1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt p...
Kanti eetika · 1. Kanti eetika  · Moraali metafüüsika alused, · Praktilise mõistuse kriitika, · Moraali metafüüsika. · 2. "Kanti eetika" - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast · 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused. · Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär. · Inimesel on võime vabalt, autonoomselt toimida, ning see võime ei kuulu põhjuslikku, looduslikku maailma. · Põhjuslikkus ja vaba tahe to...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat...
2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
Immanuel Kant (22. aprill 1724 12. veebruar 1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Imma...
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles  kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem t...
Keskpäevane praam Esimeseks teooriaks on Jumaliku käsu teooria ehk elada nii nagu käseb seda piibel.Filmi algul näeme, kuidas poiss on tüdrukuga koos, nad lõbutsevad ja armatsevad teineteisega.Piibel aga pooldab peale abielu alustada armatsemisega. Teine näide on sellest, et kui inimesed abielluvad, siis peab see kestma elulõpuni, kuid ühes autos oli paar, kus mees oli lahutatud, ning saarele sõitis oma uue pruudiga. Teiseks teooriaks on Kanti teooria ehk tuleb leida selline moraali reegel,mille mõistusolend vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab, st tuleb elus võta selline seisukoht mille järgi sa ise elad.Siia näiteks võib tuua ema, kes praamilt enne maha tuli, kuna mõsitis et praamil asub auto kütusega, ning selleks et oma ja lapse elu mitte ohtu seada, tuli enne praami väljumist maha. Samuti tütarlapsed, kes olid jalgratasega, olid meelestatud positiivse...
V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. Välimuselt oli ta Immanuel Kant pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. 1 Ta oli uusaja filosoofia uuendaja, kes ühendas omavahel empirismi ja ratsionalismi. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, kelle eluviiside tavatu korrapärasus on kultuurianektootide lõputu teema. Immanuel Kant 2 Vanapoisiks jäänud Kant pühendus täielikult oma tööle. Kant vahetas agaralt oma loengute teemasid Immanuel Kant ning võis vabalt peale filosoofia rääkida ka loodusteadustest. ...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3  arvest. 1.3  parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada. Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige...
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos  komme, harjumus; thos  iseloomuomadus Moraal: lad. Mores  kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl  Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade koh...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema ...
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika  1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viit...
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist  usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos)  tava, komme, harjumus (thos)  iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores  kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti  ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid  töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega k...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus....
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal  ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia  süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika  teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika  kr k) (ethos , lühikese `e'-ga)  komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga)  karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal  ld k) mos (pl mores )  tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas ...
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid  koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid  sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon  nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulg...
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli  keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen)  universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus  arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus  uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus  põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus  kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus  normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus  kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus  peab olema avalik · Teostatavus  peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika  uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7. Moraalne tunne, mis lähtub veendumusest, et vääritakse teiste tunnustust tegude või omaduste tõttu on A. uhkus B....
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid ...
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. V...
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide edastatakse ka kindlasti teisele inimesele, kes siis neljandaks ...
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn sündis Viini lähedal väikses Pohrani linnas. Perekond oli musikaalne, isa laulis ja mängis harfi. Haydn'i esimene õpetaja tuli tema ellu, kui ta oli 2. aastane, kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi abieluettepaneku, aga tüdruk keeldus. Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Ha...
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
annaabi.ee 
