Innovatsiooni kvaliteet: mis ja kuidas on selles mõõdetav ? (1)

Essee
Innovatsiooni kvaliteet: mis ja kuidas on selles mõõdetav ?
Innovatsiooni kvaliteet peab tagama idee eduka ellu rakendamise . Ei saa olla korraga innovaatiline mitmes valdkonnas ehk siis tuleb keskenduda kindlale suunale ja teha seda hästi. Hea märksõna oleks siinkohal projektijuhtimise põhimõte, mis suunab tegelema sellega, milles oled parim – do what you do best and outsource rest. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas.
Eristatakse kahte tüüpi innovatsioone: tehnoloogilised innovatsioonid on oluliselt täiustatud tooted või protsessid, mittetehnoloogilised innovatsioonid on uuendused turunduses ja erinevates organisatsioonides. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad , ülikoolid ja kohalikud omavalitsused. Kvaliteedi loomine on tähtis kliendi rahulolu loomiseks kui ka tema üllatamiseks. Kuigi innovatsioon tavaliselt lisab väärtust, võib innovatsioonil olla ka negatiivne või destruktiivne mõju — kui uuenduste läbi viimisel lõhutakse vanu organisatsioonilisi vorme ja tavasid või muudetakse seni hästi toimivaid tooteid ja protsesse kehvemateks.
Innovatsiooni kvaliteeti saab hinnata paljude kriteeriumite järgi. Toon välja kõige olulisemad hindamispunktid: eripära ja uuenduslikkus ning sellemõjuulatus, innovatsiooni olulisus ettevõttele ja selle majanduslik efektiivsus, innovatsiooni otstarbekus ja selle jätkusuutlikus, innovatsiooni rakendatavus ja selle seos planeeritud aja ja finantsplaaniga.
Edukas innovatsioonitegevus baseerub turuinformatsioonil, paljudel juhtudel on innovatsiooni allikaks kliendid, kes kaasatakse otseselt või kaudselt tootearendusprotsessi. Kasumlikuks tegevuseks tuleb oma tootega erineda konkurentidest.
Tehnoloogiapõhine innovatsioon saab olla edukas juhul, kui ta on kitsasse nišši suunatud või siis uuenduslik lahendus laiemale tarbijateringile. Innovatsiooni eeldusteks on läbimõeldud strateegia ja tegutsemine, mis arvestab keskkonnas toimuvaid muudatusi. Võrdselt olulised on nii toote- kui protsessiarendus. Innovaatiliste ettevõtete peamine eesmärk on liikumine allhankeahelas ülespoole – lõpptarbijale ja tugevamate kaubamärkide tootjatele lähemale. Areng peab olema tasakaalustatud – ühes ettevõtte tehnoloogiliste võimaluste arendamisega peab parandama ettevõtte tootmisprotsesse ja nende juhtimist ning samuti tõstma tööjõu kvalifikatsiooni.
Innovaatiliste ettevõtete edu kriteerium on tootmisprotsesside arendamine ning erinevate kvaliteedijuhtimisstandardite, ISO, GMP väljatöötamine ja rakendamine, mis muutub ettevõtte arenedes üha olulisemaks. Traditsioonilised tööstussektorid panustavad rohkem oma tootmise ja tehnoloogia arengusse ning tööprotsessid töötatakse välja ettevõttes konkreetse tehnoloogiaga töötamiseks.
Teadmistemahukad ettevõtted on tööprotsesside juurutamises rohkem huvitatud väljatöötatud know -how rakendamisest. Ettevõttesisese innovatsiooni üks tõukejõude on soov tõsta tootmise efektiivsust . Innovaatiliste ettevõtete edu üheks komponendiks on tugeva insener-tehnilise kaadri olemasolu. Oluliseks innovatsioonitegevuse komponendiks on arenemisvõimeline ja uuendustealdis meeskond koos juhiga , kes on innovaatilise tegevuse eestvedaja . Oluline komponent ettevõtte innovaatilisuse arendamisel on töötajate koolitamine ja täiendusõpe ning sellise palga- ja motivatsioonisüsteemi loomine, mis soosib uuenduslikkust.
Eesmärkide saavutamise juhtimiseks peavad mõõdikud mõõtma nii tegevusi kui ka käitumisi, mis toodavad seda tulemust. Mõõdikud peavad olema: kergelt administreeritavad, kergelt loetavad ja kergelt hooldatavad, andma tagasisidet tulemuste ja muutuste kohta reaalajas, vastama tegelikule teostusvõimele, graafilised ja pilkupüüdvad, igale ühele kättesaadavad.
Innovatsiooni mõõtmiseks on mitmeid erinevaid viise. Tähtis on silmas pidada tootlikuse kasvu ja investeeringute tasuvust. Tootlikuse kasv lahendab tööjõuprobleemid. Oluline on innovatsiooni tegevuse aktiivsus ja selle ellurakendamise potentsiaal. Kvaliteedi hoidmiseks on vajalik töötajate koolitamine ja täiendusõpe. Kvaliteeti saab tõsta kvaliteedijuhtimissüsteemide nagu näiteks ISO 9000 juurutamisega ja insener-tehnilise kaadri tugevuse kasvatamisega. Kasuks tuleb osalemine erinevates klastrites ja koostöövõrgustikes ning rahvusvahelistes projektides, samal ajal on oluline koostööd teha teadusasutustega ja ülikoolidega, et kiiremini adopteerida innovatsioone. Nii saab leida paljud vead üles juba paberi peal ja ei pea neid omal nahal kogema. Turuvajadustele peab reageerima kiiresti, et säilitada konkurentsivõime. Turuosa sageli seostatakse kasumlikkusega ja sellepärast paljud ettevõtted püüavad suurendada oma läbimüüki võrreldes konkurentidega. Jälgida tuleb lisaks muutustele turul ka inimeste tarbimisharjumusi ja nende põhjal suunata oma toote arengut püüdes ette aimata või siis luues visioone asjade muutustest tulevikus ning need ellu tuua täna.
Hindamise mõju on väärtus siis, kui see aitab parendada organisatsiooni tegevusi ning suurendada muutuse ulatust, keskmes ei ole kindlate fikseeritud iseloomujoonte määratlemine, vaid püüd leida, milline suhtumine, hoiak ja oskused on kõige olulisemaks eelduseks innovatiivsele mõtlemisele ja käitumisele. Mõju hindamine olgu pidev. Innovatsiooni projekti mõju hindamiseks tuleks see jagada väiksemateks tegevusetappideks, luues selge seose, kuidas iga samm aitab jõuda eesmärgini ning seejärel saab prognoosida terviku mõju tegevusetappide mõju hindamise kaudu. Mõõdikud peaksid olema konkreetsed, mõõdetavad, realistlikud ja ajastatud.
Konkreetsus tähendab seda, et mõõdik peab olema lihtne ja kergesti mõistetav, siis on neid võimalik ka paremini edastada ilma täiendavate selgitusteta.
Mõõdetavus võimaldab mõõdikuid perioodide lõikes analüüsida, mis suunas on tegevusega liigutud. Samuti peab olema tähelepanelik, et mõõdikute võrdlemisel oleksid need võrreldava taustaga.
Realistlikud andmed tagavad selle, et nende põhjal tehtud otsused on kvaliteetsed ja mis tagavad ka muudatuse soovitud suunas.
Innovatsiooni põhimõõdikute jälgimine võiks toimuda nädala, kuu ja aasta lõikes. Erinevate perioodide monitoorimine võimaldab hinnata oma tegevuse efektiivsust ja püstitada ka eesmärke, näiteks nädalaks, kuuks või aastaks. Ühtlasi võimaldab mõõdikute kasutuselevõtt motiveerida personali ja muuta töötajatele arusaadavamaks eesmärgid ning paremini seada paika eesmärgi saavutamise ajalised piirid. Innovatsiooni mõõdikute monitooring annab ka ennetevaid signaale ja aitab leida lisaresursse ettevõttes, mis aitavad edasiarendada efektiivsust ja kasumlikkust. Innovatsiooni mõõtmiseks on vaja määratleda selged mõõdikud, mis näitavad kvantitatiivselt või kvalitatiivselt vajalike edusammude olemasolu eesmärgi poole liikumisel. Tavapäraste finantsnäitajate analüüsimine ei anna vastust sellele, mida peaks muutma või parandama ettevõtte töös, et olla veelgi efektiivsem ja kasumlikum.