Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" (0)

Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“
1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva ; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jeršalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus
Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia , kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane , kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus.
2.Moskva-tasandi tegevusaeg : 1920.-1930ndad aastad
Elu ja olustik : 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks – usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu , midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus , hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid , kes tunnistasid jumala olemasolu.
Ivan Beždomnõi traagika: Ivani iseloomuga oli kõik korras, kuni ta kohtus Wolandiga ja Berliozi pea otsast lõigati. Pärast seda varises tema maailm kokku, tema suhtumine ja käitumine muutus ning ta muutus üsna paranoiliseks. Selletõttu viidi mees hullumajja, kus ta kohtus Meistriga. Kui Meister Ivaniga lõpus hüvasti jätab, siis andis ta talle ülesande Pontius Pilatuse lugu lõpetada.
3. Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalat. Samuti kritiseerisid ühiskonda ja jagasid kriitikat ka riigikorra suhtes.
Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri.
Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust.
4.Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? Varieteeteatris astus lavale Woland oma kaaslastega. Soojenduseks tehti paar lihtsamat kaarditrikki, siis aga pandi saali laest kümnerublalisi sadama, rebiti konferansjeel pea otsast (pandi see küll hiljem oma kohale tagasi) ning tekitati lavale riidepood, kus kõik naised said endale moodsad riided valida. Kui publik aga pärast etendust välja valgus, siis riided kadusid seljast ning kümnerublalised muutusid paberilipikuteks.
5.Meistri ja Margarita iseloomustus: Meister ei olnud väga tugev ja enesekindel , kuigi ta tahtis luua südamesunnil teoseid. Seevastu Margarita oli ennastsalgav naine, kes suutis oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike. Meistrilegi annab jõudu Margarita, kes innustab ja inspireerib, kaitseb ja lohutab, kui Meistril jõud ja usk otsa lõpevad. Samas Meister tunneb vastutust Margarita eest, ta pidas naise õnne kõigest tähtsamaks ning leidis, et Margarita ei vääri kannatusi. Nendevaheline armastus oli aga takistusterohke, kuid helge ja õnnelik.
Nende armastus suutis: Meistri ja Margarita armastus oli piisavalt suur, et Margarita abielu oma mehega lahku lüüa. Nende armastus aitas neil olla koos lõpuni välja, sest Margarita mõistis Meistrit ja oli tema nimel valmis kõike tegema. Näiteks üks kord, kui Margarita üle linna sõitis, siis hävitas naine kättemaksuks ühe mehe korteri, kes Meistri romaani maha oli teinud.
6.Ješua loo tähendus teoses: Ješua lugu räägib headusest ja kannatlikkusest ning võrdsetest inimhingedest, kuid selline maailmapilt ei sobinud võimudele ning seepärast otsustati Ješua hukata. Samuti oli lugu võimust ja tõest, et võim ei saa minna alati tõe poole, isegi kui seda tajutakse.
Ješua ja Pontius Pilatuse suhet kujutatakse: Pontius Pilatus kiindus Ješuasse, kuid tal ei õnnestunud teda päästa, sest juudinõukogu on ta surma mõistnud ning isegi Ješua eest kostmine ei muutnud nende meelt , kuigi oli paastupüha ja traditsiooni kohaselt lastakse üks süüdimõistetu sel ajal vabaks. Ta oleks tahtnud Ješua enda juurde jätta, sest temaga oli huvitav rääkida, kuid tema positsioon ja rahva tahe ei lubanud seda, sest vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina ning ta oli liiga arg, et teisiti käituda.
Ješua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel.
7.Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus , halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus.
Teose probleemid (eri lugudes ): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, armastajatest mahajäänud, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, naiivsus, reetmine . Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ja julgesid seda välja öelda, tehti teiste poolt maha.
8.Teose kunstilised iseärasused: Teoses on ühendatud omavahel kolm ajalist tasandit . Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis -allegooriline, sümbolistlik, satiirilis-ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis -sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan. Teos on täis erinevaid sümboleid ja mitmetimõistetavusi.