Lastekaitse seadus (0)

2.ülesaane
1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004.
2. Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt.
3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel.
4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele . Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele arengule. Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. Igal lapsel on õigus nimele , kodakondsusele ja identiteedile. Lapsel on õigus sõnavabadusele, õigus võtta vatu ja edasi anda informatsiooni. Lapsel on õogus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Tal on õigus moodustada ühinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Lapsel on õigus elada oma vanematega, lapse eraldamine oma vanematest toimub siis, kui see on lapse huvidest ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega. Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse jatmise, eksplueteerimise ja julma kohtlemise eest. Lapsele, kes on ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Puudega lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele. Lapselon õigus sotsiaalsele turvalisusele, sotsiaalkindlustusele. Lapsel on õigus tasuta haridusele sh. tasuta põhiharidusele. Lapsel on õighus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Lapsel on õigus olla kaitstud igasuguse majandusliku ekspluateerimise eest. Riik peab rakendama meetmeid, et kaitsta last narkootikumide ja psühhotroopsete ainete kasutamise, seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise eest ning vältida lapseröövi, laste müümist või kaubitsemist..Ühtegi last ei tohi piinata või mõnel teisel julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohelda või karistada . Üheltki lapselt ei tohi ebaseaduslikult või omavoliliselt võtta vabadust. Igat last, kellelt on võetud vabadus, tuleb kohelda humaanselt ja respektiga. Lapsel, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud karistatava teo eest, on õigus inimväärsele kohtlemisele.
b) I. Lapse õogused ja vabadused Eesti lastekaitseseaduses:§ 9. Lapse õigus ainumääratlusele.(1) Iga laps tuleb meditsiiniasutuses arvele võtta kohe peale sündi. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. § 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust . Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved või puudega. §11. Lapse sotsiaalsed õigused. Lapsel on mõtte-, sõdametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Lapsel on õigus ja tal peab olema võimalus otsida, saada ja jagada mitmekülgset humanistlikku informatsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes. §12.Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale. (1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. (2) Lapsele tuleb anda võimalused ja tingimused mänguks. § 13. Lapse õigus privaatsusele. (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. (2) Lapse õigust eraelule ei tohi kasutada meelevaldselt või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. (3) Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks.
II. Lapse kohustused Eesti lastekaitsesaeduses: §18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees. (1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. (2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. § 19.Lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga . Laps Peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestegs lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö. (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast , osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. (2) Riik ja kohalikud omavalitsused loovad laste tööks vajalikud tingimused. Sotsiaaltalitus jälgib lapse töötamise vastavust töö ohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning käesoleva seaduse põhimõtetele. §20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma.
Täiskasvanute kohustused : seada igal pool ja alati esikohale lapse huvid, heaolu, areng ja tervis. Tuleb tagada võimalused ja tingimuse mänguks. Täiskasvanud peavad austama lapsi. Tagada eakohane ja vabatahtlik töö. Kohustus õppida last mõistma ja tundma, et tama arengut asjatundlikult toetada. Kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Koheld last nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt. Vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatada saanud lapsele tuleb anda vajalikku abi. Vaadata ,et laps saaks hariduse, mis arendab tema vaimseid ja kehalisi eeldusi ning kujundab trviklikku isiksust.
5.Lastega seonduvad Eesti Vabariigis kehtivad seadused:
Riiklike peretoetuste seadus ( kehtib alates 01.01.2002.) ; Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (kehtib 10.10.1993); Sotsiaalhoolekande seadus (kehtib 01.04.1995 ); Perekonnaseadus (kehtb 01.01.1995); Nimeseadus (vastu võetud 15.12 2004) ; Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustanise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seadus.( kehtib 18.07.2002); Lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja – pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus. (vastu võetud 0206 .2004).
Nimeseaduse analüüs.
Lapsevanemad kipuvad välja mõtlema lastele kentsakaid nimesid, mis on keeruliselt hääldatavad ja kirjutatavad. Tihti ei saa aru ,kas on tegemist naissoost isiku nimega või siis meesterahva nimega.
Nimeseadus korrasteb lapsele nime andmist sünniakti koostamisel, uue isikunime andmisel. On toodud ära nii perekonnanimele esitatavad nõuded (2. peatükk, §6) kui eesnimedele esitatavad nõuded (2. peatükk , §7). Antud seadus sätestab ka isikunime ühtse kasutuse alused ja kehtestab võõrkeelest nime ümberkirjutuse reegled. Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti- ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutuse reegleid. Võõrkeelsete isikunimede kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele. Näiteks Liisy – peab vastama hääldusele ehk siis olema Liisi. Võõrapäraste nimede puhul tuleks mõelda , mida toob see kaas lapsele kui nimi on naljakas või ebaharilik . Ometi ei saa mõned inimesed sellest aru ja siis omgi võimalus lapsel suureks saades oma mime muuta – uue isikunime andmine isiku soovil, milleks peab olema mõjuv põhjus. Abiellumisel on võimalus valida ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi või abikaasade perekonnanimedest moodustatud liitnimi.