Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolumbuse laevapoiss (0)

1 Hindamata
Punktid
Referaat
Helen Pages
''Kolumbuse laevapoiss''
8 klass
Sisukord:
  • Sissejuhatus
    • autorist
    • tõlkijast
    • raamatu trükist
  • Sisukokkuvõte
  • oluliste tegelaste iseloomustus
  • kokkuvõte

SISSEJUHATUS
Autorist
Helene PAGÉS (1863-1944) oli saksa kirjanik, kes pärines. prantsuse emigrantide perest . Ta töötas õpetajana katoliku koolis Saksa väikelinnas Boppardis olles samal ajal ka kirjanduse koguja ja kirjanik. Oma elu hilisemal perioodil elas ta Münsteris.
Helene Pagés’ tähtsamad teosed on
Deutsche Hausfrau, (1915)
Soldaten Christi auf dem Schlachtfeld und in der Heimat  (1917)
Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926)
Das Geheimnis um Monika (1940)
Kleine Buben und der große Krieg  (1937)
Die Fahrt nach Amerika (1937)
Tõlkijast
Raamatu “Kolumbuse laevapoiss” on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach) (1917-1940). Rahaleid oli traagilise saatusega perspektiivikas kirjanik, kelle elutee katkes liiga noorelt jõudmata jätta sügavamat jälge meie kirjanduslukku.
Ta omandas Tartu Ülikoolis filoloogia magistrikraadi, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi “Veljesto” liige ja õpetaja Treffneri gümnaasiumis.. Rahaleid hukkus 23-aastasena 14.VII 1941 Tartu Ülikooli võimlat kustutades.
Raamatu trükist
Helene Pagés’i „Kolumbuse laevapoiss“ on eesti keeles ilmunud ainult 1939.aastal Tartus, kirjastuses „Loodus“. See on omaaegse populaarse noortesarja „Looduse kuldraamat “ 88. raamat. Selle ainutrüki eksemplare on tänaseks säilinud väga vähe, raamatukogudes saab sellega tutvuda ainult lugemissaalis. Minu perel on õnn omada seda põnevat raamatut oma erakogus.
Saksa keeles ilmus “Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus“ 1926.aastal.
http:/ /www.detlefheinsohn.de/buecher-seefahrt.htm
SISUKOKKUVÕTE
Väljanaerdud '' unistaja '' Kristoph Kolumbus eksles kroonitud võimukandjate vahel, kuid kellegi poolt ei leidnud ta kavatsused poolehoidu. Selles loos kohtab ta niisugusel eksirännakul väikesest sadamalinnast Palosest pärit poisikest Rodrigo Ponto 't, kelle ema on surnud ja isa koos oma laevaga tormis hukkunud . See isa saatus ei kohuta Rodrigot, tema lapselikus mõttes on sündinud kava sõita üle ookeani - sama kava, mille teostamiseks kapten Kolumbus on valmis kõike ohverdama.
Keegi ei uskunud Kolumbuse juttu , et maakera on ümmargune ja ookeni taga on jälle maa, seega ei soovinud keegi tema merereisi rahaliselt toetada. Granada käis sõda, mis maksis palju raha ning keegi ei teadnud , kas midagi jääb üle laevade tarvis, mis tahavad leida uut maailma.
Kohe pärast esimest kohtumist lummab Rodrigot pärastise Ameerika avastaja isiksus, ta tunneb ja teab, et kapten Kolumbus on tema kapten.
Suure kapteni ja väikese laevapoisi vahel tekib usaldus ja ustavus , mis pidi vastu pidama raskeid katsumusi, sest Kolumbus oli sunnitud kaua ootama, kuni ta võis asuda oma paanide täitmisele. Rodrigo õppis kirjatarkuses kloostrikoolis, ta sirgus tugevaks , erksaks noormeheks ja, kui kõik takistused võidetud, võis ta koos oma kapteniga purjetada vastu tundmatule, hädaohtlikule tulevikule.
Nad elasid koos läbi kolm mereisi. Esimene –Santa Maria, Nina ja Pinta nimeliste laevadega jõudsid nad Kuubale , elades enne läbi mässuplaani ja võttes saared oma valdusese ning asutades sadamalinna Isabella. Kuni Kolumbus Hispaanias oma avastusi tutvustas olid mahajäänud hispaanlased muutunud julmaks, nad tapsid ja röövisid pärismaalasi, mille eest nad kõik hukati. Valelike juttude põhjal vangistati Kolumbus ja ta kaks venda, heideti ahelatesse ja viidi vamgidena Hispaaniasse.
Kuningapaar küll mõistis tehtud ülekohut, kuid toetus Kolumbuse järgmise unistuse – purjetada ümber maailma väärilist toetust ei leidnaud. Elades küll üle kurnavad ja pikad haigused, madruste mässud, vangistuse , alandused ning loendamatud tormid ei jõudnudki Kolumbus oma suurimat unistust teoks teha. Kuid tänu ustavale kaaslasele Rodrigole ei surnud maadeavatuse kihk ja suure admirali mõtted jai deed koos temaga, vaid jäid edasi kandmiseks järgmistele põlvedele.
PEATEGELASTE ISELOOMUSTUS
Rodrigo Ponto oli õpihimuline poiss, kes ihkas saada kord tõeliseks meresõitjaks. Tema ema oli surnud ja tubli meremehest isa tormiga mere sügavustesse kadunud.
Rodrigo unistas suurtest asjadest, hädaohtudest, seiklustest ja julgetest tegudest. Suur eesmärk reisida koos kapten Kolumbusega tiivustas teda hoolsasti õppima ja kannatlikult ootama, kuni suur Kolumbus valmistus pikaks reisiks üle ookeani, kuhu temagi oli lubatud kaasa võtta.
Rodrigo oli aus, iial ei võtnud ta endale midagi, mis kuulus teistele. Tema abivalmidus, nutikus ja siirus aitasid nii mõnigi kord keerulistest olukordadest hästi välja tulla.
Ta oli piiritult ustav oma admiralil Kolumbusele. Aususe ja vapruse eest ülendati ta esmalt lootsiks, siis ohvitseriks. Raamatu sündmuste jooksul saab ta meheks, küpseb hädas ning õnnetustes kindlaks ja tugevaks kapteniks.
Kristoph Kolumbus ka Christoph Colombo
Kolumbus oli avara meelega meresõitja, uurija, maadeavastaja.
Talle meeldis lühidalt rääkida oma katsetuststest ja uurimistöödest, mis toetasid tema ideid, aga mitte kurta ja kaevata oma kibedaist elamusist ja alandustest, mis talle pikkade aastate jooksul osaks said. Keegi ei mõistnud esialgu niivõrd julge meresõitja plaane ja inimesed valasid ta üle põlguse ja . Laevakaptenina oli ta sihikindel ja veendunud juht, kelle rahu ning kindlus julgustas ja innustas kõiki meremehi . Ta oli aus oma tegemistes ja südamlik ning kaastundlik nõrgemate ja hätta sattunute vastu, kuid äkiline ja karistav alatute, vägivallatsejate ja reeturite suhtes.
Rasketel puudushetkedel osales kõiges võrdsena, ei lubanud endale suuremat kuivikuportsionit ega rohkem joogipoolist kui iga mees laeval saada tohtis.
Tema suurimaks sooviks oli purjetada ümber maakera ning avastada ja uurida kaugeid maid.
Kalamees Juan .
Juan oli Rodrigo esimene isakuju, kes jagas oma väheseid tarkusi, kuid rikkalikku elukogemust väikese rõõmsameelse poisiga, kelle alati merele seltsiks ja abiks kaasa võttis. Tema lihtsad aga sügavad sõnad aitasid unistaval Rodrigol maailma asjade suurust ja sügavust mõista.
Helen Pages ''Kolumbuse laevapoiss''
  • Rodrigo unistas meremeheks saamisest.
  • Kolumbus otsis rahalist toetajat.
  • Rodrigo aitas teda kõiges.
  • aeg möödub, Rodriigo on frantsisklaste kloostris ,põgeneb
  • kolumbust ei usutud. Hispaania kuningas toetab teda, Portugali kuningas on kade .
  • Reis algab, Santa Maria, Nina, Pinta
  • Meremehed on hirmul ja üritavad teha mässu. Rodrigo peatab nad.
  • Jõutakse mitmete saarte vahelt Kuubani.
  • Tutvutakse kohalikega, kes on rahumeelsed.
  • Santa Maria on karil, Ninaga pöördutakse tagasi kodumaale , Pinta on salaja põgenenud, et kulda otsida.
  • Kolumbus randus portugalis, kuningas võttis väärikalt vastu. peeti pidu.
  • saabub pinta, ei võteud väärikalt vastu.
  • Uus merereis , möödutakse vanast sadamast, mahajäänud meeskond surnud.
  • Hispaanlased panevad kohalikud tööle kulda kaevandama.
  • Sõidetakse tagasi kodumaale, reisl toimub palju.
  • Kolumbus vahistatakse, ja siis taas vabastatakse.
  • Kolumbus sureb vanadusse.

Autorist:
  • Helene Pages
  • saksa kirjanik
  • töötas õpetajana katoliku koolis
  • see on üks tema tähtsamaid teoseid

Vasakule Paremale
Kolumbuse laevapoiss #1 Kolumbuse laevapoiss #2 Kolumbuse laevapoiss #3 Kolumbuse laevapoiss #4 Kolumbuse laevapoiss #5 Kolumbuse laevapoiss #6 Kolumbuse laevapoiss #7 Kolumbuse laevapoiss #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snakedoctor Õppematerjali autor
Referaat:

Sarnased õppematerjalid

VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

3. augustil 1492 lahkus kolmest laevast ­ Santa Maria, Pinta ja Niña ­ koosnev karavan Palose sadamast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel. Siit edasi kulges teekond juba tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi, jõudes ka Ameerika mandrialale. India meretee avastajaks eurooplastele sai hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut jõudis 20. mail 1498 Aafrika

Ajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun