Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: · Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. · Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud
Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite.filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse
Peategelane Andres on väga vastuoluline tegelane, kelles aastatega toimub areng. Kord lootusrikkast ning õnnelikust Vargamäele tulnud mehest jätab võitlus maaga omad jäljed, tehes ta kalgiks ning puiseks. Üks aspekt, mis tema juures siiski nö puutumata jääb, on tema ja ta õigus, mida ta nii kibedasti taga ajab. Tema õiguseallikaks on piibliraamat, mis on talle kõige olulisem, kohati isegi olulisem kui oma pere. Tundub, et ka naabri koeraga toimunud nii meeletu ja karistav käitumine on mitte koduse söömaaja ning Mari pingutuste rikkumise, vaid just tema püha raamatu mäherdamise pärast. Piibli lugemisega suurendas Andres enda õigust, ta tundis end teades pühakirja võimukamana ning kõik tema ümber kaotasid oma õiguse, nemad pidid teda kartma ja armastama, kuid Andresel ei olnud tarvis neid karta ja sellepärast polnud temal ka nende vastu armastust. Raamat on väga õpetlik, ning auga välja teeninud keerulise liigituse ``psühholoogiline romaan``
tagastama õpikut ja muud raamatud õppeaasta lõppus või koolis lahkumisel , hoida õpilasõplet ja elektroonilist raamtukogu lugejakaatri nagu dokumenti . Dokumendi kaotamisel teavitada kohaselt kooli juhtkonda ja kirjutada dublikaadi väljaandmiseks avaldus , hoida kooli ja kaasõpilaste vara ning õppematerjale . Nende rikkumise korral tuleb tekitatud kahju heastada , mitte liituma kiusajate kambaga (kaasõpilaste terroriseerimine ja alandamine on seadusega ettenähtud korras karistav ) , tegema koostööd kiusamise ja vägivalla ärahoidmiseks , teadades õpetajatele igast vägivalla juhust ( vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasaidata) ; ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas . Neid reegleid teavad vaid mõned õpilased kuid tegelikkult peaksid neid tedma kõik koolilapsed . Iga laps võiks läbi lugeda neid reegleid kuigi see millegipärast see ei huvita neid. Kui inimene teaks oma õigustest oleks tal palju lihtsam
Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri. Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust. 4.Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? Varieteeteatris astus lavale Woland oma kaaslastega. Soojenduseks tehti paar lihtsamat kaarditrikki, siis aga pandi saali laest kümnerublalisi sadama, rebiti konferansjeel pea otsast (pandi see küll hiljem oma kohale
1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht
Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus Füsioloogiline seisund Keskkond Ülesande keerukus 31. Vermimine
aga mitte kurta ja kaevata oma kibedaist elamusist ja alandustest, mis talle pikkade aastate jooksul osaks said. Keegi ei mõistnud esialgu niivõrd julge meresõitja plaane ja inimesed valasid ta üle põlguse ja . Laevakaptenina oli ta sihikindel ja veendunud juht, kelle rahu ning kindlus julgustas ja innustas kõiki meremehi. Ta oli aus oma tegemistes ja südamlik ning kaastundlik nõrgemate ja hätta sattunute vastu, kuid äkiline ja karistav alatute, vägivallatsejate ja reeturite suhtes. Rasketel puudushetkedel osales kõiges võrdsena, ei lubanud endale suuremat kuivikuportsionit ega rohkem joogipoolist kui iga mees laeval saada tohtis. Tema suurimaks sooviks oli purjetada ümber maakera ning avastada ja uurida kaugeid maid. Kalamees Juan. Juan oli Rodrigo esimene isakuju, kes jagas oma väheseid tarkusi, kuid rikkalikku
b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18.Grammatiline tõlgendamine lähtub grammatikast, kirja põhjal, sõnade tähendus. Teleoloogiline tõlgendamine suuline tõlgendamine, normi mõtte tõlgendamine.Rakendatakse, kui tekst on udune. Tõlgendame mõtte kohaselt. Nt tapmine (enesetapmine pole karistav?) Süstemaatiline tõlgendamine. Normi asukoha või süsteemi järgi. Need normid räägivad isikust, nt füüsilised isikud.Isik saab 18-aastaselt täisealiseks, juriidiline isik ei saa ju täisealiseks saada. Ajalooline tõlgendamine.Ajaloolise seadusandja tahtest. Tsiviilõiguse ajaloolised allikad. Nt ENSV TsK, kus olid sotsialistlikud organisatsioonid, mida peeti juriidiliste isikutena. 19.Lünk on olukord, kus positiivne kehtiv õiguskord ei paku õiguse rakendajale
·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline ·Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur) ·Arendab järgijatest liidreid ·Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele ·Muudatuste vajalikkuses motiveerimine ·Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele Liidri tüübid: Pseudo-ümberkujundav (Bass 1998, Baron et al 2003): Sallimatu mittekonformsuse suhtes Manipuleeriv Ennast esiletõstev käitumine Karistav ja isekas Sageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes Käskimine - IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise - peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega ·juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist
c) erootiline armastus (erotic love) petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine e) jumalaarmastus (love of God) ema aspekt - kaitstus, hoolitsus isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud tootem, ema, isa, tõde, partner ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) I. Interpersonaalne kontekst a
c) erootiline armastus (erotic love) petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine e) jumalaarmastus (love of God) ema aspekt - kaitstus, hoolitsus isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud tootem, ema, isa, tõde, partner ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) I. Interpersonaalne kontekst a
Sotsialiseerimine on iga grupi kaitse hälvete vastu, inimese alateadvus on kõige efektiivsem ja odavaim hälbimise vastane relv. 3 Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine (vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad, kirikutegelased). 2 formaalse kontrolli süsteemi: 1. karistav võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2. piirav on paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem hälbivuse lubamine ühiskonnas. Kultuuriline hegemoonia on võimuta inimese veenmine selles, et tema vajadused rahuldatakse. Sildistamise teooria väidab, et häkbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid pigem loodav grupi määratlustega ja reageeringutega. Sai laguse 1950.aastatel.
4) Ma olen määranud ühe päeva nädalas puhkepäevaks ja seda päeva pead sa pühitsema 5) Austa oma isa ja ema 6) Sina ei tohi tappa 7) Sina ei tohi rikkuda abielu 8) Sina ei tohi varastada 9) Sina ei tohi mitte kellegi kohta valet rääkida 10) Sina ei tohi himustada midagi sellist, mis kuulub su ligimesele. Jumal - ainujumal, (hüütakse Loojaks v. Jehoovaks v. Issandaks v. lihtsalt Jumalaks vms, ilmutus inimestele Jeesus Kristuse kujul, see on Püha Vihaga st. karistav Jumal) Kolmainsus - kolmel eri viisil tuntud (üks) Jumal - 1) Isa - Looja 2) Poeg - Jeesus 3) Püha Vaim - abistav ja julgustav Jumal. Need kolm isikut on üks Jumal (kes on end ilmutanud neis kolmes isikus). Tahte väljendus - inglid, prohvetid, pühad raamatud, käsulauad. SISU - Jumal lõi inimese, mehe ja naise, oma näo järele, tarkuses, õigluses ja pühaduses, et ta valitseks loodu üle.Inimene asetati täiuslikku keskkonda (paradiis), kus oli hoolt
tegemist Margusega ja küsimuses Mihkliga, siis tekib probleem, et ülesannet ei saa lahendada, kuna Mihkli tegevuse kohta faktid puuduvad. Veel üks probleme on selles, et küsimus on vallasvara vahendustegevuse kohta, milleks ei pruugi olla tingimata kalliskivid. Kui siiski oletada, et mõeldud on sama isikut, olgu selleks siis Mihkel ning et vallasvaraks on kalliskivid, siis ei saa teda nimetatud teo eest karistada, kuna see toimus enne, kui vastavat tegu karistav seadus jõustus. § 437 lg 2 on tühine, kuna seadust ei või kohaldada tagasiulatuvalt, va kui see toob asjaosalistele kaasa positiivse tagajärje. Kuna aga on tegemist Karistusseadustikuga ja antud seaduse järgimine tooks kaasa sanktsiooni, siis pole seda lubatud tagasiulatuvalt rakendada. 5. Õiguskorrast on leitud järgmine vastuolu. Kumb norm kehtib? Miks? Kuberneri seadusjõuga deklaratsioon 1834: Iga vaba mees, kes hirmsa võsavillemi naha piirkonnavalitsusse toob, saab tasuks 15
Töökoht ja töö iseloom mõjutavad suuresti isa seotust. Mida enam mees tööle pühendub, seda enam on ta ka perest eemal ning selle tulemusena jäävad paljud mehe kui isa funktsioonid perekonnas täitmata. Samas toob majanduslik ebastabiilsus peres kaasa ka emotsionaalse õhkkonna halvenemise. Majanduslikest teguritest tingitud stressi tõttu ei suuda paljud vanemad olla laste suhtes toetavad ja hoolitsevad, mistõttu vanemate käitumises suureneb ka karistav joon. Seega on halb nii liigne pühendumine tööle kui ka majanduslik ebastabiilsus. Pere majanduslik olukord on aga otseselt seotud emotsionaalse turvalisusega.Ükskõik kui suur raha ja majanduslikult lahe elu ei kompenseeri lapsele lähedussuhet vanematega. Meeste arusaamu antud valdkonnas peegeldab küsimus töö ja pereelu ühitamise kohta. Oluline osa on isa emotsionaalsel toetusel teistele pereliikmetele, eelkõige emale. Üldise
·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline ·Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur) ·Arendab järgijatest liidreid ·Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele ·Muudatuste vajalikkuses motiveerimine ·Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele Liidri tüübid: Pseudo-ümberkujundav (Bass 1998, Baron et al 2003): Sallimatu mittekonformsuse suhtes Manipuleeriv Ennast esiletõstev käitumine Karistav ja isekas Sageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes CPE liidristiilide mudel (Ekvall & Arvonen, 1991) ·Muutustele orienteeritud (Change) ·Ülesandele orienteeritud (Production) ·Töötajale orienteeritud (Employee) Juhtimise efektiivsus -juhtimisstiil 1. teadmised -loe, räägi, kuula 2. oskused -kogemused, treeningud 3. stiil 4. isikupära (personaalsus) Juhtimisstiilid IK -instruktsioonid ja korraldused PL -probleemide lahendamine
alluvad. Juht on kommunikatsiooni seisukohalt oluline, kuna teda võib usaldada ja seega moodustab ta teatud infoalase sõlmpunkti kogu organisatsioonis. 77. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Efektiivsuse mõistes on alla suunatud kommunikatsiooni puhul alati oluline, et infot liiguks võimalikult palju, kuid seda teatud piirini. Alla suunatud kommunikatsioonil on positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi ja eeskuju võim. 78. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Üles suunatud kommunikatsioon sõltub juhtide vastuvõtlikkusest tahtest vastu võtta sõnumeid, mis tulevad altpoolt. 79. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalse kommunikatsiooni puhul on oluline ülesannete koordineerimine, probleemide lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn
2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1. Probleemi defineerimine Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on kalduvus seletada seda usuliselt Sisemine (usub) ja väline (kasutab religiooni millegi jaoks) usuline orientatsioon. Sisemise orientatsiooniga usaldab oma probleemi jumala kätte. 2. Alternatiiv, mis on teised lahendused? (nt sõnadetöö, aga ei oska, kas lükkame edasi, teeme õpigrupi, õpin, lasen üle
99. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? 100. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis(käsu funktsioon, suhte funktsioon, erimeelsuste lahendamise funk. .../... toetus, usaldus)? 101. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(efektiivsus: rohkem on parem, kuid teatud piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitjakaotaja situatsioonide vältimine)? 104
probleem-lahendus, põhjus-tagajärg)? 99. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? 100. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis(käsu funktsioon, suhte funktsioon, erimeelsuste lahendamise funk. .../... toetus, usaldus)? 101. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(efektiivsus: rohkem on parem, kuid teatud piirini,... võim: positsiooni võim, stimuleeriv võim, karistav võim, eksperdi võim, eeskuju võim)? 102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitja-kaotaja situatsioonide vältimine)? 104
Juht on kommunikatsiooni seisukohalt oluline, kuna teda võib usaldada ja seega moodustab ta teatud infoalase sõlmpunkti kogu organisatsioonis. 66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Efektiivsuse mõistes on alla suunatud kommunikatsiooni puhul alati oluline, et infot liiguks võimalikult palju, kuid seda teatud piirini. Alla suunatud kommunikatsioonil on positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi ja eeskuju võim. 67. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Üles suunatud kommunikatsioon sõltub juhtide vastuvõtlikkusest tahtest vastu võtta sõnumeid, mis tulevad altpoolt. 68. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalse kommunikatsiooni puhul on oluline ülesannete koordineerimine, probleemide lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn.
intervjuu mõttes üle ning pane kõige olulisem kirja. 64. Mis määrab ära inimeste grupi?Inimeste grupi määrab ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 65. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?Väikesed grupi: primaarsed, juhuslikud v sotsiaalsed, õppe-, töögrupid võim- positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi, eeskuju võim. 66. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust?Kohandumise surve... kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu.Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega. 67. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?Nii palju, kui on inimesi, on ka
tunnistada enda vale käitumist või partneri vajaduste üle huvi tunda. - Võimuvõitluse faas Mitte kõigil paaridel. Raskused, elukorralduslikud muutused, lapsed partnerite erimeelsused. Hirm emotsionaalse sideme lagunemise ees sellest võib kasvada välja kriitika. Kriitika (enda sees või avalikult) = süüdistamised. Raske üksteist rahulikult ära kuulata või välditakse probleemidest rääkimist. Kurjustamine, kritiseerimine, kamandamine, ignoreerimine, karistav vaikimine tegelikkuses tulenevad hirmust suhte lagunemise ees ja soovist endist sidet säilitada. Süüdistatav hakkab end tunda väheväärtuslikuna. Tegelikkuses vajatakse üksteise poolt pakutavat turvatunnet. - Eemaldumise faas Nurjunud leppimised ja pikaajaline kriitika viivad selleni. Partner tundub võõras. Halvemal juhul vaenlane. Süvenetakse pigem töösse, astekasvatamisse, alkoholi, koristamisse, kõrvalsuhtesse jne. Ei taha endistviisi jätkata või ei saa. Valikud
Kui on näiteks ette teada, et tahate varem midagi tasuda, siis võite läbi rääkida, aga elektrivarustuse puhul on raske midagi muuta. Loomulike monopolide puhul on tüüptingimused see, kuidas esimesi kaitstakse. Tüüptingimuste koostamisel võiks protseduur olla laiem näiteks konkurentsiamet võiks eelnevalt kinnitada jne. Tüüptingimused võivad olla kas eraldi lepingu osana või põhilepingu lisana. Tavaliselt on tüüpleping tühine siis, kui ta on tarbijat ebamõistlikulst karistav . Nt kui välistatakse tarbija õigus mingisuguste vastutuse kohaldamine mingisuguse teenuse osutaja suhtes. Tüüptingimus ei tohi puudutada tarbijakaitse õigusi. Samuti tähtaegade puhul, kui teisel lepingupoolel on äärmiselt lühike tähtaeg omapoolsete nõuete esitamiseks jne. Välistatakse kahju hüvitamise nõue. Nt kui töökohas läheb ära elekter, siis kahjunõude esitamise välistamine loetakse ebamõistlikuks. 13. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil.
Õiglus nõuab, et isikute ja sotsiaalsete gruppide õigused ja kohustused, töö ja tasu, teened ja tunnustus, tegevus ja tulemus oleksid vastavuses. · Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne. ? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. Aristoteles: jaotuse eesmärk on tagada elulaadi säilimine. · Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. Aristoteles: " Inimene kannab moraalset vastutust oma tegude eest ka siis, kui ta ei tegutsenud või ignoreeris negatiivsete tagajärgedega tegu." · Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta
mõisnike ees. Talurahvaõiguse puhul ütleb Uluots, et see on kõige huvitavam osa meie õiguses, sest see on kõige rohke seotud meie maaga ning see osa õigusest muutus kõige vähem läbi ajaloo. 10-19.saj tekivad meie piirkonna jaoks olulised linnad ja linnakultuur. Hakati kirja panema tavaõigust. Linnakodanikuks sai sünnipäraselt. Näiteks linnakodaniku poeg või järglane. Linnaõigus on kõige rohkem keskkonda arvestav. Linnaõigus ei olnud mitte niivõrd karistav, vaid andis võimalikult targad nõuanded, kuidas linnamüüride vahel ellu jääda. Linnaõigus on elamise kord. Linnakodanikuks saamiseks tuli anda vanne ja see allkirjastada. Kogu keskaegne linna, ülikooli ja kloostrite elu käis läbi vannete ning need vanded olid omavahel süsteemis. Jäta meelde: Hansaliidu linnad olid ka Novgorod ja Pihkva. Emalinn oli Eesti jaoks Lübeck. Emalinna raad on see kõrgem kohus, kuhu saab edasi kaevata. Kõik osalised peavad austama
üritustele. Selgub siiski, et vanemate vahetu mõju on esmatähtis. 2) Lapsepõlve religioossuse eripära lapsed tõstataad usulisi vestlusteemasid sama palju kui täiskasvanud. Lapsed kogevad jumala lähedust ennekõike tavasituatsioonides. 3) Jumalapildi kujunemine on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Sellest oleneb see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. a. Karistav jumalakujund kipub kannatusi mõistma kui Jumala karistust b. Armastav jumalakujund näeb kannatuses kasvamise ja sisemise küpsuse võimalust. (seotud kõrgema enesehinnanguga) Jumalapilt muutub lastel vanusega: 1. Vanuses 3-6 ei tee olulist vahet Jumala ja muinasjututegelaste vahel. Seepärast nimetas ta antud astme muinasjutu astmeks. 2. Realistlik aste jääb vanusesse 6-11 aastata. Kognitiivsete võimete arenedes hakatakse
48. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsiaalse kontrolli agendid jagunevad: · formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. nt. vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning sotsiaaltöötajad ja kirikutöötajad. Formaalne kontrolli süsteem jaguneb: 1) karistav on märkimisväärne võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2) piirav on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: Karistav: Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirav: Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel?
teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse.) Jumalapilt on oluline, kuna see on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Näiteks oleneb sellest usuline atributsioon (tähendab enda ja teiste käitumise seletamist. Laiemalt tähendab atributsioon sündmuste ja tegude põhjuste lahtiseletamist) - see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. (Karistav jumalakujund kipub näiteks kannatusi mõistma kui Jumala karistust. Armastav jumalakujund seevastu näeb kannatuste kasvamise ja sisemise küpsemise võimalust.) Samuti on näidatud, et positiivne jumalakujund on seotud kõrgema enesehinnangu ja enesetõhususe hinnangutega. Samuti näevad eri vanuses lapsed jumala kujundit erinevalt e. ettekujutus jumalast on erinev. Mida vanemaks saadakse, seda enam hakkab jumalapilti võtma isikupäraseid jooni. Inimeste jumalakirjeldused muutuvad
Isereguleeriv Juhitav Staatiline, konservatiivne Muutuv, progresseeruv Kollektiivne Individualiseeriv Konkreetselt isiklik, indiviid ja protseduur on Abstraktselt umbisikuline, isik ja protseduur on lahutamatud lahutatud (seaduse ees on kõik võrdsed) Kompensatoorne Karistav Kompromissialdis, ilma normatiivselt Ratsionaalne, normatiivselt ettearvestatava ettearvestatava tulemusteta tulemusega Strukturaalselt relatiivne Strukturaalselt ühtne Korraldamis- ja õiglusfunktsioon Korraldamis-, õiglus-, valitsemis- ja valitsemise kontrolli funktsioon Normistruktuuri ühtsus Õiguse, religiooni, moraali ja tava lahutatus
hukkamõistu õigusrikkujale tema sellise käitumise pärast ning eesmärgiks on ka mõjustada teda ja teisi isikuid edaspidi hoiduma sellise käitumise eest. õigust taastavaid vahendeid Sellised sanktsioonid, millede põhieesmärgiks on ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord. Nendeks on põhiliselt tsiviilõiguslikud sanktsioonid: tööle ennistamine, kahu hüvitamine. Loomulikult on sellistel sanktsiooonidel teatud mõttes ka karistav .... ???? 7 Tsiviilõigus paragrahv 7 tsiviilõiguse subjektid igas õigusharus esitatakse subjektide suhtes teatud konkreetsed nõuded, millede olemasolul tekib õigussubjektsus. Tsiivilõiguse puhul on sellisteks nõueteks õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Tsiviilõigusuhte subjektideks on seaduse järgi isikud: füüsiline isik ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene ning juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt
Ainus, mis patust inimest aitab, on Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus. Kristlasel on võimalus püüelda taevase kogukonna poole. Võrdlus: Maine armastus põhineb lihahimul (vastab erosele, ehk sama seksuaalne armastus); taevalik armastus on tahteline, mõistuslik ja allub enda kontrollile. Maises armastuses kiindutakse üksikisikusse, kiindutatakse madalasse Looja arvelt. Nende inimeste jaoks, kes on lihahimu kõidikutes, on vajalik maapealne riik, tugeva võimuga karistav instrument, mis peab tagama maapealset korda. See on vajalik, et pattulangenud inimesi ohjeldada ja kontrollida. Aga inimesed, kes leiavad tõelise armastuse elavad täiuslikus ja harmoonilises kogukonnas ja nende üle ei ole sellist karistusvõimu vaja. Augustinus ei pidanud tegelikult realistlikuks, et kirik saaks ilmalikku võimu asendada, vaid nad eksisteerisid kõrvuti. 23. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest
· Vanem See hakkab ka juba lapseeas tekkima. See on seotud sellega, et laps hakkab matkima vanemate käitumist. Näiteks mängib kodu ehk on vanema rollis. Ta teeb nii, sest siis on täiskasvanuna lihtsam seda rolli omaks võtta, kui seda on juba varem ka piisavalt harjutatud. Vanema seisund sisaldab ühelt poolt tihti selliseid käske, keelde, reegleid ja seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav, abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda
sellist karistust eitavat vaimu. Läheme parem koos Euroopaga vastu tulevikule ning loodetavasti ei ole see tume. 19. Surmanuhtluse poolt ja vastu argumendid. 20. Kurjategijate karistamise eesmärgid ja nende vastuolud. Ajaloolises plaanis on karistuse mõte taandatav dilemmale kättemaks või ennetamine, seega siis küsimusele, kas karistusega peab süüdlasele tasuma selle eest, mida ta on korda saatnud, või peab karistav riigivõim vaatama ettepoole ja püüdma edaspidi samasuguseid rikkumisi ära hoida. Absoluutsete teooriate järgi on karistus asi iseeneses, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja põhjendamist ega karistamisvolitus õigustamist. Karistada tuleb sellepärast, et kuritegu on toime 19 pandud; karistus on vaba mistahes eesmärgist. Nähes karistuse õiglast tasumist, võib seda vaadelda
haldusorganid (politsei, toll). Õiguskorra kaitse tagamise viisi järgi: 1) Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid (leppetrahv) 21 2) Õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Kuigi igal sanktsioonil on alati juures ka karistav aspekt, on õigusttaastava sanktsiooni peaeesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe (kahju hüvitamine, töötaja tööle ennistamine). 3.õppenädal Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõigus on eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades
c) erootiline armastus (erotic love). petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst. distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA HARRY STACH SULLIVAN (1892-1949) interpersonaalne psühhanalüüs. Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) Sullivan lähtus sellest, et isiksus pole midagi muud, kui see, mis on tema suhted.
või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend Kriminaal ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad Üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk on ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe.
väljendusvahendid pealkiri ega kaanekujundus. Pealkiri ei anna otsest informatsiooni selle kohta, et sisuks on realistlikud koolilood. Kindlasti on raamat loetav ka tüdrukutele, kellele peaksid meeldima ka fotod raamatu lehekülgi kaunistavad fotod õitsvatest õunapuudest. Lugu ,,Säde" sobib tüdrukutele kõige enam, sest seal on peategelase eneseotsingute käivitajaks soov näha sädet tüdruku silmades. Oluline kõrvaltegelane kõikides lugudes on isa. Last karistav või teda mures üksi jättev lapsevanem puudub juttudes täiesti. Isa on arusaav ja toetav, kellelt poeg saab nõu küsida. Enamasti ei paku isa poja küsimustele valmis lahendusi, vaid jääb salapäraselt mõistukõneliseks, lastes lapsel ise oma vigadest õppida. Kollektiivse kõrvaltegelasena esinevad koolikaaslased, kellede seast loos ,,Säde" eristub sümpaatse tütarlapse tegelaskuju. Klassikaaslasi üldiselt ilmestav omadus on
4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus – Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus – Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend – Kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad – Üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk on ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe.
Mõnel on seda last vähem, teisel rohkem. Mõningates situatsioonides lastakse seda rohkem välja tulla. 2) Vanem See hakkab ka juba lapseeas tekkima. See on seotud sellega, et laps hakkab matkima vanemate käitumist. Näiteks mängib kodu ehk on vanema rollis. Ta teeb nii, sest siis on täiskasvanuna lihtsam seda rolli omaks võtta, kui seda on juba varem ka piisavalt harjutatud. Vanema seisund sisaldab ühelt poolt tihti selliseid käske, keelde, reegleid ja seaduseid (karistav ja kontrolliv vanem), aga teiselt poolt võib olla ka toetav, abistav ja õpetav vanem. Näiteks laste kasvatamine ja õpetamine käib just paljuski läbi selle tasandi. Seda tasandit iseloomustab autoriteetne väljenduslaad. Tihtipeale on neil ka kalduvus asuda kas kaitsja või karistaja rolli. Vanema tasandit iseloomustab kindlasti ka autoriteetide ületähtsustamine, jäikus, kamandaja toon. Tihti võib seda tasandit ära tunda sõnadest "tohib", "ei tohi", "peab".
Distsiplinaarvastutus - kasutatakse töödistsipliini rikkumise eest. Sõltuvalt viisist, kuidas juriidilise vastutuse vahendit tagavad õiguskorra kaitsjad võib eristada karistavaid ja õigust taastavaid mõjutusvahendit. Karistavad on kriminaalõiguse vahendid (sanktsioonid). Ka paljud haldusõiguslikud ja tsiviilõiguslikud. Õigust taastavad on reeglina tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Nende eesmärk on ennistada olukord, mis eelnes õigusrikkumisele. Igal sanktsioonil on alati juures karistav aspekt - s.o. tema karistus taunitava käitumise pärast. Karistus peab mõjuma nii, et isik edaspidi ei paneks toime õigusrikkumist. Juriidilisel vastutusel on 38 1. Eripreventiivne toime Riiklik mõjutusvahend peab tagama, et õiguserikkuja ise ei paneks edaspidi toime uut õigusrikkumist. Siit tulenevalt
Sotsiaalse kontrolli formaalne vorm selleks otstarbeks loodud reeglid, seadused, normid. Sotsiaalse kontrolli formaalseteks agentideks on vaimuhaiglate personal, politsei, kohtud, vanglatöötajad, aga sageli ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Eesmärgiks hälbekäitumise piiramine ja normide järgimise soodustamine. Sotsiaalne kontroll: · Eristatakse formaalse sotsiaalse kontrolli tüüpi: Karistav suur võim määrata ja karistada paljude lubamatute käitumiste eest Piirav paikapandud reeglid kui kaugele võib sekkuda inimese eraellu ja kui laialt on hälbivus ühiskonnas üldiselt lubatud. Sotsiaalse hälbimise teoreetilised seletused: Miks inimesed käituvad hälbivalt? Miks vaid osa inimesi käitub hälbivalt ja teised mitte? Nendele küsimustele vastamiseks on väljatöötatud erinevaid teooriaid, mis
eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) 36 Kohtulik vastutus Seda kohaldab kohus või kohtunik. 2) Haldusvastutus Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll, inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend Kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad Üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk on ennistada õigusrikkumisele eelnenud
annaabi.ee 
