Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekäeline ning halastav. Tema võimuulatus on kindlalt piiritletud ning vale otsuse tegemine võib maksta valusalt kätte. Nagu öeldakse: ,,Omad vitsad peksavad". Sama kehtib ka kohtusaalis. Mõlema osapoole- nii kohtuniku kui ka karistatava suhtes. Kohtunikele on ette antud väga selged piirid, eetika normid ning reeglid, millest tuleb neil ilmtingimata lähtuda. Kuid kõik vastused ei pruugi alati seadustes välja toodud olla. See realiseerib jällegi ohu muutuda kohtuasjaga emotsionaalselt liigselt seotuks. Kohtunikult oodatakse alati professionaalset tegutsemist. Eeldatakse ausat ning sügavalt läbimõeldud otsust. Seetõttu vajab kohtunikuamet hulk elukogemust ning tugevat närvikava,
asjakohaste juhistega. Käsuandja on kohustatud kontrollima, kuidas alluv on käsust aru saanud. Kui käsusaaja ei saanud käsust aru, peab ta käsuandjalt küsima selgitust. Käsu täitmisest tuleb käsuandjale ette kanda, kui käsuandja seda käsu andmisel nõudis. Kaitseväelane on kohustatud vastuvaidlematult täitma kõik otseste ülemate teenistusalased käsud, välja arvatud käsud, mis nõuavad selle saajalt Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel karistatava teo toimepanemist. Sellise käsu peab käsusaaja jätma täitmata ja kandma käsu saamisest viivitamatult ette käsu andnud kaitseväelase otsesele ülemale või oma vahetule ülemale. Käsuandja vastutab antud käsu eest. Käsu täitmise eest, mille tagajärjel paneb käsusaaja toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel karistatava teo, vastutab ka käsusaaja. Käsud, mille täitmisega alluv ei riku seadust ja teisi õigusakte, kuid mille
võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel. 5 Karistusala Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine: · Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest; · Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda; · Tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas; · tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest;
suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8. Teo toimepanemise koht jaguneb neljaks: 1)koht, kus tegu toime pandi 2)koht, kus saabus tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12
midagi teada saada Eestis,kus rahvaarv on nõnda väike. Trükkides otsitava nime google'sse või neti.ee-sse on alati võimalik üles leida tema erinevate netisaitide kasutajad,kust omakorda võib saada infot nii elukoha,vanuse kui ka huvide kohta. Samamoodi on võimalik leida inimese telefoninumber,sattudes esmalt tema töökoha koduleheküljele,kust võib leida isiku ehk töötaja nime ja telefoninumbri. Kui valenime all esineja saadab korda mõne kriminaalses korras karistatava kuritöö võrgusaitidel, siis on kindlasti võimalik osavatel IT-meestel IP-aadresside ja muu sellise kaudu välja uurida ka ennast kõige paremini varjanud isiku nime,elukoha ja andmed. Mina isiklikult enamasti anonüümset ja mitteusaldatavat võrgusuhtlust ei poolda. Rääkides internetis oma sõpradega,keda sa tead ja tunned, ei ole ohtu,et saad petta. Minu arvates on õigem tutvuda uute ja huvitavate inimestega päriselus, mitte peites ennast keeruliste nimedega
lahtilöögini; · suluseisu korral - mängija ei ole suluseisus, kui ta asub hetkel, mil tema võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel. Karistusala Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine: · Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest; · Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda; · Tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas; · Tähistab väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest;
õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 1.5 Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis ebaausat eelist teise suhtes. Protsessinormide oluline rikkumine võib
enamik rahvast hääletab selle poolt- olled võtnud omaks demokraatlikud printsiibid, peaks ma pooldama seda, et enamuse otsus viiakse ellu- seega ilmneb, et olen nii surmanuhtluse poolt kui ka vastu- süümekonflikt - VABADUSE ÄRA VÕTMINE: karistus: karistus kui kättemaks; kui hirmutamine, kui ühiskonna kaitsmine; kui karistatava parendamine; kui karistatava kaitsmine MÕISTED: Ekvivokatsioon- argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele. Preskriptiivne väide- väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma. Deskriptiivne väide- väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti. Arutlusviga- deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine. Teadmine- õigustatud tõene uskumus- EI- sest on õigustatud tõeseid uskumisi, mis ei ole
ärakasutamise eest ning vältida lapseröövi, laste müümist või kaubitsemist..Ühtegi last ei tohi piinata või mõnel teisel julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohelda või karistada. Üheltki lapselt ei tohi ebaseaduslikult või omavoliliselt võtta vabadust. Igat last, kellelt on võetud vabadus, tuleb kohelda humaanselt ja respektiga. Lapsel, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud karistatava teo eest, on õigus inimväärsele kohtlemisele. b) I. Lapse õogused ja vabadused Eesti lastekaitseseaduses:§ 9. Lapse õigus ainumääratlusele.(1) Iga laps tuleb meditsiiniasutuses arvele võtta kohe peale sündi. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. § 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lapsel on võrdne õigus saada
tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse. Ennem on mõte ees, seejärel tegu järgi. Tahtluse viisid:
Liszt pani paika süü mõiste. Beling kujundas välja süüteokoosseisu mõiste. Finalistlik süüteomõiste – kujunes välja 20. Saj keskpaigas. Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse. On vaja otsustada, kas vastav säte on materiaalõiguslik, mitte menetlusõiguslik. 2. Karistusõigusnormi struktuur 2.1. Primaar- ja sekundaarnorm Karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, pole regulatiivne (§ 113 ei keela tapmist, tapmine on niigi keelatud). Keelud ja volitused tulevad moraalist. Inimene ei pea täpselt aru saama karistusõiguse normidest, aga ta teab niigi, et näiteks tapmine on keelatud. Primaarnorm on „ära tapa“
Karistuse kustu(ta)mine: 1a jooksul karistuse teada saamise päevast. Kui mitu karistust, sis need kustuvad kõik 1 a jooksul viimasest karistusest. Ennetähtaegne kustutamine-käskkirjaga fiks. Distsiplinaarkaristuste vormistamine: tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse.Tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja. Abielu: 18, a ka alates 15a vanemate kirj nõusolekuga. Kui üks vanem ei anna nõusolekut, pöörduda kohtusse ja kohus annab loa, võib abielluda
Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu.
(3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. 25. Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine (1) Tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale. (2) Tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja. 26. Distsiplinaarkaristuste täideviimine
Töötaja tööl viibimine ebakainena Tööle mitte ilmumine (kas ühe korra või pidevalt) Keelatud on määrata ühe teo eest mitut distsiplinaar karistust. Kui siis võib tööandja määrata teise karistuse kui töötaja ei täida töökohustusi mitmendat korda.TDSV pg Distsiplinaarkaristus tuleb vormistada kirjalikult 2 eksemplaris. Selles peavad olema vastavad TDVS pg 11 lõ 2 järgmised andmed Karistatava nimi Teo toimepaneku aeg Teo kirjeldus Karistamisel arvessevõetud tingimuste kirjeldus Karistuse kirjeldus, trahvi puhul selle suurus Dokumendi koostamise kuupäev Karistust määrava inimese nimi ja allkiri Töötajale eksemplari andmine tuleb allkirjastada. Karistuse jõustumine loetakse päevast millal töötaja allkirjastab dokumendi. Kui töötaja keeldub allkirja andmisest siis võetakse
Vastavalt audiitor tegevuse seadusele teevad järelevalve nõukogu koosseisu kohta ette paneku rahandus ministrile. Finants inspektsioon 1 liikme kohta , riigi kontroll 1 liige, justiits ministeerium 1 liige, audiitor kogu 2 liiget. Rahandus minister moodustab kuni 5 liikmelise nõuandva komisjoni siseaudiitorite kutse tegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks. Kui järele valve nõukogu avastab karistatava teo tunnustega teo siis peab ta toimima järgnevalt: audiitor kogu juhatusele ettepaneks disiplinaar menetluse algatamiseks 2. ettepanek rahandus ministeeriumile, ette kirjutuse tegemiskes, kooskülas seaduse sätestamisega või väärteo menetluse algatamiskes 3. ettepanek prokuratuurile kriminaal menetluse algatuseks. Järelevalve nõukogu kui avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik. Oma
kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. (3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. (4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüteokoosseis on karistusseaduses või muus seaduses kirjeldatud karistatava teo kirjeldus ehk süüetteheitele omased tunnused.Süüteokoosseisu objektiivne tunnus ehk tegu - seaduses kirjeldatud süüteona etteheidetav tegevus või tegevusettusSüüteokoosseisu subjektiivne tunnus -isiku suhtumine oma teosse, mis väljendub tahtlusena või ettevaatamatusena 10. Ettevaatamatus ja selle liigid, ohu äratundmine Väljavõte seadusest § 18. Ettevaatamatus (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
haldusorganile või erinevad pädevusnormid määravad sama haldusülesande lahendamise erineva haldusorgani pädevusse ja tegemist ei ole vastuoluga. Erakorralise pädevusega on tegemist siis, kui haldusorgan on õigustatud tegutsema kindlaks määratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilükkamatutel või muudel juhtudel, kui pädev haldusorgan ei saa tegutseda. Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames. Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda,
tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Süüdi saab olla vaid süüvõimeline isik. Isik on süüvõimeline, kui ta:
Vastuolude liigid: ¤ Seadustehnilised vastuolud nt mõistete erinev kasutamine, iga terminit tuleb kasutada alati ühesuguses tähenduses. ¤ Normivastuolud- kui õiguslikult sätestatud käitumine võib tunduda samaaegselt nii käsuna käituda vastaval viisil kui ka mittekäsuna käituda vastaval viisil. ¤ Hindamisvastuolud- nt seadusandja hindab tervise kahjustamist raskemaks deliktiks kui seda on asjade rikkumine (karistuse järgi) ja teisest küljest sätestab karistatava teona üksnes asjade rikkumise katse, mitte aga tervisekahjustamise katse. ¤ teleoloogilised vastuolud- nt kui seadusandja taotleb ühtede normidega teatud eesmärki, samal ajal teiste normidega loobub selle eesmärgi saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid, üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa
Kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus, kui selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevuse järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3. Rahatrahv, mis ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär ning suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust 4. Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani 5. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine Audiitori kutse-eetika · Ausus vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus · Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust · Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsustasemel seetõttu
Koguda dokumentaalseid tõendeid(ärakirjad, väljavõtted jne) Tööandja valib karistuse 4 eeltoodud variandi põhjal ja seda valitakse süüteo, selle raskuse ja konkreetse isiku järgi. Iga sööteo eest võib määrata ainult ühe karistuse 21. Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine. On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid: Karistatava nimi Süüteo toimepanemise aeg Süüteo asjaolud Valitud karistus Dokumendi koostamise kuupäev Dokumendi koostaja(ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri.
tuvastamist.Olulisemad üleminekud põhidilekti tuletisele võivad olla: 1.Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toime pandud teoks. 2.Osutub et tegu pole lõpule viidud vaid katse 3.Et tegu on toime pandud tegevusetuse vormis 4.Et tegu pole täideviimisega vaid osavõtuga Süüteo koosseis Süüteo koosseisu käsitleb 2 pt 1 jagu. § 12 annab süüteo koosseisu tunnused,aga ka mõiste. Süüteo koosseis on KarS-i eriosas või muus seaduses sisaldav karistatava teo tunnuste kogu e. kirjeldus. Kuna KarS lähtub finalistlikust süüteo mõistest siis selle kohaselt süüteo koosseis on teo karistatavuse tuvastamisel I tase. Kuid juba enne süüteo koosseisu tunnuste tuvastamist võib ilmneda et puudub tegu karistusõiguslikus mõttes.Praktiliselt on teo olemasolu esimene küsimus mis võib tekkida süüteo koosseisu juurde asudes.Tegu karistusõiguslikus mõttes on inimese tahtest kantud käitumine mis avaldub välismaailmas. Seda
hõlmab kutseühenduse sisest kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust ning laekunud kaebuste menetlemist ja uurimist. JärelevalveNK moodustamiseks esitavad ettepanekud rahandusministrile: finantsinspektsioon 1 liige, riigi kontroll 1 liige, justiitsministeerium 1 liige, audiitorkogu 2 liiget. Rahandusminister moodustab ka kuni 5-liikmelise nõuandva komisjoni, mis lahendab siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimusi. Kui komisjon tuvastab karistatava teo tunnused, teeb ta järelevalveNK-le ettepaneku, kas: 1) Audiitorkogu juhatusele algatada distsiplinaarmenetlust; 2) Rahandusministeeriumile ettepaneku ettekirjutuse tegemiseks või väärteomenetluse algatamiseks; 3) Prokuratuurile ettepaneku kriminaalmenetluse algatamiseks. Oma ülesannete täitmisel eetika või muude normide rikkumisel või mitte nõuetekohasel täitmisel võib audiitorkogu juhatus määrata audiitorkogu liikmele distsipl.karistuse: märkus,
Koguda dokumentaalseid tõendeid(ärakirjad, väljavõtted jne) Tööandja valib karistuse 4 eeltoodud variandi põhjal ja seda valitakse süüteo, selle raskuse ja konkreetse isiku järgi. Iga sööteo eest võib määrata ainult ühe karistuse 21. Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine. On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid: Karistatava nimi Süüteo toimepanemise aeg Süüteo asjaolud Valitud karistus Dokumendi koostamise kuupäev Dokumendi koostaja(ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri.
4 tahtmist mööda käituda, aga asjalood on hoopiski vastupidi. Nimelt tunneb mudilane ennast turvalisemalt kasvupinnal, kus ta teab selle reegleid ja norme. Ilma nendeta puudub võsukesel arusaam, mis teda ees ootab. See võib teda vihastada, teha õnnetuks, mudilane võib arvata, et temast ei hoolita või teda ei märgata. Kasvatamatu laps on tihti segaduses, ebakindel ning kergesti ärrituv. Kui olukord nõuab lapse korralekutsumist, siis peab õpetaja karistatava juurde minema, tema ette kummarduma, hoidma silmsidet, mitte ähvardama ning samal ajal kasutades madalat, kindlat, autoriteetset hääletooni ja ütlema mudilasele, mis ta valesti tegi (http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/distsipliin-tagab-mudilasele-turvatunde.d? id=43155943). Siinjuures on oluline meeles pidada, et karistatakse tegu, mitte inimest ennast. Pidev korralekutsumine ja karistamine ei ole hea. Lapsele tuleb anda aega, ruumi ja rahu.
andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib t distsiplinaarmenetluse. Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale. Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse. 19.distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu. Peavad olema käskkirjas: 1)karistatava isiku nimi 2)süüteo toime panemise aeg 3)süüteo asjaolud 4)valitud karistus 5)dokumendi koostamise kuupäev 6)dokumendi koostaja nimi ja allkiri Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu si siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda. Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta. 20.distsiplinaarkaristuste täideviimine 1)noomitus ühekordne akt, käskkiri
reguleerivate normatiiv aktide rikkumise või nõuetele mitte vastava käitumise eest. Distsiplinaarkaristused on 1) märkus 2) noomitus 3) rahatrahv 4) audiitori kutsetegevuse peatamine kolmest kuust kuni ühe aastani 5) audiitori kutsetegevuse lõpetamine Rahatrahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning suurem kui üks kaheteistkümnendik karistatava audiitori eelmise aasta sissetulek Kutse taotlemine maksab 4000 kr. Audiitori kutseeetika põhimõiste/ nõuded Ausus- vannutatud Audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus Objektiivsus Audiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi teistel lasta mõjutada oma objektiivsust. Ametialane kompetentsus Audiitor peab olema audiitorteenuste osutamisel kompetentne. Audiitoril tuleb keelduda tööst, mille sooritamiseks
prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) Baudelaire luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on Baudelaire estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see Baudelaire püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis M.Butori järgi oli Baudelaire kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. 34
· Avaliku usalduse vastased süüteod · Keskkonnavastased süüteod · Majandusalased süüteod · Üldohtlikud süüteod · Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Selleks, et esineks süüteokoosseis, peavad selles olema objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed tunnused on kuritegu s
toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud.
(4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 21. Täideviija (1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.
põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1
Kuningas Henri IV valitsemisajal(1589-1610) olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII (1610-1643). Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Sel ajal levisid vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, millel oli juba kuninga allkiri ning täitmata ainult lahter karistatava nimega. See lõi pinnase kuritarvitusteks, sest kuninga allkirjaga dokumendi võis hankida iga soosingusse sattunud õukondlane. 4 Kuningas Louis XIV (1643-1715) sai võimule juba 4-aastasena, regendina valitses kuninga ema, tegelik valitseja oli ema armuke Mazarin. Kui kuningas oli saanud 14- aastaseks, tunnistati ta täisealiseks, valitsema sai ta aga hakata alles pärast Mazarini surma.
eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine - Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust o Vihased inimesed peaksid kasutama lõdvestustehnikaid o „The Purge“ - Karistamine o Töötab vaid ideaalsetes tingimustes: kui on intensiivne, kohene (enne kui indiviid neg käitumisest saab pos tagasisidet), konstantne, õiglane, karistaja käitumine karistatava suhtes muutub karistatavale sobivaks pärast karistamist o Tulemus võib olla vaid lühiajaline - Prosotsiaalse käitumise õpetamine o Proaktiivse agressiivsuse vähendamine: prosotsiaalsed eeskujud lastele, peresekkumised, õpetatakse vajalike tulemuste saavutamiseks mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika
Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kolme samba teooria- karistusõigus on üldine distsipliin, mis hõlmab materiaalset karistusõigust (teo karistatavuse eeldused ja millised teod on karistatavad), menetlusõigust (reguleerib materiaalõiguslike normide kohaldamist- kuidas ja kes teeb kindlaks, et isik on toime pannud karistatava teo ja kuidas talle karistus mõista; millised on riigi ja millised süüaluse õigused ja kohustused) ja täitevõigust (täitevvõim, kes viib kohtu poolt seaduse alusel mõistetud karistuse täide). Kolm sammast on moodustatud vastavalt kolmele erinevale võimule: seadusandlik, kohtulik ja täitevvõim. Süüteomenetluse üldpõhimõtted: · Tegu ja karistus peavad olema seaduses täpseltnbmääratletud · Pole kuritegu ja karistust, kui see pole ette nähtud seaduses · Analoogiakeeld
põhjal ja seda valitakse süüteo, selle raskuse ja konkreetse isiku järgi. *Iga sööteo eest võib määrata ainult ühe karistuse 20.Distsiplinaarkaristuste vormistamine ja teatavaks tegemine. Karistuste täideviimine, kustumine ja kustutamine. On vaja koostada käskkiri või korraldus ja selle koostab ülemus, vahetu ülemus ja selles käskkirjas peavad olema fikseeritud järgmised punktid:*Karistatava nimi *Süüteo toimepanemise aeg *Süüteo asjaolud *Valitud karistus *Dokumendi koostamise kuupäev *Dokumendi koostaja(ehk karistuse määraja) nimi ja allkiri. Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri. Valitud karistusi ei fikseerita v.a
Eesti Pangale. (2) Eesti Pank võib kehtestada krediidiasutusele kas tähtajalise või määramata tähtajaga moratooriumi. (3) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud. (4) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada ja juhtida krediidiasutust. Moratooriumi eesmärk on panga makseraskuste põhjuste väljaselgitamine ja deposiitorite huvide kaitse. Rahapesu kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud varaga tehingute tegemine, mille eesmärgiks on vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Hetkel tegutsevad pangad (7) Hansapank EÜP SAMPO Pank Pretoni Pank Eesti Krediidipank Nordea Tallinna filiaal (ei ole EP poolt litsentseeritud kui iseseisev pank Eestis) Tallinna Äripanga AS Eestis on kommertspangandus kõrgelt konsentreerunud 2 suurema panga kätte. Lisaks Krediidiasutuste seadusele reguleerib pangandust ka "Hea pangandustava", mis
karistusõiguslikud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Tegu, mille eest isikut saab karistada, peab toimepanemise ajal olema seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusseadusel kehtib põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu, vaid on olemas kaks erandit: 1)kui seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2)kergendab karistust 7) Süüteod: kuriteod ja väärteod. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele
peab piisavaks ettevaatamatust 4) Tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning et 69 5) Väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (tahtluse, hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine, välja arvatud, kui seda väärtegu saab toime panna ainult tegevusega ja tahtlikult (nt vargus). Karistatava teo kirjeldus Tegevus või tegevusetus kui süüteokoosseisu objektiivne tunnus Vt. lk. 17 · Tahtlus või ettevaatamatus süüteokoosseisu subjektiivsete tunnustena · Tahtluse vormid · Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus · Ettevaatamatuse vormid: kergemeelsus ja hooletus Süüteo täideviija ja osavõtjad : kihutaja ja kaasaaitaja Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole.
tunnistajatelt. Süüdlane võib keelduda ütlusi andmast. Samuti süüdlase lähedased isikud. Teised töötajad ei tohi keelduda. Kui keeldub, võib tema vastu algatada distsiplinaarmenetluse. Peale ütluste veel õigus koguda dokumentaalseid materjale. Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult 1 karistuse. Vormistamine ja teatavaks tegemine Koostatakse käskkiri. Üpriski detailselt kirja panna süütegu. Peavad olema käskkirjas: 1) karistatava isiku nimi 2) süüteo toime panemise aeg 3) süüteo asjaolud 4) valitud karistus 5) dokumendi koostamise kuupäev 6) dokumendi koostaja nimi ja allkiri Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu sisse) ja alla kirjutanud. Kui ei kirjuta, siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda. Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta. Täide viimine
12 B luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on B estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism- 19 saj kirjanduses üldine moevool. Kuri tegu on tõeliselt spontaanne. Sartre järgi seletub see B püüdega jääda alatiseks karistatava lapse seisundisse, säilitades nii enesest kõrgema moraalinormi. Süüfilis- M.Butori järgi oli B kujutluses kirjanikukutsumuse võrdkuju. Süüfilis on märk ebakorrapärasest seksuaalsusest, mille eesmärgiks pole mitte laste sigitamine, vaid nauding, lõbu, erotism. Süfiliitikul on küljes pitser, mis teda eristab kõigist teistest indiviididest, vastandab ta seltskonnale, annab talle teatava hüperindividuaalsuse. B sai
Eesti Pangale. (2) Eesti Pank võib kehtestada krediidiasutusele kas tähtajalise või määramata tähtajaga moratooriumi. (3) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud. (4) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada ja juhtida krediidiasutust. Moratooriumi eesmärk on panga makseraskuste põhjuste väljaselgitamine ja deposiitorite huvide kaitse. Rahapesu kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud varaga tehingute tegemine, mille eesmärgiks on vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Hetkel tegutsevad pangad (9) Hansapank EÜP SAMPO Pank SBM Pank (Pretoni Pank) Eesti Krediidipank Nordea Pank Tallinna Äripanga AS Parex Pank BIG Eestis on kommertspangandus kõrgelt konsentreerunud 2 suurema panga kätte. TULETISVÄÄRTPABERID OPTSIOON leping, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa kindel arv aktsiaid
on välja makstud ja hiljem selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Teenuse osutamisel tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevus järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3. Rahatrahv trahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär; rahatrahv ei või olla suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust 4. Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani 5. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine Audiitori kutse-eetika Ausus - vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust
on välja makstud ja hiljem selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Teenuse osutamisel tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevus järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3. Rahatrahv trahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär; rahatrahv ei või olla suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust 4. Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani 5. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine Audiitori kutse-eetika Ausus - vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust
on välja makstud ja hiljem selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Teenuse osutamisel tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevus järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3. Rahatrahv trahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär; rahatrahv ei või olla suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust 4. Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani 5. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine Audiitori kutse-eetika Ausus - vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust
Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseisu tunnused. Karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ( tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu subjektiivne tunnus). Tegevus või tegevusetus kui süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitse. Hädaseisund
Samuti peab see seadus aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ja toetama teadmist, et õigusnormi rikkumine on karistatav. 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? Printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Üldiselt mitte. Kaks erandit: a) Seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks. b) Seadus kergendab karistust. 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? Kehtib Eesti territooriumil ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, olenemata selle asukohast. Kehtib ka väljaspool Eesti territooriumit, kui see tuleneb välislepingust või on toime pandud I astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonda, Eesti riigivõimu teostamist, keskkonda või kui on toime pandud maailmakuritegu
Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks. See, mis on meil lubatud, Islamis on kuritegu. Legaaldefinitsioon rajaneb sellele, et kellegi ei tohi süüdi mõista, kui kuteo .... . võidakse karistusele võtta isikut ainult selle kuriteo toimepanemise seaduse järgi, mis tol ajal kehtis. KÕ-s analoogia laiendav kasutamine on keelatud. Seadus kehtib ainult kuriteopanemise ajal kehtivaks olev ning piiris. Laiendab rakendamine on keelatud.
kriminaaluurimise juurde, 18. Saj aga need karistuspraktigad taanduvad ja nende asemele astub kinnipidamisasutuste distsipliin.Miks distsipliinist on saanud praeguses kultuuris nii karistus- kui kasvatusasutuste põhielement? Kui enne 18. Saj oli karistus põhiliselt kehale suunatud rituaal, mis nõudis publiku juuresolekut, kuid hiljem muutus see varjatuks ning karistuse eesmärk orienteeriti ümber karistatava hinge mõjutamisele. Seksuaalsuse ajalugu:Foucault` väitel eksisteerib seksuaalsus kui niisugune ainult meie kaasajal, sest see pole loomulik nähtus, vaid kultuuriline ja ajalooline konstruktsioon. Seksuaalsus ei ole inimesele loomulik vaid kultiveeritud(on millegi harimine, rajamine, viljelemine; millegi kultuurseks muutmine ehk kultuuristamine) omadus. Bourdieu :Prantsuse sotsioloog. Sotsiaalne ebavõrdsus tuleb eelkõige kultuurist. 1)
annaabi.ee 
