Robotid (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Triin Tõnisson
matrikli nr. 105308EAKI
Robotid : inimkonnale kahjulikud või kasulikud?
Referaat
õppeaines Insenerieetika
(Materjalide taaskasutus 1)
Üliõpilane: “21“ detsember 10 a. ......................... Triin Tõnisson
Juhendaja : “ “ 10 a. ......................... emeriitprof. Matti Liiske
Tartu 2010

Autorideklaratsioon

Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud .
Nimi. Triin Tõnisson Allkiri
1. Sisukord

Sisukord

Sissejuhatus

Robotid
3.1. Üldinfo
3.2. Ajalugu
3.2.1. Esimene põlvkond
3.2.2. Teine põlvkond
3.2.3. Kolmas põlvkond
3.3. Robotite kasutamise põhjused

Tööstusrobotid
4.1. Info
4.2. Tööstusrobotite kasulikkus inimestele
4.3. Tööstusrobotite negatiivsed küljed

Sõjandusrobotid
5.1. Info
5.2. Sõjarobotite kasulikkus
5.3. Militaarrobotite negatiivsed küljed

Uurimisrobotid
6.1. Info
6.2. Uurimisrobotite kasulikkus inimestele
6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed

Meditsiinirobotid
7.1. Info
7.2. Meditsiinirobotite kasulikkus inimestele
7.3. Meditsiinirobotite negatiivsed küljed

Põllumajandusrobotid
8.1. Info
8.2. Põllumajandusrobotite kasulikkus inimestele
8.3. Põllumajandusrobotite negatiivsed küljed

Majapidamisrobotid
9.1. Info
9.2. Majapidamisrobotite kasulikkus inimestele
9.3. Majapidamisrobotite negatiivsed küljed

Kokkuvõte

Kasutatud materjal
2. Sissejuhatus
Tänapäeval areneb tehnoloogia maailm nii jõudsalt, et varsti võtab meid vastu igas kodus hall metall mehike, kes kõnnib ja räägib nagu inimene, teisisõnu robot . See on küll vaid mõttelend aga, kas tõesti robotite tung meie igapäeva ellu võib muutuda nii jõudsaks ning mis mõju on neil inimestele, ühiskonnale?
3. Robotid
3.1. Üldinfo
Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-,  sõjandus-,  uurimis -, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Nende iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade.
3.2. Ajalugu
Roboteid jagatakse kolme põlvkonda.
3.2.1. Esimene põlvkond
Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid edukalt vaid täpselt määratletud tingimustes. Kuna mällu salvestatud programmitöötamise ajal ei muudeta , siis on tegu jäiga programmjuhtimisega robotitega. Neil puudub ümbrusetaju ja järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid suudavad haarata esemeid, mille asend ja paigutus ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. Seetõttu kasutatakse robotsüsteemis tehnoloogilisi abivahendeid, näiteks orienteeritakse töödeldavad detailid eelnevalt ruumiliselt või paigutatakse need fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus . Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm.
3.2.2. Teine põlvkond
Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute, lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist . Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist.
3.2.3. Kolmas põlvkond
Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel.
3.3. Robotite kasutamise põhjused

Keskkond pole inimese tööks sobiv (kõrge temperatuur, ei saa hingata , suur rõhk, oht elule ja tervisele)

Töö on inimese jaoks liiga nüri (liiga lihtne ja monotoonne töö kurnab inimest)

Inimese füüsilised võimed pole piisavad (liikumisulatus, tõstevõime, liigutuste täpsus, kiirus jms.) [1]
4. Tööstusrobotid
4.1. Info
Tööstusroboteid on kasutama hakatud alles viimase neljakümne aasta jooksul, kui alustati nende seeriaviisilist tootmist. Eestiski pole tööstusrobotid uus nähtus, nende pakkumise ja sissetoomisega alustas Eesti turul pea ainukesena suurfirma ABB (joonis 1). [2] Tööstusrobotite ehitamine on tänapäeval üks jõulisemalt kasvavaid tööstusharusid terves maailmas. Suurimate robotitootjate raamatud on täis tellimusi ning ühte masinat võib oodata pikki kuid kui mitte aasta. Ka areng selles tööstusharus on olnud hoogne. [3]
(joonis 1) ABB tööstusrobot
4.2. Tööstusrobotite kasulikkus inimestele
Moodsatel automatiseerimistehnoloogiatel baseeruvad tööstusrobotid on veelgi intelligentsemad, iseseisvamad ning varustatud lahendustega, mis muudavad koostöö inimesega turvaliseks. Nad suurendavad ettevõtte võimekust hakkama saada ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning samas tõsta ettevõtte kasumlikkust ja tootlikkust. [3]
 Robotite laia kasutamise põhjus on nende kõrgem tööviljakus ja- kvaliteet võrreldes inimtööga; robotid ei väsi, nad vajavad harva hooldust ning on kergesti rakendatavad tootmisliinidesse. Kuna tööstusrobotid on kergesti ümberprogrammeeritavad ning kohaldatavad uute tootmisprotsessidega, siis rakendatakse neid üha enam paindtootmises. Põhiliselt kasutatakse sellistel töödel, mis on inimesele rasked või ohtlikud, nõuavad suurt täpsust või on inimese jaoks liiga üksluised. [4]
4.3. Tööstusrobotite negatiivsemad küljed
Roboti töökeskkond on sageli määramatu, juhuslik, kaootiline . Mida suurem on kekkonna määramatus seda täiuslikum peab olema robot. Isegi lihtsa roboti kasutamisel tuleb tehnoloogilisse protsessi lisada muid, määramatust vähendavaid seadmeid. Esineb ka energiavarustuse, ajamite ja liikumise juhtimise probleeme. [5]
Kuigi tööstusrobot talub pinget ja pikki töö tunde, ei talu seda siiski inimene, kes peab selle robotiga koos töötama. Palju tööõnnetusi on juhtunud just masina robotiivsuslikust töörütmist ning inimese väsimusest. Robot ei näe ega tunneta, et inimese tähelepanu kaob ning õnnetused tulenevad sellest kergesti.
5. Sõjandusrobotid
5.1. Info
Põhilisetks on iseliikuvad soomukid, tiibraketid ja piloodita luurelennukid. [5] Robootika tootmisharu on võtnud kasutusele põhiliselt just USA riigikaitses mitmeid mehitamata robootika süsteeme. Igaüks teab, et on sõduri töö on ohtlik, kuid mõned ülesanded, mis sõdurile on määratud, on ohtlikumad kui teised. Parem oleks ju saata selliseid tööülesandeid täitma robot, mitte inimene. Pigem kaotakse raha, mis on pandud selle roboti ehitamiseks, mitte inimelu. [6]
5.2. Sõjarobotite kasulikkus
Robotid on abiks raskete koormate kandmisel üle konarliku maastiku (joonis 2), läbi miiniväljade kõndimisel ja lõhkemata pommide kahjutuks tegemisel. Väiksemad maa mobiilplatvormid saavad paigaldada, otsida ja välja lülitada lõhkeaineid. Mikro -ja nanotehnoloogia suurusega robotid suudavad läbi viia salajasi luure toiminguid . See kõik aitab päästa nii mõnegi inimelu. [6]
(joonis 2) BigDog
Eestis kasutusel olevad militaarrobotid on näiteks pommi demineerimis robotid ja infrapuna robotid helikopteritel inimeste otsimiseks. [7]
5.3. Militaarrobotite negatiivsed küljed
Uendused sõjatehnika ajaloos on tegelikult palju halba teinud. Võidurelvastumine on pigem valla päästnud rohkem sõdu, kui neid ära hoidnud , sest iga riik tahab olla teistest tugevam ja arenenum. Kuigi ühele riigile on arenenud tehnoloogia hea, on see teisele kahjulik ning palju süütuid inimesi hukkub selle tõttu siiski.
6. Uurimisrobotid
6.1. Info
Autonoomsed või kaugjuhtimisega kosmose ja süvamere (joonis 3) uurimismasinad. [5] Selliste robotite idee tõusis päevakorda 1980- ndatest. Siiski, kuni 1990- ndateni ei olnud ühtegi tegelikku arengut selles valdkonnas, nüüdseks on areng üsna palju lubav. [8]
(joonis 3) Süvamere uurimismasin
6.2. Uurimisrobotite kasulikkus inimesele
Uurimisroboteid kasutatakse kohtades kuhu inimesed ei pääse või pole piisavalt pädevad, et seal olevates tingimustes hakkama saada. [8] Nad aitavad inimestel koguda infot asjade, kohtade suhtes, mis inimesele on võimatu liiga pika vahemaa tõttu. Ning inimesele nad otseselt kahjulikud ei ole.
6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed
Kuna need robotid töötavad sellistes tingimustes või kohtades, kuhu inimene ei pääse, ei ole võimalik neid remontida või kohe tagasi tuua, kui midagi juhtub.
7. Meditsiinirobotid
7.1. Info
Operatsioonidel kasutatavad (joonis 4), taastusravil olevate inimeste jälgimiseks (robot- õed) või liikumispuuetega inimeste liikumisfunktsiooni taastamiseks kasutatavad robotid ja bioloogiliselt inspireeritud robotid (põhinevad bioonikal). [5]
(joonis 4) Operatsiooni robot
7.2. Meditsiinirobotite kasulikkus inimestele
Uus tehnoloogia aitab paremini inimese tervist parandada. Erinevad robotid aitavad protseduure lihtsamini ja kiiremini teostada ning operatsioonide järgsed armid on väikesed. Meditsiinirobotid pääsevad tihti ligi kohtadesse inimese kehas, kuhu arsti käsi ei mahu meditsiini riistadega. Tehnika aitab ka suuremal hulgal patsientidega tegeleda ning neid terveks ravida kiiresti. [9]
7.3. Meditsiinirobotite negatiivsemad küljed
Kuigi tänu arenenud tehnoloogiale on võimalik ettevõtta keerukaid ja ohtlikke operatsioone, ei pruugi nad alati õnnestuda ning palju patsiendid surevad operatsiooni laual. Võib esineda ka roboti enda rikkeid, mis võivad patsiendile kahju tekitada.
8. Põllumajandusrobotid
8.1. Info
Eesti põllumajanduses on robotid alles hoogu koguma hakanud. Ning arenemis ruumi on selles valdkonnas küll.
8.2. Põllumajandusrobotite kasulikkus inimestele
Lüpsirobotid (joonis 5) on juba kasutatavad lahendused, mis võimaldavad ka väikseid veisekarju majanduslikult ja keskkonna mõttes arukalt lüpsta. On loodud iseseisvalt või koostöös toimivaid väikeroboteid rohimiseks ja muudeks harimistöödeks.  Põllumajandusrobotitega on võimalik vähendada põllumajanduskemikaalide kasutamist ning päikesepaneelidest või tuulegeneraatoreist laadiv põllumajandusrobot on ka ökoloogiline seade. [10]
Põllumajandusrobotid säästavad aega ning muudavad raske töö talutavamaks.
(joonis 5) Lüpsirobot
8.3. Põllumajandusrobotite negatiivsed küljed
Põllumajanduse mehhaniseerumine suurendab töötust, sest palju inimesed on spetsialiseerunud sellele alale vanade traditsiooniliste meetodite järgi.
9. Majapidamisrobotid
9.1. Info
Majapidamisroboteid nimetatakse ka olmerobotiteks. Enam levinud on näiteks automaatsed tolmuimejad ja muruniidukid. [5]
9.2. Majapidamisrobotite kasulikkus inimestele
Mõned inim- suurused robotid võivad pakkuda seltsi, toimida majahoidjana või lapsehoidjana (joonis 6). Näiteks automaatsed tolmuimemisrobotid säästavad inimeste aega ning päikesepatareil töötav muruniidukrobotid säästavad ka energiat. [11]
(joonis 6) Lapsehoidjarobot Wakamaru
9.3. Majapidamisrobotite negatiivsed küljed
Roboti käitumine võib olla ebausaldusväärne. Raskeid töid suutvad robotid võivad ohustada inimesi kodus. Robotite ehitus võib olla kallis ning kõik ühiskonna kihid ei saa seda endale lubada. [11]
10. Kokkuvõte
Kuigi robotite paljunemisega ühiskonnas kaasneb ka negatiivset, on siiski robotid suureks abiks ja toeks inimkonnale. Tänu robotitele suudetakse teha ja uurida asju, mis hapral inimesel pole võimalik ning pidevalt arenev tehnoloogia muudab robotid varsti kõigile kätte saadavaks. Robotid on tuleviku masinad.
Kasutatud materjal

Wikipeedia . Robot. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Robot . 19. detsember. 2010

Tuuling , M. Tööstusrobot on kõige lojaalsem töötaja. Keskkonnatehnika, 2007, nr. 1, lk 20.

Leichsenring, O. Uusimad tehnoloogiad ja arengud tööstusrobotite maailmas. URL= http://www.areng.ee/?id=10804&item=258 . 19. detsember. 2010

Beldjajev, V. TTÜ kogemused: Tööstusrobot- usaldusväärne partner tootmises. URL= http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=229:ttue-tkogemused-toeoestusrobot-usaldusvaeaerne-partner-tootmises&catid=53:detsember-2009&Itemid=27 . 19. detsember. 2010

Lehtla , T. Sissejuhatus robotnikasse. Loengu materjal, Tallinna Tehnikaülikool, 2008.

Military Robots, Military Defense Robotics. URL= http://www.tacticalwarfightergear.com/tacticalgear/catalog/Military_Robots.php . 21. detsember. 2010

Eesti Kaitsevägi. Lennutehnika. URL= http://www.mil.ee/?menu=tehnika4&sisu=robinson2 . 21. detsember. 2010

Search and rescue robots. URL= http://www.allonrobots.com/rescue-robots.html . 21. detsember. 2010

Robotic surgery . URL= http://www.flsvr.com/raft/index.php?title=Robotic_surgery 21. detsember. 2010

Strandberg, M. Maamajandusest ning otsedemokraatiast. Meie Maa, 2009, 24. september.

Houshold Robotics: The Present . URL= http://teams.kipr.org/awards/05-0002/present.ht m. 21. detsember. 2010