SINIMÄED (0)

SINIMÄED
Rita Mets      
Kätlin Sibbul
Ege  Lehtsaar
 
 
ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST
 Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras 
 
 
Kujutavad endast:
 kolme omavahel li tunud ida-läänesuunalist 
vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, 
Tornimägi
 kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 
km mererannast
 järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged 
lõunanõlvad 
 on osa  Vaivara  maastikukaitsealast 
 Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) 
kõige iseloomulikumaks alaks.
 
 
 
 
Vaade Sinimägedele
 
 
AJALUGU
 On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: 
Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda 
  Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja  Alutaguse  
soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse 
kontrollida Tallinn-Narva  maanteed
 Peeter I  lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele 
vaatetorni
  rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, 
nn. Rootsi kants
 II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi 
kaitseliini 
 
 
AJALUGU
 1944 juuli-september peeti Sinimägedel 
veriseid lahinguid, hukkus kuni 200 000 
inimest 
 püstitatud palju mälestusmärke 
 praegu on olemas 4-5km  pikkune   matkarada  
läbi kunagise sõjatandri
 
 
TEKKETEOORIAD
 Karl Orvik 1926 uurimus- mäed koosnevad 
suurtest aluspõhjakivimite pangastest.e. 
rändpangastest, mis murti lahti klindiservast 
ja kanti mandrijää poolt.Kujutavad endast 
otsamoreeni- liusiku serva ees kujunenud 
piklikud positiivsed pinnavormid. 
Rändpangaste teooria- kuni 1960 aastateni
 Mäed paiknevad otse tektoonilise rikkevööndi 
kohal-  puhtalt tektooniline päritolu 
 
 
TEKKETEOORIAD
 Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma 
osa mängivad nii maapõue kerked kui ka 
mandrijää transport.
  Tektoonika  ja mägede-aluse Kambriumi 
sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- 
seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku 
surve all tektoonilises rikkevööndis 
kuplitaoliselt  kerkinud   sinisavi .
 
 
EHITUS
 Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid
 Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 
50 meetri võrra kõrgemale kergitatud 
 Põhimõtteline läbilõige:
    - pinnakate
    - lubjakivi
    - glaukoniitli vakivi
    - diktüoneemakilt
    - oobulusli vakivi
    - Kambriumi li vakivi
    - sinisavi
 
 
TORNIMÄGI
 läänepoolseim
 kuni  800m  pikk ja kuni  200m  lai, absoluutne kõrgus 69,9 
m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 10–20º lõuna 
suunas kal utatud
 põhjanõlv on  järsakuline-200m  pikkuselt  kulgev 
ordovi tsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab 
kuni 35m kõrgune enamasti  paekivist  järsak
 ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, 
väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (30–90º) 
kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud
 
 
PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, 
GRENADERIMÄGI) 
 üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 
81 m ümp) 
 tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 
100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad 
 Põrguhauamäe  lael on u 250 m läbimõõdus  ovaalne  ja 
kuni 20 m sügavune sulglohk – Põrguhaud või -auk. 
Selle lohu lõunanõlval  paljandub  enam kui 100 m 
läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud 
hiidpangas, mille sees on koobas
 
 
Põrguhauamägi ja põrguhaud 
 
 
PARGIMÄGI (KA LASTEKODUMÄGI)
 Pargimägi on nime saanud pargilt, mis ümbritses kunagi 
parun  Korffile kuulunud puidust mõisahoonet. 
Lastekodumäe nimi pärineb aga enne II maailmasõda 
mõisahoones (hävis 1944. aastal) olnud lastekodult. 
 idapoolseim ja kõrgeim(jalamilt kuni 40 m;  lagi  84,6 m 
ümp)
 Pargimäe  tuumikuks  on u 400 m pikkune ja kuni 50 m 
tõstetud ning u 20o lõuna suunas kal utatud monoliitne 
paest hi dpangas. 
 
 
PARGIMÄGI PÕHJAST VAADATUNA
 
 
TÄNAME KUULAMAST!
 
 

Document Outline

• SINIMÄED
• ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST
• Kujutavad endast: 
• Slide 4
• Vaade Sinimägedele
• AJALUGU
• Slide 7
• TEKKETEOORIAD
• Slide 9
• EHITUS
• TORNIMÄGI
• PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) 
• Põrguhauamägi ja põrguhaud 
•  PARGIMÄGI (KA LASTEKODUMÄGI) 
• PARGIMÄGI PÕHJAST VAADATUNA
• Slide 16