Vee kasutus põllumajanduses (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Tõnu Säre
Veekasutus põllumajanduses
Referaat
Juhendaja : Ain Saaret
Tallinn 2014
Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.
Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest.
Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega. Kliimamuutused vähendavad omakorda veevarude kättesaadavuse kindlust. Muutuvate sadememudelite põhjal eeldatakse, et mõnedes Euroopa piirkondades on tulevikus rohkem ja teistes vähem magevett. Arvestades kasvavat nõudlust ja kliimamuutusi, on paljudel kasutajatel, sh loodusel üha raskem rahuldada oma veenõudlust. Kui vett on vähe, arendatakse tööstussektoris ja majapidamistes vee säästlikumaid kasutusviise, ent veest sõltuvad ökosüsteemid võivad saada pöördumatuid kahjustusi. Sellel on aga märksa laiem mõju kui vaid konkreetse veekogu elukond, see mõjutab ka meid.
Õigeid põllumajandustavasid järgides ja poliitilisi lahendusi toetades võime vee kasutamist põllumajanduses märkimisväärselt tõhustada, mis tähendaks suuremaid veevarusid muuks otstarbeks, eelkõige loodusele .
Tõhusam niisutamine
Põllukultuuride niisutamine on valdkond, kus uued tavad ja poliitika võivad tänu vee tõhusamale kasutamisele tuua kaasa olulisi muudatusi. Lõuna-Euroopa riikides, näiteks Kreekas, Itaalias, Portugalis, Küprosel, Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal on kuiva või poolkuiva kliima tõttu niisutamine hädavajalik. Nendes piirkondades kulub ligikaudu 80% põllumajanduses kasutatavast veest niisutamiseks.
Niisutamiseks ei ole siiski vaja kasutada nii palju vett. Veejuhtimist põllule (põllule tarnitav võetud vee kogus) ja veekasutust põllul (põllukultuuri tegelikult kasutatav veekogus talle jaotatud kogu veehulgast) ongi juba tõhustatud ja sellest on saadud kasu kogu Euroopas. Näiteks Kreekas on tõhusamad veejuhtimis- ja jaotusvõrgud muutnud vee kasutamist varasemate niisutusmeetoditega võrreldes hinnanguliselt 95% tõhusamaks.
Põllumajandussektoris tõhusamate niisutamistavade kasutamise ärgitamisel mängib poliitika üliolulist rolli. Näiteks varem ei nõudnud mõnede Euroopa riikide veehinnapoliitika põllumajandustootjatelt tingimata vee tõhusat kasutust. Põllumajandustootjad pidid harva maksma keskkonna- ja ressursikulusid sisaldavat tegelikku vee hinda. Kaudselt julgustasid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja teiste meetmete kaudu saadavad põllumajandustoetused põllumehi kasvatama ebatõhusal viisil põllukultuure, mis tarbisid palju vett. Näiteks Córdoba provintsis paranes puuvilla niisutamise tõhusus ligikaudu 40%, kui 2004. aastal toetused ja puuvillatootmine eraldati osaliselt üksteisest. Tõhusaid kasutajaid soosiva vee hinnakujundusstruktuuri ja ebasoodsate põllumajandustoetuste likvideerimise tulemusena väheneb tõenäoliselt põllumajanduses kasutatava niisutusvee kogus märkimisväärselt.
Tegutsemistavade muutmine
Lisaks niisutamismeetodite muutmisele on võimalik vett säästa ja kulusid vähendada ka koolitus- ja teadmiste jagamise kavade abil, mille raames õpetatakse põllumajandustootjatele tõhusamaid veekasutusmeetodeid. Näiteks Kreetal on 9−10% veesääst saavutatud niisutusalase nõustamisteenistusega. Teenistus teavitab põllukultuure mõjutavate tingimuste igapäevastele prognoosidele tuginedes põllumajandustootjaid telefoni teel sellest, millal ja kuidas põllukultuure kasta.
Põllumajandustavade muutmine võib kulutõhusalt parandada ka teistele kasutajatele saadaoleva vee kvaliteeti. Näiteks anorgaaniliste ja orgaaniliste väetiste ning pestitsiidide kasutamine võib aidata lahendada põllumajandusest tulenevaid veereostusprobleeme. Kogu Euroopas võib pealegi märkimisväärselt parandada vee kvaliteeti kasumlikkust või tootlikkust vaid vähesel määral mõjutades või hoopis mõjutamata, kui näiteks vähendada pestitsiidide kasutamist, muuta põllukultuuride külvikordi ja projekteerida vooluveekogude äärde puhverribasid.
Reovee kasutamine põllumajanduses
Reovee kasutamisega põllumajanduses saab jätta rohkem mageveevarusid muudeks vajadusteks, sh loodusele ja majapidamistele. Kui taaskasutatava vee kvaliteeti õigesti hallata, võib puhastatud reovesi pakkuda tõhusat alternatiivi põllumajandusvee nõudluse rahuldamiseks.
Puhastatud reovee kasutamine põllumajanduses on toonud juba mõnedele Euroopa riikidele märkimisväärset kasu veemajanduse sektoris. Näiteks on Küprose eesmärk suurendada 2014. aastaks taaskasutatava vee hulk ligikaudu 28%-ni 2008. aasta põllumajandusvee nõudlusest. Gran Canaria saarel moodustab puhastatud reovesi 20% kõikides sektorites kasutatavast veest, sh tomatikasvatuse (5000 hektarit) ja banaaniistanduste põllumaa (2500 hektarit) niisutamine.
Poliitika korrigeerimine
Ökosüsteemide nõudluse ning meie endi tarbimisvajaduste rahuldamiseks vajaliku piisava veekoguse kindlustamiseks tulevikus peame tagama õiged poliitkapaketid, mis toetavad veekasutuse tõhusust. ELi vee raamdirektiiv on aidanud seda saavutada  põllumajandustavade muutmise edendamisega, mis aitab suurendada vee kogust ja ühtlasi parandada selle kvaliteeti Euroopas, kuid endiselt on vaja arendada ühist põllumajanduspoliitikat ja riiklikke hinnakujundusstruktuure, et kindlustada ka nende toetus vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele. Euroopa veevarude kaitsmise kava, mille Euroopa Komisjon avaldab käesoleva aasta lõpuks, keskendub veevarude tõhususe parandamise võimalustele ja asjakohastele poliitikavalikutele. Veehaldus põllumajanduses saaks kindlasti kasu, kui ühine põllumajanduspoliitika keskenduks enam ressursside tõhusale kasutamisele ning ökosüsteemi teenustele.
Veevarude tõhusam kasutamine põllumajanduses on vaid üks sammudest, mida peame astuma , et vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale. Ilma selle sammuta ei ole meil võimalik saavutada ressursitõhusat majandust ega rajada jätkusuutlikku tulevikku.
Kasutatud materjalid:
http://www.eea.europa.eu/et/articles/veekasutus-pollumajanduses