pakkujad, potentsiaalsed turule sisenejad ja asendustooted. Just need viis vaala määravadki konkurentsitugevuse. Nii erinevad kui tegevusvaldkonnad pealtnäha ka ei tundu, on kõige aluseks olevad kasumlikkuse põhijõud alati ühesugused. Näiteks tundub, et globaalsel autotööstusel pole ülemaailmse kunstiteoste turu või rangelt reguleeritud tervishoiuvaldkonnaga midagi ühist. Kuid selleks, et mõista konkurentsiolukorda ja kasumlikkust kõigil kolmel juhul, tuleb analüüsida valdkonna aluseks olevat struktuuri just selle viie jõu osas (vt joonist “Viis määravat konkurentsijõudu” lk 32). Konkurents ja kasumlikkus sõltuvad tegevusvaldkonna struktuurist, mitte sellest, kas toodetakse toodet või pakutakse teenust; kas see valdkond on alles tekkinud või juba pikka aega olemas; kas su tegevusharu on kõrgtehnoloogiline või mitte; kas see on rangelt reguleeritud või reguleerimata.
saanud ja on sellega rahul, alati jääb võimalus, et tarbijale ei sobi miski toote juures ja ta otsustab selle tagasi saata. Logistika all mõeldakse tootlikku ja kulusäästlikku hankimist, ladustamist ja transportimist ning jaotusega seotud materjalide ja teenuste plaanimist, voogude käivitamist, juhtimist ja jälgimist viisil, millega võetakse arvesse klientide ja tarbijate soovid ning vajadused. Logistika tõhustamiseks tuleb üldjuhul ettevõtte kasumlikkust ja rentaablust suurendada. Teisalt peaks logistika olema korraldatud viisil, et oleks tagatud tulus tegevus kõigile logistikasüsteemi või tarneahelasse kuuluvatele liikmetele. Logistikatöö kõige tähtsam eesmärk ettevõtte seisukohalt on selle kasumlikkuse, rentaabluse ja turuosa, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse suurendamine. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusena, kus tähtsal kohal on klientide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia
suurem rõhuasetus mõõdetavale, rahas mõõdetavale suurusele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Seda võib nimetada ka ühiskonnateadusesks. Ühiskonnateadus, mis uurib kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6. Ratsionaalse käitumise olemus majanduses Eeldab seda, et inimesed käituvad eesmärgipäraselt, püüdes maksimeerida kasumlikkust mingite kehtestatud piirangute raames. Inimesed maksimeerivad subjektiivset kasumlikkust. 7. Majandussubjektide olemus, majanduse 3 põhiküsimust Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. Sellest tulenevad 3 põhiküsimust on: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota
aeglustumas. See tähendab, et kalu püütakse nii ruttu, et varude loomulik taastumise kiirus väheneb. Kui populatsioonide taastootmise kiirus jääb liiga madalaks, siis jõuab kätte piir, millest edasi hakkab isendite arvukus kahanema. Majanduslik või bioökonoomiline ülepüük võtab lubatava püügimäära rehkendamisel arvesse ka kalastamise maksumust. Püügipiirkonda peetakse ülekalastatuks, kui ressursi eemaldamise kiirus ei luba enam optimaalset kasumlikkust. Laevastiku iga laeva tehniline tõhusus on vajalik eeldus maksimaalse saagi püüdmiseks. Vastusena ülepüügi probleemile on peamistes maailma kalanduspiirkondades kasutusele võetud nii ettevaatusprintsiip kui ka kontrollieeskirjade põhimõtted. Kalapüügikvoodid ehk määratakse optimaalne hulk kalu, mida võib püüda, arvestades kohalikku kandevõimet. Kalamajandi liikmetele antakse lubadega õigus püüda teatud protsent määratud kogusaagist
Seda jäädakse alatiseks mäletama kui üht suurimat katastroofilist sündmust finantsmaailmas. 2001. aastal langesid Enroni aktsiad drastiliselt üheksakümne dollari pealt vaid mõne sendini. Enrooni langus algas pärast seda, kui ilmnes, et suur osa kasumist ja tuludest tulenes eriotstarbelistest tehingutest. Enron oli loonud offshore-üksusi, mida kasutati maksude ette planeerimiseks ja vältimiseks, ja see omakorda suurendas ettevõtte näilikku kasumlikkust. Tulemuseks oli see, et paljud Enroni võlad ja kahjumid, mille all ettevõte kannatas, finantsaruannetes ei kajastunud. Eetiline dilemma seisnes selles, et Enroni juhid olid teadlikud offshore-kontodest, mis varjutasid ettevõtte kahjumit, kuid siiski utsitati nii töötajaid, osanikke kui ka tavainimesi Enroni aktsiaid ostma. Juhid aina eputasid kõrgete aktsiaväärtustega ja võtsid pidevalt tulevaste töötute ja võlgades kümblevate ostjate pealt välja dividende
väärtuseks, tema rahulolu ei peeta oluliseks. Siinjuures tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ettevõttele on olulisem omada, mitte niivõrd rahulolevaid kliente, kuivõrd lojaalseid kliente, kes jäävad ettevõttele truuks. Pole vist üllatav, et mida lojaalsemaks on ettevõte suutnud oma klientuuri muuta, seda suuremat ja stabiilsemat täiendavat müügitulu ning kasumit suudab ta teenida. On leitud, et kliendibaasi 5%-line suurem säilitamine võib tõsta ettevõtte kasumlikkust sõltuvalt tegevusharust 25-85% võrra. Lojaalsel kliendil on madalam hinnatundlikkus, tema teenindamine on ettevõttele odavam, ta jääb suurema tõenäosusega pikaajaliseks kliendiks ning tema eluaegne väärtus on ettevõtte jaoks suurem. Samuti väheneb ettevõtte jaoks tänu lojaalse kliendibaasi olemasolule ka uute toodete turuletoomise risk. Lisaks otseselt finantsiliselt mõõdetavatele kasudele pakuvad lojaalsed kliendid ettevõttele aga ka mitmeid muid positiivseid mõjusid
prognoosidele tuginedes põllumajandustootjaid telefoni teel sellest, millal ja kuidas põllukultuure kasta. Põllumajandustavade muutmine võib kulutõhusalt parandada ka teistele kasutajatele saadaoleva vee kvaliteeti. Näiteks anorgaaniliste ja orgaaniliste väetiste ning pestitsiidide kasutamine võib aidata lahendada põllumajandusest tulenevaid veereostusprobleeme. Kogu Euroopas võib pealegi märkimisväärselt parandada vee kvaliteeti kasumlikkust või tootlikkust vaid vähesel määral mõjutades või hoopis mõjutamata, kui näiteks vähendada pestitsiidide kasutamist, muuta põllukultuuride külvikordi ja projekteerida vooluveekogude äärde puhverribasid. Reovee kasutamine põllumajanduses Reovee kasutamisega põllumajanduses saab jätta rohkem mageveevarusid muudeks vajadusteks, sh loodusele ja majapidamistele. Kui taaskasutatava vee kvaliteeti õigesti hallata,
TP kood: 3536167556 Viitenumber (vajadusel): 5211336436 ANDMED PROJEKTIJUHTI KOHTA Nimi: Liisa Ots Amet keskuses: IT-tehnik/arendaja ja kontaktisik E-post aadress: [email protected] Kontakttelefon: 53335755 MISSIOON Ettevõte loob hea tunde tarbijatele, kustutades nende argipäeva mured mõneks hetkeks ning pakkudes neile positiivseid elamusi. Ettevõte loob hea tunde klientidele läbi kliendikeskse müügipoliitika, pakkudes neile oma toodete müügiga jätkuvat kasumlikkust ning olles neile usaldusväärseks partneriks. Ettevõte loob hea tunde ühiskonnale, toetades kultuuri, sporti ja teadust ning aidates tõhusa maksumaksjana kaasa nende arengule. Ettevõte loob hea tunde töötajatele, pakkudes neile motiveerivat töökeskkonda ning majanduslikku stabiilsust. Ettevõte loob hea tunde omanikele, tagades tulemusliku tegevuse, hästi töötava ettevõtte ja motiveeritud töötajate kaudu ettevõtte tõhususe, turuosa kasvu ning jätkuva kasumlikkuse.
ajakirjade tugevad kaubamärgid annavad reklaamijatele võimaluse jõuda olulisimate sihtgruppideni nii Eesti kui ka Leedu turul. Grupile kuuluvad infoliinid ja online-andmebaasid on tuntud valdavalt nooremate kasutajate seas. Kindel fintatsseisund. Grupi tugev majandusseis kajastub käibes, kasumis ja rahavoos. 9-st 8-le Grupile kuuluvast võtmefirmast oli 2005. aastal kasumis. Juhtkond kavandab tervet rida same tõstmaks Grupi võtmefirmade ja kaubamärkide kasumlikkust veelgi ning plaanib turule tuua sellised uusi tooteid nagu uud info- ja online-teenused.(Ekspress Grupp IPO prospekt 2011) 6 5. Strateegia Grupi strateegiline eesmärk on kasvatada Balti riikide juhtivaks meediakontserniks ning jätkata olemas oleva tegevuse arendamist orgaaniliselt kasvades ning laienedes uutesse meediavormidesse ja uutele turgudele. Grupp plaanib strateegilisi eesmärke saavutada järgmiselt:
Erinevate perioodide monitoorimine võimaldab hinnata oma tegevuse efektiivsust ja püstitada ka eesmärke, näiteks nädalaks, kuuks või aastaks. Ühtlasi võimaldab mõõdikute kasutuselevõtt motiveerida personali ja muuta töötajatele arusaadavamaks eesmärgid ning paremini seada paika eesmärgi saavutamise ajalised piirid. Innovatsiooni mõõdikute monitooring annab ka ennetevaid signaale ja aitab leida lisaresursse ettevõttes, mis aitavad edasiarendada efektiivsust ja kasumlikkust. Innovatsiooni mõõtmiseks on vaja määratleda selged mõõdikud, mis näitavad kvantitatiivselt või kvalitatiivselt vajalike edusammude olemasolu eesmärgi poole liikumisel. Tavapäraste finantsnäitajate analüüsimine ei anna vastust sellele, mida peaks muutma või parandama ettevõtte töös, et olla veelgi efektiivsem ja kasumlikum.
ning infotehnoloogia teenuseid, lahendusi ja keskkondi. Näiteid elust- Swedbank Missioon Tundes oma klientide vajadusi, saame neile pakkuda kõige sobivamaid finantslahendusi ning seeläbi parandada nende igapäevast elujärge. Selle tulemusena suudame pidevalt suurendada ettevõtte väärtust ning anda positiivse panuse ühiskonna arengusse. Visioon Me tahame saada Põhja- ja Baltimaade juhtivaks finantsasutuseks. Olla juhtiv tähendab meile: suurimat kliendirahulolu; suurimat kasumlikkust igal koduturul; olla atraktiivseim tööandja igal koduturul. Näiteid elust- Nike Missioon "To lead in corporate citizenship through proactive programs that reflect caring for the world family of Nike, our teammates, our consumers, and those who provide services to Nike" Visioon "To bring inspiration and innovation to every athlete* in the world" * If you have a body, you are an athlete. Näiteid elust- Apple Mission: Apple ignited the personal computer
. Kõik sõltub juhtfiguurist (või tandemist, vahest ka suuremast hulgast (perekond). Igal kasvufaasil on oma probleemid. Tavaliselt tegutseb nishis. Väikefirma peremehe aju - Selles peab olema palju teadmisi ja soovi õppida. Areng toimub astmetena. Suurem rõhk on elust enesest õppimisel kui teoorial. Oluline on suhe partneritega. 3.Innovatsiooniga tegelemise konkurentsieelised-uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada neil turgudel kasumlikkust. Suutlikkus pakkuda paremat, kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat toodet/teenust. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, nõudepesumasina, telefonipanga jne turule toomine maailmas. Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega, kliendile kohandatumalt jne. Nt: internetipangandus, online- raamatukaubandus.
b)Muudatused tuleb kajastada lepingus koos maksumusega muudatuste tellimislehel. c)Laevaomanik japrahtija suhtlevad omavahel ja teevad koostööd kõigis laevaehituse küsimustes, kui ka lepingu vormistamise küsimustes. Prahtijal on õigus saata ehitustegevuse ajal töömaale oma esindaja järelvalvet tegema. d) Kui võimalik, siis laevaomanik peab garanteerima ehituslepingus prahtijale, kui ei ole võimalik, siis vähemalt proovima garanteerida prahtija kasumlikkust. Vastavalt ehituslepingu sättele on prahtija kohustatud aktsepteerima mõistlikult katva garantii summa. 2.Tühistamine ja kohaletoimetamine Prahtija on kohustatud aktsepteerima laeva mille laevaomanik on ehitanud vastavalt ehituslepingule. Prahtija aktsepteerib laeva sellega kui ei esita ühtegi kaebust laevaomanikule. Üle andmise päevaks peab olema laev valmis. Laevaomanik ei ole vastutav laeva valmimise hilinemise pärast, kui see ei ole tema süül
ideede ja teabe vahetus, mis stimuleerib ja toetab pidevat õppimist ning on avatud uutele teadmistele ja arusaamadele. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. 1. MISSIOON Ettevõte loob hea tunde tarbijatele, kustutades nende argipäeva mured mõneks hetkeks ning pakkudes neile positiivseid elamusi. Ettevõte loob hea tunde klientidele läbi kliendikeskse müügipoliitika, pakkudes neile oma toodete müügiga jätkuvat kasumlikkust ning olles neile usaldusväärseks partneriks. Ettevõte loob hea tunde ühiskonnale, toetades kultuuri, sporti ja teadust ning aidates tõhusa maksumaksjana kaasa nende arengule. Ettevõte loob hea tunde töötajatele, pakkudes neile motiveerivat töökeskkonda ning majanduslikku stabiilsust. Ettevõte loob hea tunde omanikele, tagades tulemusliku tegevuse, hästi töötava ettevõtte ja motiveeritud töötajate kaudu ettevõtte tõhususe, turuosa kasvu ning jätkuva kasumlikkuse. 2
Ideaalis finantseeritakse ettevõtte tegevust tuludega, mis on laekunud müügist. Alati ei pruugi nendest jätkuda ning tuleb leida muid võimalusi ettevõtte rahastamiseks. Enamasti on alternatiivseteks rahaallikateks pangalaen, väärtpaberiemissioon, omanike laen või mingi muu täiendav investeering. Tuleks otsida võimalikult väikse intressiga rahaallikaid, kuna siis on ka finantskulud väiksemad. Kuidas saab ettevõte parandada oma kasumlikkust? Ebaefektiivsuse korral protsesside korrastamine Liiga kõrge ressursi maksumus a) ressursi hinna alandamine(väiksem palk, madalam rent vms) b)kallim ressurss efektiivsem, et hind tuleks konkurendi omaga võrreldav/odavam. Mahtude suurendamine (hinna langetamine ja/või ressursi vähendamine). Kontrollida, kas ettevõtte (eelkõige müügi/turunduse/tootmise/h ankimise) eesmärgid on Ega portfellis ei ole väikese
spetsialistid ettevõtte juhid Kaasatud üksus Turundus, müük Ettevõtte kõik üksused Turundaja Loominguline, intuitiivne Analüütiline, sünteesiv Turunduse vajadus: Turundus stimuleerib nõudlust Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust Turunduse kontseptsioonid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja 2. Tootja võimalused 3. Kättesaadavus, madal hind 4. Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon: 1. Toode 2. Toote omadused 3. Tootearendus ja kvaliteet 4. Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon: 1. Firma 2. Tooted 3. Müük ja reklaam 4. Kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon: 1. Turg 2. Tarbija vajadused 3. Juhitud turundus (4P mudel) 4. Kasum kliendi rahulolult
3. Kuluarvestuse teoreetilised alused Tegevuspõhine kuluarvestus on üks uuematest meetoditest, mis aitab toime tulla ettevõtte kasvavate üldkulude jaotuse ja arvestusega. Üldkulude osakaal kogukuludest võib paljudes ettevõtetes olla juba 3050%. On ilmselge, et nii suure osa kulude ebatäpne jaotus ja arvestus toodete ja teenuste omahinnas annab juhtidele väära informatsiooni. Niisuguse väära info põhjal langetatud juhtimisotsused vähendavad ettevõtte väärtust ja kasumlikkust ning kõige halvemal juhul tüürivad ettevõtet pankroti poole. Ilmselt peavad pea kõikide ettevõtete tippjuhid kulude kontrolli oluliseks. 20% brutokasumi määra juures tuleb krooni teenimiseks müüa viis korda rohkem võrreldes ühe krooni kokkuhoidmisega. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte.
Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitaja Kolm põhilist näitajat: · EVA mõõdab tegelikku kasumit, arvesse võetakse omakapitalkulu · ROE omakapitalirentaablus, huvitab peamiselt omanikke. · ROA kogukapitalirentaablus, iseloomustab ettevõtte kasumlikkust tervikuna. http://www.netekspert.com/download/kasum_rentaablus_vaartus.pdf
1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vastaksid parimal viisil tarbija nõudmistele. Finantsjuhtimise osa eeltoodud protsessis on suure tähtsusega, sest finantsjuhtimine peab
1.1.1 Ülekoormatud analüütikud Probleemi kirjeldus: Esialgse projektiplaani järgi pidi teenusepakkuja tooma projekti kaks analüütikut. Kuna aga analüüsietapis oli intervjueerimine ja lõppkasutaja tarkvara valimine planeeritud samale perioodile, olid mõlemad analüütikud tugevalt ülekoormatud. Lahendus: Teenusepakkuja tõi lõppkasutaja tarkvara valikule abistama kolmanda analüütiku. Mõju: Kolmanda, osaliselt koormatud analüütiku töötasu vähendas projekti planeeritud kasumlikkust. 1.1.2 Alliksüsteemi analüüsi venimine Probleemi kirjeldus: Olemasolevate süsteemide viletsa dokumenteerituse tõttu ei jõutud alliksüsteemi analüüsiga tähtajaks valmis. Lahendus: Töid pikendati 3 päeva võrra, ehk selle taski jaoks 25% võrra. Kliendiga jõuti eelarve suurendamise osas kokkuleppele. Mõju: Kuna arhitektil oli selles projektis osakoormus ning analüüsietapil selle rolli
näidata kliendile, kuidas müüdav toode või teenus aitab kliendi vajadusi rahuldada; jõuda tegeliku müügini. Turunduse juhtimine on ettevõttes kesksemaid äriprotsesse, mis seob endaga kõik teised valdkonnad selleks, et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundusstrateegia moodustavad põhimõtted ja loogika, mille kaudu ettevõtja või turundusüksus soovib saavutada ettevõtte turunduseesmärke. Ettevõtte kasumlikkust silmas pidades peab iga ettevõtja ja juht kasutama ressursse otstarbekalt. See tähendab, et olemasolevate ressurssidega suudetakse saavutada antud situatsioonis parim võimalik tulemus. Ettevõte peab keskenduma sellele, mida ta teha oskab, ja tegema seda võimalikult hästi. Kõik, mis ei ole otseselt seotud ettevõtte põhitegevusega, on soovitatav sisse osta. Eriti kehtib see väikeettevõtete puhul.
5.Suuruse järgi. 6.Asukoha järgi nt kauplus keskuses või kodukoha lähedal. 7.Tegutsemismeetodi järgi 4. Ettevõtja logistilised eesmärgid. Transpordikulude alandamine (optimeerimine) Klientide rahulolu suurendamine 5. Turunduse vajadus. · Turundus stimuleerib nõudlust. · Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist. · Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti. · Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust 6. Turunduse funktsioonid. 1. Tehingulisteks funktsioonideks on ost ja müük. 2. Logistiliste funktsioonide hulka kuulub ladustamine ja transportimine. 3. Abistavateks funktsioonideks on toodete finantseerimine, riskikandmine, turuinfo kogumine jm. 7. Turundusmeetmestikud (4P, 7P, 4C). Klassikalise turundusmeetmestik 4P: ·hind (Price) ·müügitoetus (Promotion) ·toode (Product) ·turustus (Placement) 7P kontseptsioon, milles lisaks 4P meetmestiku olulisteks vahenditeks ka:
· avastada milline kompetentsus on tuleviku edu silmas pidades olulisim ning milliseid teadmisi on vaja selleks, et ehitada üles jätkusuutlik juhtimisstruktuur; · investeerida süsteemidesse ja protsessidesse, et kiirendada teadmiste kogunemistt; · hinnata organisatsiooni juhtimis-, kultuuri- ja personalisüsteeme; · luua uusi teadmisi ja muundada need tööriistadeks ja informatsiooniks, mis aitavad parandada nii tooteinnovatsiooni kui üldist kasumlikkust. Teadmusjuhtimist kasutatakse: · olemasolevate toodete või teenuste kulu- ja kvaliteedijuhtimise parandamiseks; · teadmiste leviku arendamiseks ja kiirendamiseks terves organisatsioonis; · seniste tegevuste parendamiseks läbi uute teadmiste kasutusele võtmise; · kiiremaa ja kasumlikumaa tooteinnovatsiooni julgustamiseks 9 KOKKUVÕTE
pikki kuid kui mitte aasta. Ka areng selles tööstusharus on olnud hoogne. [3] (joonis 1) ABB tööstusrobot 4.2. Tööstusrobotite kasulikkus inimestele Moodsatel automatiseerimistehnoloogiatel baseeruvad tööstusrobotid on veelgi intelligentsemad, iseseisvamad ning varustatud lahendustega, mis muudavad koostöö inimesega turvaliseks. Nad suurendavad ettevõtte võimekust hakkama saada ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning samas tõsta ettevõtte kasumlikkust ja tootlikkust. [3] Robotite laia kasutamise põhjus on nende kõrgem tööviljakus ja- kvaliteet võrreldes inimtööga; robotid ei väsi, nad vajavad harva hooldust ning on kergesti rakendatavad tootmisliinidesse. Kuna tööstusrobotid on kergesti ümberprogrammeeritavad ning kohaldatavad uute tootmisprotsessidega, siis rakendatakse neid üha enam paindtootmises. Põhiliselt kasutatakse sellistel töödel, mis on inimesele rasked või ohtlikud, nõuavad suurt
kulgev raudtee. (Feasibility Study ... 2007) Projekt kinnitati 2008. aastal TEN-T prioriteetprojektiks ja Euroopa Liidu toetuse abil alustati planeerimist (TENT Implementation ... 2008). 2.1. AECOMi uuring Pärnu kaudu kulgeva raudtee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid AECOMilt Rail Balticu tasuvusuuringu, mis kinnitas, et Euroopa Liidu kahe miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. AECOMi uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut Tallinn-Pärnu-Riia-Panevzys-Kaunas. Kokku kaaluti AECOMi uuringus nelja võimalikku marsruuti, sealhulgas kahte juba olemasolevat: Poola ja Leedu piirilt liinil KaunasJelgavaRiiaValmieraTartuTallinn ja liinil KaunasJelgavaRiiaPärnu Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piirKaunasPanevzysRiiaValmieraTartuTallinn. Uuringu eesmärk oli marsruudi tasuvuse ja sõiduaja hindamine. (AECOM 2011)
efektiivsust. •sisemine tasuvus – IRR - on projekti tegelik kasuminorm ehk projekti sisemine tulumäär ja see näitab, millise rentaabluse projekt tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital. Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg; Finantsturg (inglise financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. 17 Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad?
soetasid Milavitsa ja Lauma harud ning loobusid pigem kahjumlikust PTA Grupist (Klementi osakond) ja teostasid sealsete ettevõtete tegevuses ümberkorraldusi, mis andis märku muutustest juba 2009. aasta lõpul-2010. aasta alguses, kui Silvano põhiomanik vahetus, kuid uus omanik polnud eriliselt jõudnud firma tegevusse sekkuda või on selle taga siiski Toomas Tooli meeskond, kes on nüüd omakorda ümberkorraldusi teinud ja ettevõtte kasumlikkust kasvatanud. Igatahes võib öelda, et tänu Alta Capitali agressiivsele laienemisele omal ajal ning Tooli meeskonna tegevusele nüüd on Silvano FG suutnud ka majanduskriisi tingimustes väga oluliselt oma tegevust laiendada ning märkimisväärset kasumit teenida. Ja just nimelt see on põhjuseks, miks ettevõte mulle esimest korda silma jäi ja huvi hakkas pakkuma. Tasub välja tuua, et kui võrrelda 2011 aasta 9 kuu ja 2010 aasta 9 kuu vastavaid näitajaid, siis
Muutused konkurentsivõimes Välispankade kaudu laenamisele tuginev tarbimisbuum on mõjutanud negatiivselt Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Laenurahast tekkinud nõudlus lõi aluse palkade tõstmise survele, mis tingis tööjõukulude kiire kasvu. 2006. aasta algusest on järsult süvenenud lõhe tööjõule makstava palga ja tööjõu tootlikkuse kasvu vahel (joonis 4). See tähendab, et ettevõtted peavad müüma oma kaupu ja teenuseid tunduvalt kallimalt, kui nad soovivad senist kasumlikkust säilitada. Paraku ei saa välisturule orienteeritud tootjad turult kõrgemat hinda küsida ning peavad seetõttu suurendama tootlikkust ja vähendama kulusid. Majanduse struktuur peab muutuma Eestis töötab liialt palju inimesi valdkondades, mille tootlikkuse potentsiaal pole ka arenenud riikides suur (õmblus-, tekstiili- ja mööblitööstuses, lihtsate teenuste pakkumisel jaekaubanduses). Näiteks töötab meil rõivatööstuses kümme, tekstiilitööstuses kuus ning
saabudes peaks nad Premia rahaks tegema. Arvestades algselt kokku ostetud ettevõtteid ja tehtud tööd ning varasemalt meedias läbi käinud informatsiooni, siis huvilise korral oleks arvatavasti Amber Trust valmis Premia müügiks. Samas seda pole seni veel juhtunud, kuna Premia kasumlikkus ja tootlus pole eriti kõrge olnud ning investeeringu rentaabluse tõstmiseks oleks enne müüki vaja märksa kõrgemat kasumlikkust näidata. Kasumlikkuse tõstmiseks on viimaste aastatega tegevust ümber korraldatud, seda uute töömeetoditega efektiivsemaks muudetud, kui ka veidi laienetud. Valmisolek on laieneda ka edaspidigi, kuid omanikud pigem keskenduvad olemasolevate tegevuste jätkuvaks efektiivsemaks muutmiseks. 2.2 Juhtkond ja personal Tänase seisuga on Premia Foodsi juhtkonnas kolm isikut: Juhatuse esimees Katre Kõvask, finantsdirektor Erik Haavamäe ja müügidirektor Silver Kaur
2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese Kirjastus, 2002 (Tallinn : Ühiselu) 3 Võõrkeelne kirjandus · Introduction to cost accounting · Don R. Hansen, Maryanne M. Mowen United States : South-Western, Division of Thomson Learning, 2010 · Cost Accouting Principles · Cecily A. Raiborn, Michael R. Kinney United States : South-Western, Division
Kuluarvestussüsteemi ja ka kulude kalkuleerimise meetodi valik on väga oluline, et välja arendada uusi tooteid ja teenuseid, mis toodaksid kasumit, aga vastaksid ka klientide ootustele. Samuti aitab õige kuluarvestussüsteem suunata toodangu struktuuri ja investeerimisotsuseid, valida õigeid hankijaid, organiseerida tootmisprotsesse, valida alternatiivide vahel. Aga mis kõige tähtsam, õige kulude kalkuleerimise meetodi abil saab määrata kõige õigema hinna ning seeläbi ka ettevõtte kasumlikkust tõsta. 4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID Kuluarvestusmeetodi eesmärgiks on võimalikult adekvaatselt arvestada kulusid tulenevalt ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja äritegevusest. Iga ettevõtte kuluarvestuse meetodites on lisaks üldistele põhimõtetele alati hulk vaid sellele ettevõtte ainuomaseid jooni. Enamvähem samas ärivaldkonnas tegutsevate ettevõtete kuluarvestussüsteemides on märkimisväärselt palju sarnaseid jooni
Konatiivne lojaalsus on see, kui tarbijal on sisemine tung konkreetset toodet või teenust kasutada (näiteks Apple tooted). Aktiivse lojaalsuse puhul on kliendil sisemine tung teatud toodet kasutada ning on nõus selle nimel takistusi ületama, et seda toodet saada (näiteks inimene sõidab Muhumaale, et Pädaste mõisa restorani sööma minna). On uuritud ka, kas lojaalsus suurendab ka kliendi kasumlikkust ettevõttele. Püstitati hüpotees, et mida suurem on kliendi lojaalsus, seda suurem on ka kliendi kasumlikkus. Tulemustest selgus, et lojaalsuse suurenedes kasvab ka kliendi kasumlikkus, kuid sarnaselt rahulolu ja lojaalsuse vahelise seosega, väheneb ka lojaalsuse ning kasumlikkuse vahel korrelatsioon kõrge lojaalsuse juures. Siiski, saab väita , et lojaalsuse suurenedes, suureneb ka kasumlikkus. 1.3 Ettevõtte edukus Ettevõtte edukuse määrab erinevate elementide kooslus
- Vale dilemma: esineb, kui arutleja esitab väiksema hulga alternative, kui neid tglt on. - Ekvivokatsioon: argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele - Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi PRAKTILINE ARUTLUS - Oleviku eelistus: inimesed tajuvad ajaliselt läheval oleva tegevuse oodatavat kasumlikkust suuremana, kui ajaliselt kaugemat. TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte; VASTU: evolutsioon, keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea MILLINE ON JUMAL? - Jumal on kõikvõimas, kõiketeadev, läbinisti hea--- teistlik Jumal. (filosoofid
82. Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodutama: a) Mitte ühtegi hüvise tootmist b) Nende hõviste tootmist, mis loovad väliskulu c) Nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu 7 Tööjõuturg , 8 Maksustamine 83. Heal tasemel töötasustamisel ja headel töötingimustel on järgmised eesmärgid: ** a) Saada paremat tööjõudu b) Tänu tööjõu paremale kvaliteedile suurendada organisatsiooni tulemlikkus (kasumlikkust) c) Ainult seepärast, et nii on töötajate suhtes õiglane 84. Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida kõrgem on palgatase. a) Õige b) vale 85. Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida madalam on palgatase. a) Õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 86. Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida kõrgem on palgatase.
(raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte; • lõpptarbija on tarbijaturu klient või ärituru klient; • tarbijate geograafiline jaotus; • konkurentide kanalite vaatlus; • saab kasutada neid, kes seal piirkonnas tegutsevad; • turu suurus. Tootefaktor turustuskanalis • toote elutsükkel • toote komplekssus ehk keerulisus • toote väärtus
äriplaani investeeringute ja valitud strateegiate hindamiseks. Finantsanalüüsi eesmärk äriplaanis on hinnata , kas planeeritav investeering tasub ära investori poolt soovitud ajaga ning kas planeeritud strateegia võimaldab saavutada ettevõtja poolt püstitatud eesmärke. Selleks hinnake prognooside põhjal näiteks : 21.1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. 21.2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 21.3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 21.4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu. 7. koolituspäev
ettevõttest töötajate üldhaigestumise näitaja, võrreldakse seda konkreetset näitajat näiteks selle linna, kus vaadeldav ettevõte asub, elanike üldhaigestumusega. Kui ettevõtte üldhaigestumus on kõrgem elanikkonna üldhaigestumusest, võib teha esialgse järelduse, et ettevõtte töötingimused ei ole just täpselt sellised, mis aitaksid säilitada töötajate tervist ning asi vajab lähemat uurimist. Kuid mida täpselt teha, et firmasisest tervishoiupoliitika kasumlikkust suurendada. Kõige põhilisem moodus on töötajate ja tööandjate teadmiste täiendamine töötervishoiu valdkonnas. See võimaldab tervise kaitse ja tervise edenduse meetodite ellurakendamist vastavalt seadustega määratletud kohustustele selles vallas. Teiseks efektiivseks sammuks on töötajate tervist edendavate programmide korraldamine, näiteks spordivaldkonnas. Samas tuleb tõdeda, et pole kuigi palju ettevõtteid, kes saadavad oma töötajad ujuma, spordisaali, puhkama vms
majandustarkvaradega. Tarkvara hind sõltub kasutatavatest moodulitest. Hinnad algavad 200 eurost. Finants- ja laoprogrammi põhipaketi hind on 700 + km. 2.3 Epicor Epicor pakub uut lähenemisviisi ettevõtte ressursside planeerimisele (ing. Enterprise Resource Planning) ehk ERP süsteemidele ja äritarkvara lahenduste kujundamisele, rajamisele ja kasutamisele. Teenides rohkem kui 20 000 klienti enam kui 150 riigis, keskendub Epicor ERP tarkvara ühele eesmärgile, mis suurendab kasumlikkust, sõltumata sellest, kas tegutsetakse kohalikul, piirkondlikul või globaalsel turul. ERP tarkvara on oma funktsionaalsuse ja tehnoloogia tõttu tunnustatud kõrgelt mitmete auhindadega. Lahendused on saadaval mitme tööstussektori jaoks, sealhulgas: · Tootmine · Logistika · Jaekaubandus · Hotellindus · Teenused 12 2.3
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele
meeldis kõige rohkem kõige vähem ning mis võiks olla teisiti. Tagasisideankeedi tulemused lisatakse andmebaasi. Ilusaim klubi 2. Tagasiside ankeedid analüüsitakse detailselt läbi ning hinnatakse kliendi poolt esitatud pretensioonide/muudatusettepanekute ajakohasust ning muudatuste elluviimise kasumlikkust. 3. Külastajale saadetakse kontaktaadressile tänukaart ühe päev pärast külastaja lahkumist. 8. TAGASISIDE Tagasiside on vajalik meie ettevõttele. Külastajate emotsioonid ja rahulolu on ettevõtte üks põhilisi prioriteete. Sellega saab ettevõtet muuta veelgi paremaks. Tagasisidena palume klientidel täita ankeedid. Ankeedid analüüsitakse detailselt läbi ning sisestatakse andmebaasi. Ettevõte saab
plaaditööstusel toorainet saada. Globaalsed paberimassi (pulp) hinnad lõid uued rekordid 2008. aastal, tingituna kõrgetest kütusehindadest, ebasoodsast ilmast, kõrgetest palgiekspordi maksudest jms teguritest. Hinnad langesid vaid Prantsusmaal, kus vähenes saeveskite ning puitplaatide tootjate vaheline võistlus väiksemate palkide nimel.Suurim lehtpuu paberimassi hinnatõus oli Hispaanias ja Soomes. Ümarpuidu hinnatõusud Euroopas vähendasid ettevõtete kasumlikkust 2007. a lõpus ja ka 2008. a.(UNECE 2008) Üldiselt oli 2007 Euroopa plaaditootjatele positiivne aasta, mis algas paljulubavalt kuigi tootjad seisid aasta vältel silmitsi nõrgeneva turuga. 2007. a esimestel kuudel langes ehitustegevus, mis tõi kaasa ka languse mööblitootmises. Eriti Lääne-Euroopa riigid said tunda ülemaailmse makromajanduse aeglustumise ning USA majanduskriisi mõjusid. Ida-Euroopas jätkus ehitustööstus, mis toetas plaatide
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes
×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. Lisaks veel finantssuhtarve äriplaani hindamiseks 1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. .2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu.
maksejõulisusele ning ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. 14. Saneerimine ja saneerimismenetlus. Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimine on vajalik siis, kui soovitakse tõsta ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust. Seadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus. Saneerimismenetlust saab rakendada üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. Seda seadust ei kohaldata krediidiasutustele, e-raha asutustele, kindlustusandjatele jne. 15. Ettevõtja raamatupidamise õiguslik regulatsioon.
Kliendi jaoks on liising rentimine või järelmaksuga tekkimine ·taotlused muuta krediidilepingu tingimusi omakapital)*100%- kui palju kasumit teenib omakap. ostmine. Liising on krediiditehing, kus liisingufirma Panga töö probleemlaenudega 1)Laenu tagastamise iga kroon; 2)aktivate kasumiprotsent isel. panga varade ostab kliendile vajaliku objekti või ehitab valmis hoone- tähtaja pikendamine ja/või tagasimaksmise graafiku kasumlikkust ROA=(puhaskasum/ varade keskm. ehitise ja rendib selle kliendile välja. Liising on kinnis- muutmine; 2)panga esindaja suunamine firma juht- väärtus)*100%; 3)omakapitali kordaja e. finants- või vallasvara keskm. või pikaajalisefinantseerimise konda; 3)pank keelab või piirab edasist investeerimis- võimekus- kui palju omakap. Suudab juurde meelitada viis, mis tugineb rendil
Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast Pankrotiseaduses sätestatud korras võlgniku vara võõrandamise või tema ettevõtte tervendamise kaudu. 32. Saneerimine. Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviitsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimine on vajalik siis, kui soovitakse tõsta ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust. Saneerimine ei ole selline abinõu, mis igal juhul aitab ettevõtte majandusraskustest välja 33. Äriühingute ühinemine jagunemine ja ümberkorraldamine. Äriühingute riigisisene ühinemine võib toimuda kahel viisil: 1) äriühing võib ühineda teise äriühinguga, kusjuures ühendatavad ühing loetakse lõppenuks. 2) äriühingud ühenevad selliselt et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinenud ühingud loetakse lõppenuks. Jagunemine on ühinemise vastand
rahuldada võlausaldajate nõuded lõppastmes suuremas ulatuses kui likvideerimise korral ning lisaks säilitada paljud töökohad. Saneerimine võimaldab raskustesse sattunud ettevõtte tegevusse sekkuda varem ning seetõttu on saneerimismenetlus abiks ka raugemisega lõppevate pankrotimenetluste vähendamisel.32 Saneerimine on vajalik kui soovitakse tõsta makseraskustes oleva ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust ning eeldatakse, et saneerimine on see vahend, mille abil tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus. Saneerimise lõppeesmärgiks on koostada ja ellu viia saneerimiskava, mis päästaks ettevõtte pankrotistumisest ja sellega ka töökohad ning tõstaks ettevõtte väärtust.33 2.2. SANEERIMISMENETLUS JA SANEERIMISKAVA 31 Ibid, lk 65. 32 Ibid, lk 114. 33 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 271.
nt vigadeta tellimused laos, saatelehtede korrektsus, mahakantud toodete osakaal, klientide esitatud kaebused Teeninduskulude analüüs on enamikust teistest tegevusmõõdikutest mõnevõrra keerulise, kuid samas ülevaatlikum. Selle eesmärk on välja selgitada, kui palju kliendi teenindamine ettevõttele maksab ning kui palju kliendilt tulu teenitakse. Oluline on siinjuures siduda tulud ja kulud konkreetsete klientidega. Teisisõnu analüüsib ettevõte eraldi iga kliendi kasumlikkust. Et töötajad kvaliteedi mõõtmist tõsiselt võtaksid, võib selle boonuste süsteemiga siduda SCOR-mudel on esimene õnnestunud firma põhiprotsesse hõlmav diagnostikatööriist. Mudel sobib nii lühikeste kui ka pikkade protsesside kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja arendamiseks. Seda kasutades saab modelleerida tarnijate tarnijaist klientide klientideni ulatuvaid tarneahelaid. SCOR hõlmab kõiki tarnija- ja kliendikontakte tellimuste esitamisest arvete maksmiseni,
Kuluefektiivne jaotuskanal Valmisolek hinnasõjaks Kontroll toimub numbriliste näitajate alusel NB! Hind ei pea olema turu odavaim, kuigi tihti see nii on Kululiidri strateegia muutmine kasumiks Võimalus 1. Müü konkurentidest madalama hinnaga, meelitades () ligi piisaval hulgal hinnatundlikke kliente ning suurendades seeläbi kasumit Võimalus 2. Säilita olemasolev hind, ole rahul oma turuosaga, kuid alanda oma kulusid, suurendades iga müüdud toote kasumlikkust Diferentseerimisstrateegia (palju segmente, kogu haru, ainulaadsus ()kliendi seisukohast lähtudes) Diferentseerida saab: Tootedisaini või tehnoloogia alusel (Netflix) mugavam, säästvam, turvalisem Brändi kuvandi () alusel (Rolex) Turusegmendi alusel (Raadio/kohvik mõtlevale inimesele) Jaotuskanalite alusel (Tupperware) Kvaliteetse teeninduse alusel (BMW) Ettevõttelt nõuab see: Oma tuumkompetentsi ja võimekuste tundmist ja arendamist
nt vigadeta tellimused laos, saatelehtede korrektsus, mahakantud toodete osakaal, klientide esitatud kaebused Teeninduskulude analüüs on enamikust teistest tegevusmõõdikutest mõnevõrra keerulise, kuid samas ülevaatlikum. Selle eesmärk on välja selgitada, kui palju kliendi teenindamine ettevõttele maksab ning kui palju kliendilt tulu teenitakse. Oluline on siinjuures siduda tulud ja kulud konkreetsete klientidega. Teisisõnu analüüsib ettevõte eraldi iga kliendi kasumlikkust. Et töötajad kvaliteedi mõõtmist tõsiselt võtaksid, võib selle boonuste süsteemiga siduda SCOR-mudel on esimene õnnestunud firma põhiprotsesse hõlmav diagnostikatööriist. Mudel sobib nii lühikeste kui ka pikkade protsesside kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja arendamiseks. Seda kasutades saab modelleerida tarnijate tarnijaist klientide klientideni ulatuvaid tarneahelaid. SCOR hõlmab kõiki tarnija- ja kliendikontakte tellimuste esitamisest arvete maksmiseni,
annaabi.ee 
