KL kodukord, KL põhikiri (0)

Kaitseliidu põhikiri.
Kaitseliidu kodukord.
Raivo Pehk 2006
Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu
sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus
(KaLS § 5 lg 1).
Põhikiri kordab suures osas KaLS-s sätestatut. Paljudes punktides
seletatakse asjad detailsemalt lahti.
Põhjalikult on lahti kirjutatud üld- ja esindajatekogu koosolekute
kokkukutsumine ja läbiviimine.
KaLS § 5 lg 2 sätestab, et Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse
Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja
sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus.
Kaitseväe sisemäärustiku (SM) (kinnitatud VV määrusega nr 273
14.12.1998.a.) § 3 p 1 sätestab, et SM laieneb isikutele, kes on
tegevteenistuses Kaitseliidus.
Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele
käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted,
kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid.
Käsk ja käsutäitmine
Käsk on ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalase tahte
väljendus sõnas, kirjas või märguandes. Käsk peab olema täpne, selge,
lühike ja kindel. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse
eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Täitmisviisi valib käsusaaja,
kusjuures vajaduse korral on käsuandja kohustatud täiendama käsku
asjakohaste juhistega. Käsuandja on kohustatud kontrollima, kuidas alluv
on käsust aru saanud. Kui käsusaaja ei saanud käsust aru, peab ta
käsuandjalt küsima selgitust. Käsu täitmisest tuleb käsuandjale ette kanda,
kui käsuandja seda käsu andmisel nõudis.
Kaitseväelane on kohustatud vastuvaidlematult täitma kõik otseste ülemate
teenistusalased käsud, välja arvatud käsud, mis nõuavad selle saajalt Eesti
Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel karistatava teo
toimepanemist. Sellise käsu peab käsusaaja jätma täitmata ja kandma käsu
saamisest viivitamatult ette käsu andnud kaitseväelase otsesele ülemale või
oma vahetule ülemale.
Käsuandja vastutab antud käsu eest. Käsu täitmise eest, mille tagajärjel
paneb käsusaaja toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel
karistatava teo, vastutab ka käsusaaja.
Käsud, mille täitmisega alluv ei riku seadust ja teisi õigusakte, kuid mille
andmiseks ülemal puudub seaduslik õigus, täidetakse vastuvaidlematult.
Ülem ei tohi anda käsku, mille täitmine toob kaasa alusetut moraalset ja
materiaalset kahju; niisuguse käsu andmise tõttu tekitatud kahjude eest
vastutab ja need hüvitab käsuandja.
Kaebuse saadud käsu peale võib esitada ainult pärast käsu täitmist.
Täitmata jäänud käskudest peab käsusaaja ette kandma nende käskude
andjatele.
Ülemad ja alluvad
Kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sisekorra tagamiseks jagunevad
kaitseväelased oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks,
kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelasteks.
Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidega sätestatud korras on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima
temale teenistuslikult alluvate kaitseväelaste tegevust.
Kaitseväelase lähimat ülemat nimetatakse vahetuks ülemaks; otsesed
ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele
kaitseväelane teenistuslikult allub.
Ülema käsutusse määratud kaitseväelasi, sõltumata nende auastmest,
nimetatakse alluvateks.
KAITSEVÄELASTE KÄITUMINE
Kaitseväekombed avalduvad sõjaväeliste viisakusreeglite täitmises,
üksikute kaitseväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise
kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise
korras, omavahelises suhtlemises ja kaitseväetseremooniates.
Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida
vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad kaitseväele hea
maine.
Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab alati meeles pidama, et
kõrgemas auastmes kaitseväelane jääb ülemaks või kõrgemas auastmes
kaitseväelaseks igal ajal ja kohal, hoolimata sellest, kas ta kannab
vormiriietust või mitte.
Sõjaväeline viisakus nõuab, et alluv või madalamas auastmes kaitseväelane
peab teenistusalasel suhtlemisel ülema või kõrgemas auastmes
kaitseväelase ees seisma valvelseisangus.
KÜSIMUSED?