KOKKUVÕTE VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜSIST Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamisel vaadeldi erinevate majandusharude osatähtsust vee kasutamisel. Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused, tootmine, energeetika, põllumajandus ja kalakasvatus. Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud
See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde
Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt mägine, mille tõttu ei ole seal suuri põllumajanduslikke kasvatusi. Kesk- ja Lõuna-Hispaaniat iseloomustavad liigkuivad alad. Lõuna-Hispaaniat varitseb juba väikestviisi kõrbestumise oht, mille tõttu ei saa ka seal aktiivselt midagi kasvatada. Niisutamisega aitaks veel võib-olla midagi kasvatada. Hispaanias on intensiivne põllumajandus. See tähendab, et toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal. Sinna mahutatakse palju kapitale, kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. Spetsialiseerutakse kindlale tootmisalale. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: · tööjõu odavus · väliskapitali hoogne sissetung · välisturismist saadud ja saadav tulu · riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus...............
Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja tootmiprotsesside iseärasustega · põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga Neist erisustest tulenevalt ka põllumajanduse efektiivsuse uurimise eripära. Terminite PÕLLUMAJANDUS ja MAAELU kasutus. Põllumajandus kui: · kaubatootmine ehk äritegevus · äraelamine või vaheldust pakkuv tegevus ehk sotsiaalne tegevus
kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab
Food miles e toidukilomeetrid - km, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. Uued liikumised: Slow food Save food Save and grow Sustainable eating Nutrition security City gardening MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000kmruuds haritavat maad on kasutusest väljas Viljaka mullakihi kulumise peamised põhjused: Liigkarjatamine 35% Metsade taandumine 30% Põllumajandus 28% o Väetised o Monokultuurid o Mürkained o Rasked masinad o Liiga suured loomakarjad Tööstus 1% Muud 7% Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised
vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia o füsioloogia õpetus organismi talitustest
annaabi.ee 
10 punkti
~ 5 lehte
4 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid