Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpilaste õigused ja kohustused. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Õpilaste õigused ja kohustused.
Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus , avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid muutuseks koolikorralduses , gümnaasiumi õpilastel on õigus olla valitud kooli hoolekogusse , kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli ruume , raamatukogu, õppe- , spordi- , tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt koolis kehtestatud korrale . Saada soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna volikogu poolt kehtestatud ulatusest ja korras , saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta , samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta , saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt , saada meditsiinilist ja psüholoogilist abi koolis viibimise ajalm jm. Tugiteenuseid , kasutada õppepäevadel einestamiseks sööklat ja puhvetit , turvalisuse leidmiseks on sul õigus kaitsta ennast , eemalduses kiusajatest , pöörduda oma õiguste kaitseks kooli õpilasesinduse , direktori , sinu linnaosavalitsuse , sinu linna linnaosavalitsusse , lastekaitseorganisatsioonide või Haridus- ja Teadusminesteeriumi poole , õpilaste hindamine toimub vastavalt kooli õpilaste hindamise , järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alustele , tingimustele ja korrale , õpilasi tunnistatake ja karistatakse vastavalt kooli tunnustamise ja karistamise korrale . Mõned tänapäeva õpilased isegi ei tea ühtegi nendest reeglitset kuigi mõnede vanemate inimeste arust peaks noor õpilane tedma oma õiguseid . Tavaliseks noorte vastuseks , et lihtsalt lugeda läbi või pähe õppida nende õigused ja kohustused , aga eitav vastus kõlab paljude noorte suust . Õigusi teavad õpilased paremini kui oma kohustusi kuna õiguseid puututavaid neid rohkem kui kohustused . Kohtusi on õpilastel 22 nendeks on näiteks : Käituma väärikalt igas olukorras hoides kooli au ,. Esindada oma klassi (kooli) nii oma kooli üritustel kui ka väljaspool kooli , olema korektne , viiskas vaoshoitud , nõudes endalt kõrget enesedetsipliini , kasutama suhtlemisel õpetajaga sobivat pöördusvõrme (teie , õpetaja Pakk jne.) , hoidma enda , kaasõpilaste ja kooli vara vastaval juhul kahju kinni maksma , säästama kaasõpilasi ja õpetajaid haigena ei tohi kooli tulla , põhikoolis kaasa kandma õpilaspäevikut , esitama ja esitama õpilaspäevikut , koolis kaasas kandma õpilaspiletit , välja lülitama või hääletu reziimile õppetöö ajal telefon , vastutama oma isiklike riietusesemete ja asjade eest ( rahakott , mobiiltelfon jne.) , elama tervislikult ( mitte suitsetama , mitte tarbida narkotilisi aineid ega alkohoolseid jooke mitte harrastama hasatmänge ) , edastama regulaarselt vanematele kooli info , liikuma koolimajas rahulikkult ja vaikselt . Lubamatu on jooksmine ja karjumine koridoris ja treppidel , võimaldada vahetunnis puhatakaasõpilastel ja õpetajatel , mitte siseneda õpetajatetuppa , jätma üleriides garderoobi . Riietuma puhtalt ja korralikult , kooli aktusel kandma korralikke ja puhtaid (pidulikke) riideid, kandma siseruumides vahetusjalatseid , tagastama õpikut ja muud raamatud õppeaasta lõppus või koolis lahkumisel , hoida õpilasõplet ja elektroonilist raamtukogu lugejakaatri nagu dokumenti . Dokumendi kaotamisel teavitada kohaselt kooli juhtkonda ja kirjutada dublikaadi väljaandmiseks avaldus , hoida kooli ja kaasõpilaste vara ning õppematerjale . Nende rikkumise korral tuleb tekitatud kahju heastada , mitte liituma kiusajate kambaga (kaasõpilaste terroriseerimine ja alandamine on seadusega ettenähtud korras karistav ) , tegema koostööd kiusamise ja vägivalla ärahoidmiseks , teadades õpetajatele igast vägivalla juhust ( vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasaidata) ; ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas . Neid reegleid teavad vaid mõned õpilased kuid tegelikkult peaksid neid tedma kõik koolilapsed . Iga laps võiks läbi lugeda neid reegleid kuigi see millegipärast see ei huvita neid. Kui inimene teaks oma õigustest oleks tal palju lihtsam elada ja palju suurem võimalus kaitsta ennest eriti puudutab seda koolilaps.
Kirjand :Õpilaste õigused ja kohustused
Sofia Karkus 06.03.2010.
Õpilaste õigused ja kohustused #1 Õpilaste õigused ja kohustused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sofii Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda. Ta mõtestab teadlikult argikogemusi klassiruumis ja see mast sai haridusnõustaja ja raamatute autor; ta “kursis olemise“ mõõde ta kirjutistes muudab ta usutavaks ning julgustab tema lugejat omaenda tegevust peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad

Psühholoogia
Õiguse aluste kordamisküsimused
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. 2. Millised on riigivalitsemise vormid

Uurimistöö meetodid
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

1 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 174. 2 Möldre, L., Toots, A. XII klassi uue ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik. Võrgulehel http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html (11.12.2011). riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse.  Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga

Õiguse alused
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5. riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms); 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. 5 Õiguse alused Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on seaduste vastuvõtmine

Õiguse alused
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. 10. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. 11. Õigusriigi kujunemine, põhimõtted, tunnused. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja

Õiguse alused
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

ja teadusminister määrusega. 9 [RT I 2004, 27, 179 ­ jõustunud 1. 05. 2004] § 11. Noortelaagri põhimäärus (1) Noortelaagri põhimääruses märgitakse: 1) noortelaagri nimi; 2) noortelaagri asukoht; 3) noortelaagri struktuur; 4) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded; 5) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused; 6) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused; 7) noortelaagri suhtluskeel; 8) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused; 9) noortelaagri finantseerimise alused; 10) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord. (2) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja. [RT I 2002, 53, 336 ­ jõustunud 1. 07. 2002] § 12. Noortelaagrite register (1) Noortelaagri pidajale tegevusloa väljastamise järel kantakse noortelaager

Amet
TÖÖLEPINGU SEADUS
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

......................................................................... 40 § 12. Töölepingu muutmine....................................................................................... 42 § 13. Töölepingu tühistamise erisused...................................................................... 43 § 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed.................................................................... 44 3. peatükk. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED................................................. 45 § 15. Töötaja kohustused.......................................................................................... 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega

Õigus




Kommentaarid (2)

raitvi profiilipilt
jaanus marju: jah hea materjal
15:32 20-11-2012
lolgam profiilipilt
lolgam: Väga hea
22:19 22-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun