Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (0)

2.02.2012 
Slide 1 
Slide 2 
Eetikateooriate üldjaotus 
EETIKA  
Tuntumad normatiivsed  eetikateooriad  on: 
 tagajärje- eetika  (konsekventsialism ehk 
Kohuse -eetika ehk 
teleoloogiline  eetika) 
deontoloogiline  eetika 
 kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika 
 
  vooruseetika  (loomutäiuse eetika) 
Argo  Buinevitš 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 3 
Slide 4 
Deontoloogiline e kohuse-eetika 
Kohuse-eetika järgi 
( deon  – kreeka k “kohustus”) 
 Kohuse-eetika omistab sisemise 
 Moraalselt hea tegu on see, mida 
väärtuse tegudele endile, mitte nende 
tehakse teatud motiivist – 
tagajärgedele. 
kohusetundest – ajendatuna. 
 Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine 
 Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, 
õige ka siis, kui see põhjustab valu või 
vaid hea  tahe . 
kannatust.  Valetamine  on alati vale. 
 Deontoloogiline eetika vastandub 
  Moraalireeglid  on kõigile ühtmoodi 
teleoloogilisele eetikale, mille järgi on 
kohustuslikud, nad kehtivad 
moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo 
universaalselt. 
tagajärg.   
3 
4 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 5 
Slide 6 
Deontoloogia vormid 
Teodeontoloogia 
 Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei 
sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik 
 Teodeontoloogia ehk  partikularism :  
kehtestada reegleid. 
         intuitsionism  – detsisionism 
 Pigem tuleb reeglid üldistada konkreetsete 
  (Detsisionismi üheks näiteks on eksistentsialism) 
probleemide lahenduste järgi, kui püüda 
konkreetset olukorda lahendada reegli järgi. 
Enne leitakse konkreetsed lahendused. 
 Reeglideontoloogia ehk generalism:  
 Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged 
      ratsionalism  - intuitsionism 
meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või 
      objektivism  – absolutism 
siis ütleb meie südametunnistus/ intuitsioon  
meile ette, milline tegu on õige 
5 
(intuitsionism). 
6 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
1 
2.02.2012 
Slide 7 
Slide 8 
Intuitsioon 
Joseph Butleri intuitsionism 
1) Intuitiivne otsus võib olla see tegu, mis 
 Iga õiglane inimene suudab leida 
tehti esmase mõtte  ajel , pikemalt läbi 
õige lahenduse oma südame-
kaalumata.  Selles võib kahelda. 
tunnistuse alusel. 
2) Intuitsioon teises tähenduses on see, 
1692—1752 
  Jumalik  kaudne  utilitarism : 
mis aitab meil tõde teada saada. See 
Jumal lõi meid  selliseks , et kui me toimime 
on nagu sisemine taju, mis annab 
oma südametunnistuse järgi, olenemata 
hoobilt õige vastuse. 
ratsionaalsetest kaalutlustest , siis 
genereerime me rohkem õnne kui sel juhul, 
kui üritaksime otseselt maksimeerida õnne 
7 
maailmas. 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 9 
Slide 10 
Detsisionism: 
Sartre ’i näite analüüs 
kas vastust saabki olla? 
 Mõlemad otsused näivad olevat võrdselt 
moraalsed .  
 Võib-olla moraalis ei olegi üheselt 
 Puudub üldreegel sellistes  olukordades  
kehtivaid tõdesid? 
otsuste tegemiseks. 
 Näide. Sartre’i õpilane II Maailmasõja 
 Kui otsus tehakse, siis see ei tähenda, et 
ajal. Kas jääda koju ja hoolitseda ema 
ka kõik teised peaksid just nii tegema. 
eest või olla patrioot ja minna sõtta? 
 Seega isegi õige tegu ei anna veel juhist 
edaspidi õigete  tegude  tegemiseks. 
   
 Nii jääb iga moraaliotsuse tegemine 
9 
subjektiivseks. 
10 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 11 
Slide 12 
Sartre’i näite analüüs 
Probleemid teodeontoloogiaga 
 Sellest, et me ei tea, mis on õige või 
 Teodeontoloogia ei anna rahuldavat 
vale, ei järeldu, et õiget või väära ei ole 
vastust küsimusele, millised teod on 
olemas või et tõdesid on palju ja kõik 
õiged: 
need on võrdsed.  
  “Õige on see tegu, mille kohta me 
otsustame, et see on õige.” - Aga mida 
 Sartre’i õpilane tegi moraalialase 
ikkagi otsustada? 
otsuse, kuna probleem oli oma 
olemuselt  moraaliprobleem (mitte aga 
 “Toetu oma südametunnistusele!”    
ilmtingimata moraalselt õige otsuse). 
 - Kuid mõned inimesed näivad olevat 
südametunnistuseta. Kas ka see on õige, 
 Sartre’i õpilane ei määranud, mis on 
mida ütleb nt  terroristi  südametunnistus? 
õige, kuid pidi siiski midagi otsustama.   
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
2 
2.02.2012 
Slide 13 
Slide 14 
Kokkuvõte  
Vajadus reeglite järgi 
teodeontoloogia kohta 
 Viimase kui ühe moraalisituatsiooni 
eraldi analüüsimiseks ei ole reaalses 
 Teodeontoloogia on teooria, mis 
tunnustab “inimlikku olukorda” ja lubab, 
elus aega ega oskusi. Intuitsioon ei 
et mõned olukorrad jäävadki inimese 
pruugi anda adekvaatset vastust.  
enda südametunnistuse lahendada, sest 
 Vähemalt mõningaid üldisi reegleid 
inimene pole täiuslik  olend , kes suudaks 
sõnastamata poleks võimalik ei kasvatus 
alati teada, mis on õige ja mis vale.  
ega  haridus . 
 “ Moraalne  elu” on täis juhtumeid, mille 
 Erinevatel situatsioonidel on siiski 
kohta ei suudeta (pole veel suudetud) 
võimalik leida ka sarnaseid aspekte. 
reeglit leida.  
Kõik erinevused ei pruugi olla  
13 
moraalselt olulised.   
14 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 15 
Slide 16 
Reeglideontoloogia 
Absolutism ja objektivism 
 Õige tegu on see, mis vastab 
 Absolutism - igale moraaliprobleemile 
universaalsele (kõigile sarnastes oludes 
on olemas ainult üks õige vastus. 
kehtivale) reeglile. 
 Objektivist David Ross eristas prima 
 Reegliintuitsionism – intuitsioon 
facie  printsiipe: on palju 
avastab kas ühe reegli (absolutism) või 
moraaliprintsiipe, mis kõik on 
mitu (objektivism). 
tavaolukordades õiged. Kui aga leidub 
olukordi, kus need satuvad konflikti, siis 
 Reegliratsionalism –  ratsionaalse  
arutluse abil leitakse kas üks reegel 
kohustuslik on neist ainult üks. Milline 
(absolutism) või mitu (objektivism). 
neist, seda ütleb intuitsioon.  
15 
16 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 17 
Slide 18 
Deontoloogilise eetika klassik 
Kanti  õpetuse alused 
Saksa  filosoof   
 Kanti eetilist mõtlemist mõjutas 
        Immanuel   Kant  
pietism . Jumal ei hinda meid mitte selle 
( 1724 -1804) 
järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid 
     Taust: Königsberg, pietism 
täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma 
põhimõtete järgi elanud.  
“Puhta mõistuse kriitika” ( 1781 ) 
“Alusepanek  kommete  metafüüsikale” 
 Olulised pole mitte arvamused ja 
( 1785 ) 
tulemused, vaid sisemine  headus  – Hea 
17 
Tahe. 
18 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
3 
2.02.2012 
Slide 19 
Slide 20 
Ratsionalism 
Moraalikohustus 
 Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse 
 Moraalikohustustel on imperatiivne 
mõtlemise abil. Abiks on  loogika . 
(käskiv) jõud. 
 See tagab, et kõik  ratsionaalsed  olendid 
jõuavad ühtede ja  samade  järeldusteni.  
 Kant eristab 2 sorti imperatiivi:  
 Mõistus on piisav selleks, et leida üles 
 hüpoteetiline  imperatiiv ,  
moraaliseadus kui  transtsendentaalne  ja 
kõigi ratsionaalsete olendite jaoks 
  kategooriline  imperatiiv. 
universaalselt siduv. 
19 
20 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 21 
Slide 22 
Hüpoteetiline imperatiiv 
Kategooriline imperatiiv 
 Hüpoteetiline imperatiiv on  tingimuslik .  
 KI on katse testida, kas subjektiivsed 
 See ütleb, mida tuleks teha oma soovi 
käitumisprintsiibid ( maksiimid ) sobivad 
rahuldamiseks.  
üldisteks toimimisprintsiipideks 
 “Kui  tahad  saada A, tee B!” 
(moraaliseaduseks). 
 Näit: Et saada terveks, võta rohtu! 
 Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas 
 Hüpoteetilised imperatiivid ei ole 
moraali-imperatiivid, need ei kehti 
tahaksin, et kõik inimesed igal ajal 
kõigile igas olukorras, pole 
järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), 
universaliseeritavad. 
21 
mille järgi ma kavatsen toimida.  
22 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 23 
Slide 24 
Kategoorilise imperatiivi  
Kanti 4 näidet KI testi 
1.  vormel  
rakendamisest: 
  “Toimi ainult sellise maksiimi 
1) Võltslubaduse andmine 
kohaselt, mille kohta sa saad 
samal ajal soovida, et sellest 
2) Enesetapp 
saaks universaalne seadus.” 
3) Oma  annete  raiskamine 
  Maksiim  on Kanti jaoks reegel, mille alusel 
toimija kavatseb toimida. 
4) Heategevusest hoidumine 
 Seadus – objektiivne printsiip, maksiim, mis 
läbib universaliseeritavuse testi.  
23 
24 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
4 
2.02.2012 
Slide 25 
Slide 26 
Kategoorilise imperatiivi  
Kanti moraalne “peab” 
2. vormel 
 Kanti meelest ei ole moraalsed 
kohustused sõltuvad vastava soovi 
 “Tegutse nii, et sa käsitled 
olemasolust.  
inimkonda, nii enda  isikus  kui iga 
 Moraalset kohustust ei saa väljendada 
teise isikus alati eesmärgina, 
kujul “kui ma tahan X, siis ma pean 
tegema Y”. 
mitte kunagi pelgalt vahendina!” 
 Moraalinõudmised on kategoorilised, 
mitte hüpoteetilised: sa pead tegema 
seda ja punkt. 
25 
26 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 27 
Slide 28 
Moraalne “peab” ei ole seotud 
Moraaliseadus meis endis 
sooviga saada õnnelikuks 
 Vabade mõistuslike olendite 
 Moraalne “peab” ei ole inimestele 
moraaliseadus.  
kohustuslik mitte sellepärast, et nii on 
 Mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, 
tark teha või et selline toimimine on 
vaid inimene ise. Lükkab tagasi 
meile kasulik (aitab elada head elu).  
teonoomilise moraalipõhjenduse (kus 
 Kant eitab seda, et moraalselt  toimima  
viidatakse Jumala tahtele). 
motiveerib meid soov saada õnnelikuks. 
 Moraaliseadus on meie enda sees. 
27 
28 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 29 
Slide 30 
Moraalne “peab” on 
Kanti antropoloogia 
kategooriliselt siduv 
 Kanti järgi on moraalne “peab” 
 Kanti silmis on inimesed loodud eriliste 
kategooriline, mitte hüpoteetiline. 
olenditena: inimestel on sisemine 
väärtus inimväärikus, sest nad on 
 Moraalne “peab” ei ole siduv mitte 
ratsionaalsed olendid. 
sellepärast, et nad midagi soovivad 
(õnne, teiste heakskiitu, puhast 
 Meil pole mingeid kohustusi loomade 
südametunnistust, vältida sanktsioone).  
suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi 
saavutamiseks. Inimene on eesmärk.  
 Kategooriline “peab” on inimestele kui 
ratsionaalsetele olenditele siduv, sest 
 Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. 
neil on mõistus. 
29 
30 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
5 
2.02.2012 
Slide 31 
Slide 32 
Instrumentaliseerimiskeeld 
Inimelu  eesmärk 
Kanti arvates pühendavad inimesed väga 
palju aega ja vaeva õppimaks kuidas asju 
 Pea kõigist lugu, ära tee kellestki 
teha ning eesmärgi küsimus miks? jääb 
vahendit! 
enamasti tahaplaanile.  
 Kanti järgi on inimelu eesmärk 
 Kanti kategooriline imperatiiv ei luba 
määratletav kahese kohustusena: 
teist inimest instrumentaliseerida.  
omaenese täiuslikkus 
 Universaalse lugupidamise  moraal . 
teiste inimeste heaolu ja õnn 
 Seega ei tohi minetada oma vabadust 
elada südametunnistuse järgi, hoolides 
31 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
nii endast kui ka teistest. 
Slide 33 
Slide 34 
Eetika tarvilikud postulaadid 
Eetika tarvilikud postulaadid: 2 
ehk põhieeldused: 1 
 Vaba tahe. Vabadus on kõigi mõistuslike 
 Hinge  surematus . Moraaliseadus käsib 
olendite tahte omadus. Ainult tõeliselt 
meil olla moraalselt täiuslikud. Kuid me 
vaba olevus saab olla autonoomne ja anda 
ei saavuta täiust selles elus, sest 
endale ise käske ja seadusi. S.t ollakse 
ülesanne on olemuselt lõputu. Järelikult 
kõrgemal looduse paratamatuse põhjus-
tagajärje  mehaanilisest  vahekorrast.  
peab olemas olema ka teispoolne elu, kus 
me jätkame  ideaali  poole liikumist.  
 Vaba tahe on tahe, mis allub 
kõlblusseadusele, inimloomuse seadusele.  
33 
34 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 35 
Slide 36 
Eetika tarvilikud postulaadid: 3 
Kanti eetika ja religioon 
 Jumala olemasolu. Peab olema keegi, kes 
moraali-seadusi jõustab. Et moraaliseadus 
 Kanti süsteem tõstab eetika seesmise 
oleks täielikult õigustatud, peab 
hüve staatusesse; me peaksime oma 
moraaliseadus lõppema tasuga õnne näol, 
kohust täitma seetõttu, et see on meie 
mida Kant nimetab “täielikuks hüveks”. 
kohus, samas ka ülim hüve. 
Igavikuline tasu (õnn või karistus) peab 
  Selliselt  on meie kohus seotud usuga; see 
olema proportsioonis inimese 
on meie kohus Jumala suhtes, kuna Jumal 
moraalsusega. Järelikult peab  eksisteerima  
soovib, et me saavutaksime ülima hüve. 
Jumal, kes toimib moraaliseaduse 
 Et moraaliseadus teostuks, peab inimesel 
kohtuniku ja jõustajana – ilma selleta 
olema usk jumalikku harmooniasse. 
poleks moraaliseadus õigustatud. 
35 
36 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
 
6 
2.02.2012 
Slide 37 
Slide 38 
Kurjuse probleem 
Kurjuse probleem 
Miks pole inimkond kasvatuse, hariduse ja 
 Kurjusel on erinevad intensiivsusastmed: 
kultuuritaseme tõusuga paremaks 
– nõrkus, mis annab alla tungidele ja ihadele 
muutunud? 
– ebasiirus ja kõlvatus 
 Kanti arvates on inimese enda loomuses 
– kõlbeliste nõuete teadlik eiramine 
olemas reaalne  kalduvus  kurjale.  
 Hea ja kurja vaheline võitlus ei ole 
 Inimene on otsekui kahe printsiibi – hea 
umbmäärane, vaid põhimõtteline.  
ja kurja – vastastikuse võitluse paik: 
 Hea pääseb võidule siis, kui toimub hea 
inimloomuse seadus (kõlblusseadus) kui 
poole pöördumine ja uuenemine 
hea tahte kehastus võitleb temas 
inimloomuse sügavuses, nagu uuekssünd 
kurjade  tungide, ihade ja kalduvustega.  
religioonis. 
38 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 39 
Slide 40 
Kanti eetika põhijooned: 
  Kaliningradis  oleval  haua-
monumendil on sõnad Kanti 
 Moraalne kohustus on absoluutne, see 
Puhta mõistuse kriitika 
kehtib tingimusteta.  
lõppsõnast: “Kaks asja 
täidavad ikka ja jälle mu 
 Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese 
meele imetluse ja 
soovist saavutada õnne. 
aukartusega, üha sagedamini 
 Moraalset käitumist ajendab 
ja tungivamalt pöördub mu 
kohusetunne , mitte omahuvi. 
mõte nende juurde tagasi: 
tähistaevas minu pea kohal ja 
 Moraal tähendab meie enda vastutust. 
kõlblusseadus mu sees” 
Mõistusliku olendina on inimene 
autonoomne ja loob endale südame-
tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset 
39 
mõistust kasutades õigeid seadusi. 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 41 
Slide 42 
Kanti eetika kokkuvõtteks 
Kanti teooria kriitika 
 Immanuel Kant: “Tegelikult pole moraal 
 Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed 
mitte õpetus sellest, kuidas me peame 
kohustused, ei arvesta tagajärgedega 
end õnnelikuks tegema, vaid sellest, 
(valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui 
kuidas me õnne vääriliseks peame saama” 
see seab teise elu ohtu). 
 Põhiküsimuseks on seega: kas me järgime 
 Kategooriline imperatiiv ei anna meile 
iga inimese sisse pandud inimloomuse 
tingimusi, millisel juhul on tegemist 
seadust (südametunnistust) või rikume 
moraalse toiminguga. 
seda? 
 Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee 
 Kanti eetika põhikategooriateks on 
veel tegu moraalseks. Universaliseerida 
seadus, kohustus, tahe, väärikus, 
saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid 
südametunnistus.  
41 
maksiime. 
42 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
7 
2.02.2012 
Slide 43 
Slide 44 
Kanti teooria kriitika 
Immanuel Kant  
eetilisest inimesest: 
 Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale 
kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille 
 Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub 
tagajärjel jõutakse absoluutsete ja 
moraaliseadusele, vaatamata teda 
universaalsete moraaliseadusteni, 
ümbritsevale konformismile ja alatusele.  
paistab olevat idealistlik. 
 Kanti eetika näitab, et eemaldumine 
 Võib arvata, et kõik ratsionaalsed 
iseendast, oma sisemise hääle jalge alla 
olendid ei jõua oma mõttetegevusega 
tallamine on inimesele surmavalt ohtlik. 
ühtede ja samade järeldusteni, isegi kui 
 Kohustus ja mitteäraostetav 
nad seda siiralt püüavad. 
südametunnistus säilitab isiksuse, 
võimaldab tal jääda terviklikuks.       # 
43 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
8