kaemuse ja mõtlemise formaalsed tingimused tagavad üksnes (empiirilise või reaalse) võimalikkuse
tunnused väljendavad tegija suhet kõneleja või kuulaja isikuga, kusjuures igaüks neist väljendab selle suhte erinevat liiki: n väljendab seda, et tegija on samane kõnelejaga (ela/n), d väljendab seda, et tegija on samane kuulajaga (ela/d) jne. Pöördetunnused välistavad üksteist, sest ühes sõnavormis saab olla ainult üks pöördetunnus. Vastavalt sellele, missuguseid funktsioone saab sõna lauses kanda, võib ta seostuda ka erinevate morfoloogiliste kategooriatega. Oma võimelt seostuda morfoloogiliste kategooriatega jagunevad sõnad kolme suurde klassi: käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. 12. Keelte morfoloogilised põhitüübid - (a) isoleerivad keeled neis ei ole seotud morfeeme, kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud, nt vietnami ja hiina keel (b) aglutineerivad keeled omane on tüvesid ja lõppe
Uurib seoseid kultuurisüsteemi ja töökohtade vahel Kaasaegsetes ühiskondades määrab indiviidi positsiooni tööturul hariduse tüüp ja kestvus Koolidel on õigus defineerida inimesi lõpetajatena ja seetõttu omistatakse neile ühiskonnas teatud õigused ja oskused Koolid loovad sotsiaalseid kategooriaid Hariduse seisul on väiksem roll kui koolil diplomi lifitimeerijana Kriitika institutsionaalsele teooriale: Tegeldakse üldiste kategooriatega, indiviidi käitumine ja otsused jäävad vaatluse alt välja Kredentsialism ehk tunnistuse teooria (credentialist theory) Vajadus usaldada võõrast (sama roll mis juhiloal või krediitkaardil) Formaalharidus ei vii sotsiaalmajanduslikule edule mitte sp, et kõrgemalt haritutel on paremad oskused ja teadmised, vaid sp et kõrgemalt haritud suudavad kontrollida pääsu eliidi positsioonile
Narratiividele vastanduv, rõhutatult pretensioonitu stiiliga ning järjest "kergemini kättesaadav". Tekstides avaneb uus dimensioon - kaubanduslikkus, moe taotlus kui eesmärk iseeneses, kavatsuslik triviaalsus. Eelkõige üheksakümnendatel kujundab ta enesest moekirjanikku, kes kommenteerib ja fikseerib asju, nähtusi, hoiakuid, klisheesid, iidoleid jms., mis on parasjagu moes. Kui eelnevatel aastakümnetel keskendub ta eksistentsiaalsetele probleemidele, siis nüüd tegeleb ta ajutiste kategooriatega. Üheksakümnendatel juhindub ta eelkõige ajakirjanduslikust materjalist ja stiilist, toetub teadlikult üldlevinud mõttestampidele ning analüüsib neid, vaadeldes nende mitmekülgset kasutamist. Uueks tendentsiks on ka vanade lugude ümberkirjutamine, lähtudes kõrvalseisja positsioonilt, moondades ning nihestades endisaegseid mõtteid (Tere, kollane kass!), rõhutatud strukturaalne käsitlus, kirjutamist nautiv, kirjutamist kui protsessi kirjeldav suund (Öös on
6. Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine. 7. Õige järelemõtlemine teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendumine viie meelepleki (himu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine. Tähtsad mõisted Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumi: 1. eluajal saavutatu 2. lõplik - pärast surma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Keha, tunded, aistingud, tajud ja teadmine on ajutised ja pidevalt muutuvad. Seetõttu ei ole ka isiklikku muutumatut mina
ainult millegi teadvustamine, vaid andumus väärikale olemisele). Mõtte nägemine = suunatuse tabamine. Olemises mõtlemine = selle äranägemine, mis ON (see ei allu tänapäeva teaduslikule esemestamisele, ei ole rehkendatava). Teaduslik mõtlemine jätab inimese tõelise olemuse tähelepanuta. Inimene ei ole oleva isend, vaid on olemise karjus. Karjus tunneb hoolt kogu maailma suhtes (mure sorge üks eksistentsiaalidest). Mõtlemises mõeldakse eksistentsiaalide abil abil (mitte kategooriatega). Kategooriad suunatud välisele maailmale, eksistentsiaalid haaravad inimest ennast. Dasein see koht olemises, millest võib ilmsiks tulla varjamatus (aletheia). 28. Heidegger inimese olemusest. 1927 "Olemine ja aeg" ("Sein und zeit") analüüsib inimese eksistentsi ja ta arusaamist olemisest; aeg pmn tähtsusega. Olemine on ajalooline räägib olevikust ja minevikust tuleviku kontekstis. Ka inimlik olemine (dasein) on ajalooline.
igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav. Selleks, et inimene saaks tunnetada maailma, peab eeldama transtsendentaalse maailma olemasolu. Fenomenide maailm saab eksisteerida selle tõttu, et on olemas ding an sich maailm. Inimese tunnetuse astmed on meeled, aru ja puhas mõistus. Tunnetuse meelelisel astmel inimese taju kasutab ruumi ja aega kui meelelise kaemuse aprioorseid vorme ja saab esemed. Aru tasandil toimub esemetest mõtlemine, milles opereeritakse kategooriatega. Kantil on 12 kategooriat (aine, põhjus-tagajärg, vastastikkus, vajalikkus, võimalikkus, eksistents, täielikkus, ühtsus, paljusus, piirang, reaalsus ja eitus), mis on kõik 10 kvantitatiivsed, sest nad nõuavad rakendumiseks matemaatikale sobivat ettekujutust ajast ja ruumist (Kanti järgi, nagu juba öeldud, on ruum ja aeg meelelise kaemuse aprioorsed kogemuse-eelsed vormid)
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende
sarnased-erinevad, paremad-halvemad). 3. Enese-omistamine „self-attribution“ – me järeldame midagi enda kohta jälgides kõrvalt enda käitumisi ja nende tulemusi. 4. Olulisuse printsiip – minapilt on kogum hierarhiliselt organiseeritud enese kirjeldustest, millest mõned on olulisemad kui teised. Identiteet. ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse erinevate kategooriatega (categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt
2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4. Unustamine Tähelepanu: on see mis filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele Liigid- 1) Isikutaju- protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. Võrreldakse teisi endaga aga ka teistega, keda tunneme, või tuttavate inimeste kategooriatega. 2) Ruumitaju- aluseks on esemete omavahelise ning meie ja esemete vahelise paigutuse, kauguse, suuna, suuruse, vormi tajumine. 3) Liikumistaju- aluseks on millegi liikumine, mille käigus tegevust haaratakse. 4) Ajataju- aluseks on nähtuse vältus, kiirus, järgnevus ja rütmi kogutoime. Tähelepanu omadused- Tähelepanu püsivus ja kõikuvus Tähelepanu jaotuvus- 2 või enam tegevust sooritatakse üheaegselt Tähelepanu ümberlülituvus Tähelepanu hajuvus
semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism. Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia selline, mis õpetab, kuidas kasutada märke. Märk Peirce püüdis defineerida; alustas algusest peale. Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) seotud omadusega asi on mingisugune Second (Teine) Seotud suhtega kahe objekti vahel. Üks objekt viitab teisele: nii ongi tegemist märgiga. Third (Kolmas) On tegemist mingi reegliga: Ühelt poolt mingi omadus, teisalt midagi üldist Peirce tuletab neist kategooriad:
Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
4,5 0,9 0 ! Kõik sõbrad usuvad kummitusi Vähesed sõbrad usuvad kummitusi Jooniselt 2 on näha, et üle poole vastanutest väidab, et nende tutvuringkonnas on väheseid, kes usuvad kummitustesse ja pea 1/3 on neid, kellel enamik sõpru usub kummitustesse. Kuna äärmised kategooriad on väga madala protsendiga (alla 5), siis järgmisel joonisel ühendatakse need kategooriatega ´´enamik sõpru´´ või ´´vähesed sõbrad´´ ning vaatleme uut jaotust klasside lõikes. Joonis 3. Sõprade suhtumine kummitustesse klasside lõikes (%) Joonis 3 !23 East 79 80 72 71 West Joonis 6. 10 .-12
mitmekesisuses ja see antakse aja kaudu. Substantsi mõiste rakendamine nähtustele, mis on püsivad. Põhjuslikkuse mõiste peab seaduspärasel viisil rakenduma mõistele ehk seotud alati muutustega. Vastastikune toime. Objekt üldse ehk loodus formaalses mõttes,millel on ekstensiivne ja intensiivne suurus, millel on jäävuse seadus, põhjuslikkuse seadus ja vastastiku toime seadus. Empiirilise mõtlemise postulaadid üldse: võimalik-kooskõlas kaemusvormide ja kategooriatega, tegelik-aistingud ja paratamatu-tegelik ja põhjuse tagajärg, mis on nii võimalik kui tegelik. Apertseptsioon(?). 6. seminar. Prg. 23. lk. 70. Otsustused – kujutluste seostamine teadvusega. Asi väljastpoolt, mis on seotud meelekaemustega. Meelelisuse mõjutamise tõttu on mõiste afetseerimine(?) ehk see toob kujutluste mitmekesisuse. Tuleb luua seos, siis on tegemist tunnetusega. Vähem üldisemad
Statistilisel üksusel on mitmesuguseid tunnuseid. Osa neist on mõõdetavad ehk arvulised (ettevõtte investeeringud ja tulud, leibkonna sissetulek), osa liigitavad ehk klassifitseerivad (ettevõtte tegevusala ja omaniku liik, leibkonna tüüp ja elukoht, isiku vanus ja sugu). Mõõdetavaid tunnuseid nimetatakse koguselisteks muutujateks, liigitavaid klassifitseerivateks. Klassifitseeriva muutuja võimalikud väärtused on määratud klassifikaatori või muu liigituse kategooriatega. Näiteks tegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (EMTAK). Koguseline muutuja määrab statistilise näitaja sisu, klassifitseeriv muutuja näitab, millises lõikes koguseline muutuja esitatakse. Klassifitseeriv muutuja võib puududa. Statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne külg, st
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d)
Gorbatšovi lääne survel vastuvõetud otsus 1991. aasta jaanuaris distantseeruda jõu kasuta- misest andis ühemõttelise signaali, et Baltikumi iseseisvus on sündinud fakt.61 Enamik tänastest Nõukogude Liidu taastajaist pole oma projektides Balti riikidega avalikult arvestanud, küll aga räägivad nad Venemaa erilistest elu- listest huvidest sealses piirkonnas. Deržavnikud, kes mõtlevad sõjalis-territo- riaalsete kategooriatega, elavad Baltimaade “kaotust” kui impeeriumi tabanud “geopoliitilise katastroofi” üht negatiivseimat ilmingut ja tulemit raskelt üle. Nende jaoks tähendab otsese kontrolli kadumine Baltikumi üle Venemaa surumist Peetri-eelse territooriumi piiridesse, väljatõrjumist Euroopast, “surumist itta”, “rahvusvahelist häbi” ja alandust. Nende jaoks on Baltikum Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu kaotatud ala, mille “omamise” eest on verd valanud vene rahva paljud põlvkonnad
alati ei kehti. Nt kas kappkell on mööbliese, kas big ben on mööbel? Tõenäosusteooria: Plussid: - Rakendatav suuremale hulgale mõistetele - Seletab ’ähmaste’ kategooriate olemasolu - Seletab tüüpilisuse-efekte Miinused: - Kõigil mõistetel ei ole prototüübilisi omadusi nt mis on armastus - Ei arvesta konteksti mõjusid - Ei selgita kuidas mõiste saab paremini esindada kategooriaid vs eraldi kategooriatega - Pole arvesse võetud et erinevad jooned on koos esinedes suurema kaaluga kui eraldi - Prototüübiga samal määral aga erinevate tunuste poolest sarnanevaid juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt nt kiirus, täpsus, aeg - Inimesed kasutavad kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole ka seda mis ulatu iseloomulikest tunnustest kaugemale Seletusteooria: Plussid: - Uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad Miinused:
juba teadlikult, sest meil on kogemus juba olemas. jne Isikutaju -on protsess, mille käigus omistatakse teisele inimesele kindlaid omadusi või eeldusi. - Miks? >> Ebakindluse vähendamise teooria (uncertainty reduction theory; Berger, Bradac, 1982) Selleks, et saaksime enesekindlalt toimetada, on meil vaja end positsioneerida, kuidas me meeldime, milline on tagasiside, mida tasub teha, mida mitte. - VÕRDLEMINE (teisi endaga aga ka teistega, keda tunneme või tuttavate inimeste kategooriatega). Põhialus isikutajus! Me vaatame nt. trennis kuidas teistel välja tuleb ning teen sellest omad järeldused. Kuidas ma tundun teiste kõrval? Kasutame võrdlemises kategooriaid (minu sõbrad, töökaaslased jne. ) Me võrdleme end nendega, keda me tunneme >> need inimesed on meile olulised!! - Me näeme teisi selles IDENTITEEDIS või rollis, milles ta esineb meiega suheldes (Goffman) Nt. õpetajat on imelik näha kaubamajas või ööklubis
"transtsendentaalset" meetodi. On öige, et Kant seda tegi. Kuid siinkohal peame ütlema: "Muu Kanti ei huvitanud. Tunnetusteooria ja psühholoogia ei kattu!" Kantile on ka etteheidetud, et ta ei liigu geneetiliselt. Ta uurib küll meie möistuse printsiipe, kuid ei kirjelda seda , kust nad pärit on. Möistuse eksistents on tema jaoks seletamatu möistatus. Kas inimene on olend, kes tuli Looja käest valmis kategooriatega peas? Kas ei ole köik see, mis meil peas on hiiglasliku arengu tulemus? Töepoolest hilisem teadus ja filosoofia on siin Kantist edasi läinud. Kanti kriitikute tulemusi selles osas vöib tunnustada ja ikkagi küsida, kas ei olnud just Kant see, kes rajas tee järgnevateks uurimusteks oma üldise looduslooga. Kant ise olevat öelnud: "Saada ümberlükatud, see pole mingi oht, küll aga , olla mittemöistetud." 2. Kanti tähendus filosoofiale Me peame tunnistama, et kogu 19
inimestele meeldivad tehnoloogilised välimused. Seega üks müstifitseerumise tulemus on see, et inimesed segavad ära ühiskonna (nb mitte asjade) välimuse ja tegelikkuse. Judith Williamson (1978): ,,meie ühiskonnas, kus tõelised erinevused inimeste vahel on määratud nende rolli abil tootmisprotsessis, töölistena, on just nende oma toodang see - kategoriseeritud petturlikult reklaami abil - mis ähmastab tegelikke struktuure ning assendab klassid tarbekaupade tarbimise abil tekitatud kategooriatega. Seepärast huvitab inimesi rohkem see, mida nad tarbivad, kui see, mida nad toodavad. Põhilised erinevused on ikkagi klassierinevused, kuid toodetud asjade kasutamine klasside loova materjalina tekitab mingeid ülekatte. See ülekate on ideoloogia." Erinevused ei ole päris, vaid nende asemel on ainult üks erinevus - tarbekaup, mis teeb kõigest ekvivalendi. Kõik kaasaegne sotsiaalne kogemus on taandatud tarbimiseni, isoleeritud ette-lubatud hetkede tarbimiseni.
kogeda meelte kaudu ja mille põhitunnused oli sümmeetria, tasakaal, värv, suurus, proportsioonid ja kooskõlalisus; sellisest ilu mõistest räägib kreeka mütoloogia (Trooja sõja puhkemine. Helena ilu pärast. Oli maailma kauneim naine, Paris röövis ta ja sellest saigi alguse trooja sõda.) ja kultuslikud praktikad, kirjandus, kunst (Aristoteles) · 2) ilu on seotud moraali, õigluse, headuse ja mõistuse kategooriatega, ilu ei ole pelgalt meeleline, vaid sellel on kasutusväärtus ilu on see, mis sobib hea tegemiseks (Sokrates, Platon). Platoni filosoofias on nii ennekõike. Platon idee ilust, ideede maailm. seostub just moraalsete omadustega. Aristoteles rääkis oma filosoofias ilust, et ilu ei ole mitte objektiivne idee, vaid vormi omadus. Liiga väike olevus ei saa olla ilus, sest teda vaadatakse lühikese aja jooksul. Ka liga suur pole ilus, sest teda ei saa vaadelda ühe korraga
arumõisted tulid formaalse loogika otsustustabelist. Seda on kritseeritud, et see pole põhjendatud – otsustustabeli ja otsustuste vahekorda. Hegel pakkus selle asemel välja, et kategooriad on ajaloolise produkt, ajaloolise vaimust sõltuv. See on paratamatu, ajaloolise arengukäigus toimuvad pidavad revolutsioonid – mõtlemine muutub. Hegel seab filosoofiale ette ülesande, et tuleb kokku koonduda ühte mõistesse selle, mis erinevates teadustes on laiali ja mida esitatakse erinevate kategooriatega. Filosoofia koondab ühte tervikusse need, mis on teistes teadustes laiali paistataud. Aga see on ülepingutus ja „kohanäitaja“ rolli andmine. (2) Kant analüüsis Newtoni füüsikat ja sellega ta püüdis määratleda sellise teaduse võimalikkuse tingimused. Seda teevad ka samad analüütikud, kes Strawsoni raamatut järgivad. Erinevus on, et Kant pretendeeris oma analüüsis lõplikule põhjendusele. Selgus, et ei ole lõplikku põhjendust sellele, mis on ratsionaalne
1 Kausaliteet õiguses Kausaliteedi all mõistetakse teo ja tagajärje vahekorra fikseerimist – nende omavahelist suhet. Kausaliteeti väljendavad õiguses kõik sõnad, mis viitavad põhjuslikkusele, juriidilisele seosele mingi teo (või ka sündmuse) ja tagajärje vahel. Eelnevate konkreetne liik pole kausaliteedi seisukohast üldse oluline, peaasi, et tegu oleks õiguslike kategooriatega. Kausaliteet moodustab õigusliku teokoosseisu olulise osa ning omab suurt tähendust kõigis juriidilistes valdkondades kui element vastutuse jm kohustuste määratlemiseks. Teo ja tagajärje vahekorra probleemi lahendamiseks kasutatakse õigusteaduses kahte teooriat: 1) tingimusteooria – selle kohaselt võib eelnev tegu (eelkõige siis inimkäitumine) olla tagajärje põhjustaja, kui see on conditio sine qua non sellele, st kui eelneva teota ei saaks järgneda seda konkreetset
Miinused - Tõenäosuslikus lähenemises pole arvesse võetud et erinevad jooned koos esinedes on suurema kaaluga kui eraldi võetuna - Samuti kasutavad inimesed kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole a seda mis ulatub iseloomulikest tunnustest kaugemale - Tõenäosuslik lähenemine ei arvesta konteksti mõjusid - Ei seleta kuidas mõiste saab paremini esindada kombineeritud kategooriaid võrreldes eraldi kategooriatega - Prototüübiga samal määral (sama arv sama olulisi tunnuseid) ent erinevate tunnuste poolest sarnanevaid juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt (kiirus, täpsus) - Kõigil mõistetel ei ole prototüübilisi omadusi - Inimesed suudavad moodustada koherentseid kategooriaid mitte ainult sarnasuse alusel Näidetele tuginev lähenemine - Uusi objekte võrreldakse spetsiifiliste mälus salvestatud kategooriate näidistega:
annaabi.ee 
