Õpilaste
õigused ja kohustused.
Igal
koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea
õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi.
Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel
on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla
informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest
nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli
õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse
õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras ,
saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sofii
Õppematerjali autor
„Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda. Ta mõtestab teadlikult argikogemusi klassiruumis ja see mast sai haridusnõustaja ja raamatute autor; ta “kursis olemise“ mõõde ta kirjutistes muudab ta usutavaks ning julgustab tema lugejat omaenda tegevust peab arvukalt loenguid käitumise juhtimisest, täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad
2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. 2. Millised on riigivalitsemise vormid
1 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 174. 2 Möldre, L., Toots, A. XII klassi uue ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik. Võrgulehel http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html (11.12.2011). riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga
3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5. riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms); 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. 5 Õiguse alused Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on seaduste vastuvõtmine
millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid
sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. 10. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. 11. Õigusriigi kujunemine, põhimõtted, tunnused. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja
ja teadusminister määrusega. 9 [RT I 2004, 27, 179 jõustunud 1. 05. 2004] § 11. Noortelaagri põhimäärus (1) Noortelaagri põhimääruses märgitakse: 1) noortelaagri nimi; 2) noortelaagri asukoht; 3) noortelaagri struktuur; 4) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded; 5) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused; 6) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused; 7) noortelaagri suhtluskeel; 8) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused; 9) noortelaagri finantseerimise alused; 10) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord. (2) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja. [RT I 2002, 53, 336 jõustunud 1. 07. 2002] § 12. Noortelaagrite register (1) Noortelaagri pidajale tegevusloa väljastamise järel kantakse noortelaager
......................................................................... 40 § 12. Töölepingu muutmine....................................................................................... 42 § 13. Töölepingu tühistamise erisused...................................................................... 43 § 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed.................................................................... 44 3. peatükk. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED................................................. 45 § 15. Töötaja kohustused.......................................................................................... 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid