Jalgpall (2)

Jalgpall
Referaat
Sisukord
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………3
1. Mängu reeglid…………………………………………………………………….4
1.1. Väljak………………………………………………………………………….4
1.1.1. Äärejooned………………………………………………………………….5
1.1.2. Karistusala…………………………………………………………………..6
2. Varustus …………………………………………………………………………...7
2.1. Mängijate põhivarustus………………………………………………………...7
2.2. Jalanõud………………………………………………………………………...8
2.3. Pall………………………………………………………………………..…….8
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….9
KASUTATUD MATERJALID……………………………………………………...10
Sissejuhatus
Jalgpall on sportlik pallimäng, mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi .
Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt südamelähedane spordiala ja huvitab
mind sügavalt igas elemendis. Olen ise tegelenud aasta mängimisega ja käin regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge.
Mängu reeglid
Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).
Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile , seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad . Rohkem väravaid teinud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võidakse hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunikku, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus , kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht.
Väljak
On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse . Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid:
maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi),
minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi).
Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate.
Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel.
Äärejooned
Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega.
Väravajooned ehk otsajooned on jooned, mis asuvad väljaku kummaski otsas ja ühinevad täisnurga all küljejoontega. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Kui pall ületab kas õhus või maas täielikult väravajoone (välja arvatud väravapostide vahelt ja põikpuu alt, mis puhul on tegemist väravaga), loetakse pall mängust väljas olevaks ja mängu alustatakse uuesti:

• väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija);
  
• nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).
  

Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks, mida tuleb arvestada:

• lahtilöögi tegemisel - kui mängijad peavad paiknema oma väljakupoolel kuni lahtilöögini;
  
• suluseisu korral - mängija ei ole suluseisus, kui ta asub hetkel, mil tema võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel.
  

Karistusala

Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine:

• Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest;
  
• Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda;
  
• Tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas;
  
• tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest;
  
• tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda;
  
• tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas;
  
• tähistab penalti määramisel ala, millest väljapoole peavad jääma kõik mängijad, välja arvatud väravavaht ja penalti lööja, või millest väljapoole peavad jääma kõik vastaspoole mängijad, kui kaitsev pool sooritab väravaesist lahtilööki või vabalööki.
  

Penaltikoht (penalti märk). Penalti löömiseks pannakse pall penalti märgile, mis asub karistusalas 11 m (12 jardi) kaugusel väravajoone keskpunktist täisnurga all.
Varustus
Mängijate põhivarustus
Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad.
Mängijad peavad hoolitsema selle eest, et põlvikud kataksid säärekaitseid täielikult kogu mängu aja.
Säärekaitsed võivad olla kummist, plastmassist, polüuretaanist või mõnest muust taolisest ainest.
Mängija ei tohi kanda midagi sellist, mis võib vigastada teisi mängijaid või teda ennast. Prille võib kanda omal vastutusel ja vastavalt väljakukohtuniku äranägemisele.
Võistkonnad peavad kandma sellist riietust , mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast (ja väljakukohtunikust). Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad: nende riietuse värvid peavad olema eristatavad teiste mängijate ja väljakukohtuniku omast. Nähtavad alusriided, näiteks elastikpüksid, on lubatud. Nende värv peab kokku langema võistkonna vormipükste domineeriva värviga ning need ei tohi ulatuda põlvest allapoole. Mängijad peavad särgil kandma numbrit.
Kui ilmneb, et mängija isikliku varustuse hulka kuuluv ese ei ole nimetatud ettekirjutustega kooskõlas, peab ta väljakukohtuniku nõudel väljakult lahkuma , et viga parandada. Mängija ei tohi minna väljakule tagasi enne, kui väljakukohtunik on isiklikult veendunud mängija varustuse vastavuses reeglitele. Mängija võib väljakule tagasi tulla ajal, kui pall on mängust väljas.
Jalanõud
Jalanõudel on mängija varustuses oluline osa. On korraldatud mitmeid eksperimente ja katsetusi, et toota jalanõusid, mis mängijate nõudmistele vastaksid ja oleks samas ka määrustele vastavad. Mängija vastutab selle eest, et tema jalanõud oleks kaasmängijatele ohutud .
Pall
Pall on kerakujuline ja kaetud naha või mõne muu Rahvusvahelise Nõukogu poolt heaks kiidetud materjaliga.
Jalgpalli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi ). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri, mis võrdub 600-1100 g/m2 merepinnal. Tänapäeval toodetakse jalgpalle, millel on vettpidav pealispind, mis tähendab seda, et palli kaal jääb kogu mängu ajal enam-vähem samaks, isegi märjal ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.
Kokkuvõte
Jalgpall on üks harrastatumaid sportmänge maailmas. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased .
Jalgpall sai alguse maailma eri paigus mängitud väga vanadest pallimängudest, kuid suur osa mängu arenguloost on seotud Inglismaaga.
Esimese katse kehtestada jalgpallireeglid tegi 19. sajandi keskel rühm Inglise erakoolide ning ülikoolide esindajaid. Nende kokkusaamiste tulemustena asutati 1863. aastal jalgpalliliit (FA) ning varsti pärast seda sai normiks 11 mängijat kummalgi poolel.
Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan – Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon ( FIFA ) asutati Pariisis 1904 . aastal.
Kasutatud materjalid
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall
9