Tööõigus, õigus (0)

Õigusõpetus XII
TDVS pg 6 sätestab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja. See ütleb et distsiplinaar karistus tuleb määrata kuu jooksul alates teo avastamise päevast. Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub( tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni , audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel, töövõimetu või tema tööleping on peatunud muudel juhtudel. Töölepingu peatumise aega ei arvestata ühekuuse perioodi hulka v.a. puhkepäevade ja riiklike pühadeaeg. Tööandjal jääb töötaja üleastumise põhjuste väljaselgitamiseks kindlasti üks kuu.
Tööandja peab arvestama distsiplinaarkaristuse määramisel

• Peab arvestama üleastumise raskust
  
• Toimepanemise raskust
  
• Töötaja varasemat töös s.t. töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse TDSV pg 8
  
• Tööandja pole kohustatud järgima karistuste järjekorda, st ta võib määrata kohe kõige raskema karistuse kui tegu on seda väärt. Pg 103 alusev võib töölepingu lõpetada jämade rikkumise eest
  

Jäme töökohustuste rikkumine –

• töölt omavoliline lahkumine , kui töö ülesanded on niisuguse iseloomuga et tööohutuse seisukohalt on eemalviibimine ohtlik.
  
• Või kui eemalolek võis tekitada arvestuslikku majandusliku kahju.
  
• Töötaja tööl viibimine ebakainena
  
• Tööle mitte ilmumine (kas ühe korra või pidevalt)
  

Keelatud on määrata ühe teo eest mitut distsiplinaar karistust. Kui siis võib tööandja määrata teise karistuse kui töötaja ei täida töökohustusi mitmendat korda.TDSV pg
Distsiplinaarkaristus tuleb vormistada kirjalikult 2 eksemplaris. Selles peavad olema vastavad TDVS pg 11 lõ 2 järgmised andmed

• Karistatava nimi
  
• Teo toimepaneku aeg
  
• Teo kirjeldus
  
• Karistamisel arvessevõetud tingimuste kirjeldus
  
• Karistuse kirjeldus, trahvi puhul selle suurus
  
• Dokumendi koostamise kuupäev
  
• Karistust määrava inimese nimi ja allkiri
  

Töötajale eksemplari andmine tuleb allkirjastada. Karistuse jõustumine loetakse päevast millal töötaja allkirjastab dokumendi. Kui töötaja keeldub allkirja andmisest siis võetakse allkiri tunnistajatelt et töötaja on teadlik määratud karistusest.
Tööandjad sageli kirjutavad valesti dokumente ja seega võib töötaja kohtusse pöörduda ja tavaliselt võidab.
Eksitakse kõige enam ,Oleks võimalik kindlaks määrata milles töötaja süüline käitumine seisnes ja millal see toimus. Distsiplinaar karistus on jõus aasta alates karistuse määramise päevast kui töötajale pole määratud uut distsiplinaar karistust. Kui selle aja jooksul määratakse uus karistus siis kustuvad mõlemad aasta pärast viimase karistuse jõustumist.
Vastavalt pg ... võib tööandja karistuse lõpetada igal ajal.
Töö ja puhke aeg
TPS – töö- ja puhkeaja seadus
See laieneb nii töölepingu alusel töötavatele inimsetele kui ka avalikus teenistuse töötavatele teenistujatele.
Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne.
Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel iseseisev otsustamise pädevus ja kes vastavalt töölepingule määrata ise oma tööaja. Paragrahvide kohandamine on võimalik ka kiriklikes asutustes.
Isesev tööaeg – kelle töö iseloom võimaldab otsustada oma töö iseseiva täitmise üle, mis tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud.
Tööaeg ja tööajaliigid
Tööaeg on seaduse ja muu õigusakti kollektiivse lepinguga või poolte kokkuleppel määratud aeg mille kestel on töötaja kohustatud täitma töökohustusi alludes tööandja juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lõ 1.
Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nädal, kuu. Vastavalt TLS pg 26 lõ 1 on tööaeg üks töölepingu kohustuslikek tingimusi, kokkulepe peab sisalduma töölepingus.
Reegline märgitakse töölepingusse sisse tööaja norm, kuidas see võib tulla ka koollektiivlepingust.
Tööajaliik:

• Üldine tööeg – töötaja üldine riiklik norm on 8h päevas ehk 40h nädalas. Tööaja normi täitmien oleneb sellest, kas tööandja arvestab tööaja normi täitmist tööpäevade järgi või tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. Viimasel juhul on tegemist summeeritud arvestusega. Tööaja üldine riiklin norm kuulub kohandamisele ka juhul, kui tööd tehakse mitmel töökohal või mitme töölepingu alusel.
  
• Lühendatud tööaeg – Töö ja puheaja seadus näeb ette ka üldreglit tööaja rakendamise kohta. Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajaltele, ke stöötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, tervishoiu teenuste osutajatega sõlmitud TL alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele. Oluline on, et lühendatud tööaeg on eelloetletud töötajate täielik tööaja norm. ja tööandaj peab maksma neile töötasu vähemalt VV määrusega ettenähtud palgamäära suuruses. (hetkel 3600. või 25,50 kr tunnis.) (2008 a on see 4350 kr või 27 kr/h).
  

Tja P S §5 reguleerib alaealistele lühendatud tööaega järgmiselt:

• 13-14 a alaealistel on tööaja norm 4h päevas ehk 20h nädalas. Sama norm kehtib ka vanemata koolikohuslaste kohta
  
• 15 aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada 6h päevas ehk 30h nädalas.
  
• 16-17a alaealised , ke sie ole koolikohustuslikud on lubatud töötada 7h päevas, 35h nädalas.
  

Kuid siin peabsilmas pidama , et nende töötamine ei tohi kahjustada nende tervist, kõlblust, vaimset arengut ega takistada osalemist õppetöödes.
Allmaatöödel on töönorm 7h päevas ehk 35h nädalas, tervistahjustavatel töödel oleneb tööaja kestvus tervist kahjustavatest parameetritest (nt mura, elektromagnetväli jne). Siin tööaega lühendatakse töökeskkonna, ohutegurite vastavusele
Eriiseloomuga tööd (tervishoiutöötajad, tsiviillennunduse töötajad jne). Tööagakestvus ei või neil ületada 7h päevas.
Pedagoogide tööaeg on lühendatud vastavalt ametikohtade loetelule ja tööaja kestvus vabariigi valitsuse määrusele.

• Osaline tööaeg – kui tööandja ie vaja täistöökohaga töötajat, st töö ül ei jagu 40h nädalas, võivad pooled kokkuleppida töötamise osalise tööajaga. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Tavaliselt rakendatakse seda üldise tööajanormi pooles ulatuses. Siin tuleb silmaspidada, et töö ja puhkeajaseadus ei sea piiranguid osalise tööajaga töötajale. (nt kui osalise tööajaga töötaja töötab ainult 10h nädalas, saab ta ikka puhkust 28 kalendripäeva ja tal on täistöötajaga samad õigused). Osalise tööajaga töötajatele makstakse palka töötatud tundide või tehtud töö eest. Palga maksmine eristab osalise tööajaga töötaja lühendatud tööajaga töötajast.
  
• Ületunnitöö – ületunnitööks on töö üle kokkulepitud tööajanormi.(vt TLS §71 ?), kusjuures ületunde arvestatakse erinevalt, sõltuvalt tööaja arvutamise korrast tööandja juures. Kui tööajanorm täidetakse pikema aja jooksul, siis ületunnitööks on arvestusperioodi ületavate töötundide arvu ületavad tunnid . Siin tuleb arvestada ka tööaja lühenemist pühkepäevade ja riiklike pühadele eelnevatel päevadel . TjaPS §80? Kohaselt võib ületund eteha poolte kokkuleppel. Kokkulepe peab olema saavutatud üldjuhul igakord, kui ületunnitöö tegemise vajadus tekib. Tööandjal on õigus kohustada töötajate ületunnitööd tegema määramatu jõu korral, st tegemine on tingitud erakorralistest asjaoludest (ny loodusõnnetuste kahju likvideerimine), vahtustöötaja tööel ilmumata jätmise puhul, kui töös ei või tekkida vaheaega. Tuleb silmaspidada, et tööandja peab lahendama probleemi 4h jooksul, sets kauem vahetuse töötaja ületunnitööd tegema ei pea. Ületunnitööde kohta on tööandja kohustatud pidama arvestust iga töötaja kohta eraldi.
  

Keelatud on ületunnitööd rakendada rasedat, alaealist, töötajat, kellele see on keelatud arsti poolt. Ületöö tunni piirnormid sätestab seadus. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48h töötundi nädalas, 4 kuulise arvestusperioodi jooksul. Siin tuleb silmaspidada, et kuni 6 kuuni võib arvestusperioodi pikendada tööinspektori nõusolekul tervishoiu, tuletõrje ja päästeteenistuse ning turvatöötajatele. Ehk kui töötaja tööaeg on 40h nädalas, siis võib ta teha keskmiselt 8h ületunnitööd nädalas. Palga seaduse §14 kohaselt kompenseeritakse ületunnid lisatasu maksmisega või vaba ajaga . Valik tehakse pooltekokkuleppel ja kui kokkulepet ei saavutata, siis on töötajal õigus nõuda lisatasu (50% tunnipalgast)

• Valveaeg – TjaPS §10 annabtööandjale võimaluse rakendada töötaja talle ettenähtud puhkeajal valvesse. St tal on valveaeg, kuid ta peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööül täitmiseks. Valve aeg kehtstataks elisaks üldisele tööajale. Valveaja kestvus ei või ületada 30h kuus. Kuna valveaeg on väga piiratud puhkeaeg , siis kompenseeritakse valveaeg lisatasuga. Lisatasu suurus ja valveaja rakendamise kord määratakse kindlaks kollektiivlepinguga.
  
• Töötamine õhtusel ja öisel ajal – õhtune aeg on ajavahemik 19-22 ja ööaeg ajavahemik 22-06 . Siin tuleb silamspidad,a et õhtusel ja öisel ajal töötamine on seotud mitmete piirangutega.Suures osas tulenevad need EL direktividest. Üldjuhul on 13-14a alaealist töölerakendamine õhtusel ja öisel ajal tööle rakendamine keelatud, nende töötamine erandina on lubatud etendusasutuste loomingulises tegevuses. TjaPS §11, lõige2 kohaselt on sed akorda rakendatud lisaks 13-14a ka koolikohustuslikele töötajatele, kusjuures siin on vajalik tööinspektori kooskõlatus. 15-17a töötajat, kes ei ole koolikohustuslik võib nimetatud tegevusaladel rakendada kuni 23-ni või osalemisel etenduste loominguslistes tegevustes kuni 24-ni. TjaPS §11, lõige3 keelab raseda töötaja tööle rakendamise ööajal ilma eranditeta. Üldisel tööaja rakendamisel lühendatakse tööaja kestvust tööajal ühe tunni võrra. Siit tulenevalt väheneb ka töajanorm.
  

Tööaja korraldus ja arvestamine
Tööajakorraldus hõlmab tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einestamiseks antava aja, muude tööpäeva siseste vaheaegade ja ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra kindlaks määramise. Üldjuhul sisalduvad tööajakorraldust puudutavad reegli töösisekorra eeskirjades või vahetuse ajakavades. Nendes küsmistes võidakse kokkuleppida ka kollektiivlepingutes. Igapäevase tööaja võib jagada osadeks ka selviisil, et vaheaeg puhkamiseks ja einetamisekson pikem kui 1h. See on nt etendusasutustes. TjaP§14 on tööandaj kohustatud pidama kõikide töötajate tööaja arvestust. Tööaja arvestus võib olla:

• Päeva viisiline ehk päeviti, st tööaja arvestuse aluseks on tööpäev.
  
• Sumeeritult, st tööpäeva rvestuse aluseks o tööpäevast pikem ajavahemik. Tuleb silmas pidada, et TjaP §15 sätestab tööaja kestvuse sumeeritud tööaja kestvuse korral. Üldjuhul ei või see kesta üle 12h. Tööisnpesktori nõusolekul on lubatud nimetatust suuremat töö h arvulist vahetust, kuid mitte üle 24h. Kui tööandja rakendab ilma inspektori nõusolekuta üle 12h vahetusi, siis kohus määrab, et need lisatunnid tuleb kompenseerid alisatasu maksmisega.
  

Puhkeaeg
Töötajal on õigust saada tööpäeva sisest, tööpäevade või vahetuste vahelist ja iganädalast puhkeaega. Puhkeaja hulka uuluvad samuti rahvus- ja riigipühad ja puhkeaja eriliigi moodustavad puhkused.

• Tööpäeva sisene puhkeaeg – vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. Selle algus, kestvus ja lõpp määratakse töösisekorra eeskirjade, vahetuseajakavade või töölepinguga. TjaPS §16 kohaselt peab töötaja saama nimetatud vaheaja hiljemalt pärast 4h kestnud töötamist , kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisit. Vaheaeg selleks kestab enamasti 30mint – 1h. Katkematu tööprotsessi korral, kui töö toimub 3 vahetuses, võid täiskasvanud töötaja vaheaja kestvus olla 1h. TjaPS§16, lõige3 sätestab, et töötajal on õigus vaheajal töötaja territoorimult lahkuda, kuid kollketiiv või töölepingus võib kokkuleppid ateisiti, juhul kui tööandjaterritooriumil on tagatud tingimused puhkamiseks ja einetamiseks. Tööpäeva sisesks vaheajaks on ka lisavaheaeg lapse toitmiseks. See antakse isikule, kes kasvatab alla 1,5a last. Ja lisavaheaega antakse iga 3 h järel kestvusega iga kord mitte alla 30 minuti. Reeglina võib töötaja soovil liita need vaheajad kokku või selle võrra tööaega lühendada. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk. Siia hulka võivad kuuluda ka muud vaheajad.
  
• Tööpäevade vaheline puhkeaeg – selle kestvus peab olema vähemalt 11 järjestikku tundi. (vt TjaP §20, lõige1). Alaealiste puhkeaeg on pikem, kuivõrd töövahetuste kestvus on lühem.
  
• Iganädlane puhkeaeg – selle kestvus on määratus TjaP §21, mille kohaselt on töötajal vähemalt 2 puhkepäeva nädalas. Kes nv on tööl, peavad saama 2 järjestikust puhkepäeva teistel nädalapäevadel. Tavaliselt tehakse vahetuste ajakavaga. Seadus võimaldab tööaja sumeeritud arvestuse rakendamise korral teatud erandi tegemist, st üldiselt lühema iganädalase puhkeaja andmist.. Tuleb silmaspidada, et iganädalase puhkeaja min kestvuseks on 36 järjestikust tundi. Töötaja nõusolekul võib tööandaj ted apuhkepäevadel töle rahendada. Niisugune töötamine hüvitatakse kas rahas või lisaavabaaja andmisega. Lisatasu minimaalnääraka on 50% töötaja normaalpalga määrast.
  
• Rahvus- ja riigipühad – vastuvõetud pühade ja tähtpäevade seaduse järgi jagunevad pühad ja tähtpäevad rahvuspühadeks, riigipühadeks ja riiklikeks tähtpäevadeks.rahvuspüha on 24 veeb, riigipühad ja puhkep on 1,jaan, suur reede, 1mai, nelipühade esimene püha jne. Tähtpäevad puhkepäevade hulka ei kuulu. Sii tuleb silamspidama, et tööandaj peab tööpäeva lühendma 3h võrra järgmiste pühade eelsetel päevadel: 1 jaanuar, 24 veeb, 23 juuni, 24 dets. Sellest tuleneb, et seega lühendatasks etööpäevi 3h võrra 31 dets, 23 veen , 22juuni ja 23 dets, kui need vahetused eelnevate päevadena on tööpäevad. Rahvus või riigipühal tehtud töö hüvitatakse kas 2Xpalga maksmisega või töötaja soovil vaba ajaga.
  
• Vaba aja saamis emuud võimalused – TjaP§17 järgi on tööandja kohustatud andam arsti määratud ajal rasendale vaba aja sünnituseelseks läbivaatamiseks ja see aeg arvatakse tööaja hulka. Puudeks lapse ühel vaematest, eeskostjal või hooldajal on õigus saada lapse kasvatamiseks 1 lisapuhkepäve kuus. Ja TjaP§24 kohaselt on tööandja kohustatud lubama doonorik olema töötaja doonurluse ajaks töölt ära lubama.