Filosoofia SH - Talve mõisted (0)

* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt  eitav   filosoofiline  õpetus. 
*  Antropoloogia  - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. 
* A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb  kogemusel  (I. Kant ). 
*  A  priori  -  Kogemusest  sõltumatu,  kogemusele  eelnev.  Teadmine  on  oma  loomult  aprioorne,  kuid  seda  võib  saavutada  ilma 
meelelise tajuta (I.Kant). 
*  Deduktsioon  - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 
* Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse  kulgu  enam ei sekku. 
*  Dialektika  – 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete  uurimine  keskustelu ( kr.dialegomai ) abil ( Sokrates ). 2.  Hegelil : 
vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+ antitees =süntees). 
*  Ding  an  Sich  - I.Kant räägib “asjadest iseeneses” (das Ding an Sich) ja  viitab  asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest 
eraldiseisvana. 
*  Dualism  -  reaalsus  on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. 
* Empirism - kogemusel põhinev. 
*  Eksistentsialism  - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi  teadvustamine . 
* Eudaimonism -  Isiklikku  või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. 
*  Fenomenoloogia  - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. 
*  Filosoofia  -  kogu  tõelisuse  metoodiline  uurimine  selle   puhtas   iseeneses  olemises;  mõtteks  -  püüdlus  luua  võimalikult 
terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. 
*  Gnoseoloogia  e  epistemioloogia  –  tunnetusteooria , mis uurib  tunnetuse  üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 
*  Idealism  - teooria, mille kohaselt  reaalsus  on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. 
* Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 
*  Induktsioon  - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde  tagav . 
*  Irratsionaalne  - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 
* Kategooriline  imperatiiv  - Kanti  eetika  ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. 
“Tegutse nii, et sinu tahte  maksiim  võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena.” 
*  Loogika  - õpetus mõtlemise  seadustest , mille „isa“ on  Aristoteles . 
*  Materialism  - teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi  vastand . 
* Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 
*  Monism  – olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks  substants . 
*  Naturalism  - Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. 
*  Nihilism  - Kõige  eitamine , teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. 
*   Nominalism   -  teooria,  mille  kohaselt  üldterminid  on  kõigest  keelemärgid,  mis  iseenesest  ei  nimeta  mingit  individuaalselt 
olemasolevat  olendit või asja. Erinevalt  realismist  on olemas vaid individuaalsed olendid  või asjad. Realistide ja nominalistide 
vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. 
* Objektiivne – 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne 
tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti  tegelikkust . 
*  Ontoloogia  - õpetus olemisest; uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 
*  Panteism  - Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. 
*   Paradigma   -  Püsiv  ja  üldtunnustatud  mõistete,  seaduste  ja  meetodite  järjestus   teaduses .  Üldine  maailmavaade,  millest  antud 
ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. 
* Pluralism - Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. 
*  Pragmatism  - Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist  tegutsemist  ja selle tulemuslikkust. 
*  Ratsionalism  - rõhutab mõistuse või mõistelise  tuletuse  tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. 
*  Realism  - 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 
2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism). 
*  Relativism   - Tunnetusteoreetiline seisukoht,  mille  kohaselt teadmine  on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: 
seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist.  Vastandiks  sellele on  absolutism , mis rõhutab 
tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. 
*  Sensualism  - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. 
* Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 
* Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 
* Subjektivism – tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 
* Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 
*  Teism  - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. 
* Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse  piire  ületav. 
* Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.