Jumestuse ajalugu (1)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu
Entsüklopeedia ütleb, et „kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu”.
Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi , kui ka kaunistamist ehk jumestamist.
Yves Saint Laurent on öelnud: „ Jumestus on elamise kunst , väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine . See on teatud kommunikatsiooniliik.”
Loodusrahvad
Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. See sõjamaaling oli meeste eesõigus ja kohustus. Kehamaalinguil oli oma tähendus ka seksuaalsete vajadustega seotud naiste pärast rivaalitsemises. Naised, kes ei liikunud väljaspool oma kodupiirkonda, ei värvinud end üldse. Informatsioon loodusrahvaste kehamaalingutest tugineb umbes 20 000 a eKr pärinevatele haualeidudele. Uusimate uurimuste väitel on esimesed teated dekoratiivsest kosmeetikast pärit ajast 70 000 a eKr Ida – Aafrikast (Peter Beaumont, J.C. Vogel).
Muinasindia
Induse jõe ümbruse metsades teostatud väljakaevamiste käigus on leitud märke sellest, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba umbes 5000 aastat tagasi. Pühad tekstid loetlevad jumestuse nende 64 kunsti hulgas, mida muinasindias traditsiooniliselt väärtuslikeks loeti. Ilu rõhutamist peeti Indias töö täiendamiseks, mitte halvustamiseks. Indias oli eraldi iluravijate ametiseisus, mida nimetati ganikaks.
Näomeik oli osa hommikusest tualetist. Ehkki jumestus oli algul ainuüksi näitlejate pärusmaa, levis see õige pea ka igapäevaellu. Nägu puuderdati valgeks seguga , milles oli jahu, tärklist ja kannikesejuurt. Segu oli voolav ja moodustas näole justkui krohvikihi. Silmalaugude toonitamiseks ja silmade kirgastamiseks kasutati collyriumi ja teatud antimonisegu. Silmameigi vorm varieerus, kord imiteeriti kaljukitse silmajoont, kord lootoseõie kontuuri. Kulmukarvad kitkuti kõrgeteks kaarteks. Huuled pidid olema paksud ja mahlakalt punased, värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. Nõnda kaunistatuna ongi India naine jõudnud ajalooraamatute piltidele ja templite seinamaalinguile.
Muinasegiptus
Antiikajal oli jumestuse eesmärgiks enamasti kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest. Vanas Egiptuses peeti iluravist kõrgelt lugu. Haudagi pandi surnule kaasa muuhulgas ka tema kosmeetikavahendid. Üllataval kombel olid juba siis tuntud needsamad vahendid, mis praegugi. Hästi säilinud matmisleiud on andnud väärtuslikku informatsiooni egiptlaste kommetest.
Egiptlased ei mõelnud oma iluravivahendeid ise välja, nad jätkasid traditsioone, mille pärisid oma esiisadelt. Niiluse kallastel elanud karjakasvatajad olid juba mesoliitikumis määrinud oma nahka rasvaga ning maalinud näole ja kehale kujundeid taimedest saadud värvainetega. Jumestuskunst täiustus ja seda hakkasid kasutama ka naised. Vanas Egiptuses kuulus meik nii meeste kui naiste igapäevasesse rutiini. Eriti silmameiki kasutasid kõik, vaatamata eale ja soole. See oli puhas ettevaatusabinõu silmapõletike ja päikese vastu. Hoolitsevad vanemad meikisid juba õige väikesi lapsi. Jumestuses kasutatud teatud malahhiidi koostisosal, vase vesiniksilikaadil, on UV- kiirguse eest kaitsev toime.
Moeteadlikud egiptlased arendasid vastavalt oma stiilile erinevaid jumestusviise. Meik oli jõuline. Päikesepruuni nahka tasandati ookervärvidega kollakamaks või punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver - või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Huulevärvi kanti ka põsepunana põsenukkidel ja hajutati kergelt oimukoha suunas. Silmameigiks kasutati algselt vaid kaht värvi – musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmukarvade kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis oli kasulik päikesest põlenud silmadele ja kaitses kärbeste eest. Seda kasutati ka laste juures. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidi e heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja. Ka ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oli silmi kaitsta. Hiljem märgati, et see ka suurendas ning kaunistas silmi ja siis võeti kasutusele khol ( araabia k. kuh´l või kho`l – antimonipulbrist valmistatud pasta ). Kholiga valmistati paljudest erinevatest ainetest, nt antimonipuudrist, mustast magneesiumoksiidist, mandlituhast, tinast , söest, malahhiidist ja mustast vaskoksiidist. Seda hoiti karpides ja see kanti nahale süljega niisutades elevandiluust , puust, hõbedast, klaasist või pärlikarbist valmistatud kholipulgaga. Musta, halli ja rohelist kholi kasutati kontuuri tõmbamiseks ja sellel silmakontuuril usuti olevat ka jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Lauvärvidena kasutati rohelist, meresinist, türkiisi, terrakotat ja erinevaid pruune toone, hiljem ka kuldset ja hõbedast. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul.
Tuntud kaunitarid olid Egiptuse kuninga Ekhanatoni (1375-1350 eKr) naine Nefernefer, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt ja Kleopatra , kes oli egiptlanna ideaalkuju. Kleopatra proovis erinevate lauvärvide mõju kasutades musta galeniiti laugudel ja ripsmete värvimisel. Lauvoldist ülalpool kasutas ta sügavsinist ja alalaul eredat rohelist värvi. Mõju pidi olema vägev, sest legendi järgi võlus see nii Caesarit kui Antoniust.
Egiptusele iseloomulik on ka komme värvida peopesi ja jalataldu oranžika hennaga (Lawsonia inermis) ja vahetevahel kullata rinnanibusid. Mehed rõhutasid jälle sinakashalli värviga oimukohtadel veresooni.
Lõhnaaineid kasutati ohtralt. Egiptuses kandsid naised paruka peal salvitilka, millest sulas soojenedes juustesse aromaatseid õlisid. Lisaks sellele kasutati lõhnavaid kõrvarõngaid, millest tilkus parfüümi selle kandja õlgadele. Päeva ilma heade lõhnadeta peeti kaotsiläinuks.
Tina Turner Kleopatrana Kleopatra make up
Vana – Kreeka
Egiptusest levis kosmeetika vahemeremaadesse ja esmalt eriti Kreekasse. Kreeklaste stoiline suhtumine ilusse ja maskuliinsuseihalus siiski aeglustas kosmeetika arengut. Valmistatud lõhnaained, eriti kannikeselõhn ja värvid, läksid enamasti ekspordiks. Kreeka mehe ideaalnaine oli puhas, loomulik ja graatsiline . Endast lugupidaval naisel ja abikaasal ei olnud lubatud end jumestada. Vaid kurtisaanid ehk kergete elukommetega kõrgest soost naisterahvad ja hetäärid ehk kõrgklassi prostituudid meikisid end. Nende jumestus oli jõuline ja isegi ülepingutatult eredavärviline.
Piimvalge alusvärv valmistati kriidist, jahust või tinavalgest, mis oli mürgine, rikkus nahka ja võis isegi surma põhjustada. Põskede ja huulte värvimiseks kasutati punavetikaid või Süüria paederose juurtest valmistatud pulbrit, mida lahustati veiniäädikas. Segu kanti peale vastava labidakesega. Silmi rõhutati lauvärviga, milles oli safranit või söestunud viirukit. Silmade suurendamiseks kasutati kholi ja heledavõitu kulme värviti antimoniga. Ehkki mehed suhtusid naiste meikimisse üsna taunivalt, katsetasid nad ka ise huulte värvimise ja põsepunaga. Meeste meigil on vanas Kreekas kindlad traditsioonid. Selles suhteliselt homoseksuaalses ühiskonnas ei nähtud meeste jumestamises midagi taunimisväärset.
Vana – Rooma
Roomlased võtsid meikimiskombe üle kreeklastelt ja pidasid seda väga oluliseks. Rikka rahvana oli roomlastel enese kaunistamiseks aega ja raha. Räägitakse, et keisrinna Poppeal oli 100 kreeklannast orjatari, kes olid tolle aja kosmeetikud ning keda kutsuti sagae. Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes enamasti jumestamises. Plautus ütleb: „Värvimata naine on nagu soolata toit.” Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist. Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab.
Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud karmiiniga. Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat purpurit. Veel kasutati kokenilli ning kalarasvast ja pruunvetikatest valmistatud värvi. Laugusid värviti puusöega või kanti neile kuldkollast safranipuudrit. Kulmud kitkuti peeneks ja need pidid algama küllalt lähestikku ninajuurelt, nagu Kreekaski. Kulmusid värviti nõega. Ovidius soovitas oma raamatus ka karusnahkadest valmistatud kunstlikke kulmukarvu. Kurtisaanid kasutasid ka kunstripsmeid. Moes olid ilusünnimärgid ja nendega varjati naha defekte.
Keskaeg
Keskajal elasid nii kosmeetika kui hügieen üle taandarengu. Naisideaal oli seotud katoliku kiriku loodud pildiga sündsast kaunist naisest. Naise olukord oli halb, jumestust ja isegi ehteid peeti patuks. Levinuim naiseideaal oli luikvalge neid, kellel on peaaegu läbipaistev nahk, juuksed valged kui puuvill ja silmad süütud, sinised. Moes oli pikk munajas nägu ning sügaval asetsevad silmad.
Jumestust kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised. Alusvärv oli kriitvalge ja puuderdatud. Nahka valgendati sidruni - ja piimavannidega, kulmud kitkuti välja ja juuksepiiri püüti nihutada nii kõrgele kui võimalik. Eeterlikkuse rõhutamiseks toonitati mõnikord sinisega otsaesisel olevaid veresooni. Silmameiki peaaegu ei kasutatud, selleks tarvitati vaid musta kontuurpliiatsit. Keskaja edenedes hakati pikkamisi kasutama pisut põsepuna ja huuli punase värviga kitsamaks maalima.
Renessanss
Sel ajal kasutasid kosmeetikat nii linna- kui maanaised. Ilu usuti sündivat harmooniast. Ometi on ajaloolased oletanud, et meiki kasutati ainult pidulikel puhkudel. Alusvärv oli ikka valge ja selleks kasutati endiselt tinavalget. Seda värvi kanti nahale nii mitmes kihis, et selle alt polnud näha isegi kortse ning värviga kaeti ka kael kuni rindadeni. Ihaldatuim näonahk oli elevandiluukarva. Puudrit kasutati isegi pesemise asemel. Kulme hakati vähehaaval pruuniga rõhutama ning need vormiti õhukesteks ja kumerateks. Kõrge laup oli endiselt moes, nagu ka suured silmad. Lauge toonitati antimoniga, kuid ripsmevärvi ja silmakontuuri ei kasutatud, ehkki renessansiaegsete maalide järgi võiks nii oletada. Põsepuna kasutati vermilliooni ja moodne värvitoon oli päikeseloojangupunane. Suu oli väike. Ilusünnimärke nimetati nüüd mouche` deks ja nendega rõhutati näo kauneid kohti. Ka mehed kasutasid põsepuna, kitkusid kulme ja lõhnastasid end.
Barokk
Barokk soosis meelelist ja lopsakat moeideaali. Barokiajast kuulsaim tõlgendaja oli Rubens , kelle maalitud kopsakates heledalokilistes naistes peegelduvad ehtsa barokiaegse naise jooned.
Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati tinavalge, kriidi ja vismuti abil või riisi- ja nisujahupuudritega. Viimased olid mõistagi nahale tervislikumad. Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega. Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna. Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks.
Rokokoo
Rokokoo on rõõmus, kerge ja unenäoliselt romantiline ajajärk. Naine on suursuguselt naiselik, ehkki pisut tasakaalutu. Nägu pidi olema väike, ent kleit tohutult lai ja parukas kõrge. Nahavärv on endiselt valge ja kasutusel on endiselt tinavalge ning vismut. Kasutatud koostisosad olid mürgised ja põhjustasid peavalusid, silmapõletikku, hammaste väljalangemist ja ekseeme. Puudrit ja põsepuna kasutati ohtrasti. Värv kanti ümara laiguna põse alaossa. Mürgised olid ka huulte punaseks värvimiseks kasutatud ained, värvitooni määras kasutaja seisus. Õukonnadaamid kasutasid granaatpunast, kodanlaseprouad roosat ja halva kuulsusega naised võrdlemisi lillat tooni. Värvaineteks olid elavhõbesulfiidid, mis kahjustasid nahka ja põhjustasid halva lõhnaga hingeõhku.
Rokokoonaise kulmud olid õhukesed, poolkuukujulised ja pruuni tooni. Oma kulmud aeti maha, kitkuti välja või eemaldati kustutamata lubjaga ja asemele joonistati puusöega uued. Ripsmeid määriti rasvaga. Väga levinud olid nüüd ilusünnimärgid.
Rokokoo
19. sajand
Sajandi alguses valitses romantism . Rõhutati naha heledust ja rõõsat jumet peeti sobimatuks. Jumestus oli aga väga kerge ning muuhulgas ei liialdatud ka enam puudriga. Valge alusvärv jäi püsima kogu sajandiks . See saavutati endiselt tsingi ja vismuti abil. Huulevärvi ja põsepuna kasutati tagasihoidlikult, vaid pisut roosat varju – ja sedagi püüti peita . Kulmujoon kaldus allapoole ja silmi rõhutati mustade kontuuridega.
19. sajandi keskpaiku hakkas mitmel pool Euroopas müügile tulema tööstuslikult valmistatud iluravitooteid ja jumestusvahendeid. Sajandi lõpupoole kasutati valget alusvärvi, kuid puuder oli juba pisut roosakas või kollaka varjundiga. Puudrit kasutati ohtralt ja jäägid eemaldati seemisnahkse lapi abil. Põsepuna valmistati ka kodusel teel maasikatest, liivateest, karmiinist ja piiritusest.
Huulte värvimist peeti veelgi kohatumaks kui põsepuna tarvitamist. Huuled hammustati punaseks. Värviti neid pelargooniumilehtedega või seguga, milles oli võid, mesilasvaha ja punaseid viinamarju. Esimest huulepulka võis näha 1883a Amsterdami maailmanäitusel. Vormilt oli see viineritaoline, koostis aga õige lihtne – kaks osa vaalarasva ja kolm osa mandliõli, millele lisati punaseks värvitud mandli-, bergamoti- või sidruniõli ning talki. Mass vooliti pulgaks ja keerati siidipaberisse.
Moes olid lopsakad kulmud. Neid värviti söestunud tuletiku või tindiga, ehkki oli ka juba saadaval spetsiaalseid kulmupliiatseid.
20. sajand
20. sajandil on jumestus ja selleks kasutatavad vahendid täielikult muutunud. Vahendid ei ole enam mürgised, vaid isegi tervendavad ja kaitsvad. Jumestuse tugevus on aastakümneti vaheldunud ja sellele on mõju avaldanud naisiidolid ja nn look `id, mida on loodud vastavalt moevooludele. Paljud moeloojad on välja töötanud oma jumestusvahendid ja andnud väga täpseid soovitusi meigi tegemiseks.
1900 – 1920
Nende aastate jumestussoovitused olid suhteliselt sarnased tänapäeva omadele: esmalt kreem , siis riisipuuder, pisut põsepuna ja uus kiht puudrit, mis pehmendas punase piirjooni. Kulmud pidid olema tugevad ja korrapärased. Soosituim huulevärv oli maasikapunane, kuid see pidi olema hea tervise, mitte kosmeetikavahenditega saavutatud tulemus. Uute jumestusvahenditena tulid 1912. aastal saadavale põsepunalapid, millest eraldus roosipunast värvi ja millega hõõruti peale põskede vahetevahel ka huuli. Põsepuna kanti endiselt ümmarguse laiguna keset põske.
1920 – 1930
Kosmeetikatooted muutusid odavamask ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja avalikuks, malli võeti filmimaailma kangelannadelt. Jumestuses pöörati erilist tähelepanu puudri kasutamisele. Segati erinevaid toone, näo ülaosas soovitati tarvitada tumedamat ja alaosas heledamat puudrit. Huulepuna kanti peale sõrmega, Amori vibu meenutava kujuga suu, mis oli seksapiilsuse ja enesekindluse märk. Silmameigis tumendati lauge ja kulmud olid õhukesed. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus.
Moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor (1877 – 1938). Ta oli pärit Poolast, paljulapselisest perest , juut. Oma esimese poe avas Moskva äärelinnas, kus ta müüs isetehtud kosmeetikat. 1904 kolis perega USA’sse, kus ta hakkas valmistama tooteid filmitööstusele. 20ndatel kuulutas, et igal naisel on võimalus tema toodetega näha välja kui filmistaar.
Max Factor Pan- Cake make up reklaam aastal 1946, Judy Garland
Coco Chanel hakkas 10ndi lõpus propageerima kuldset jumet ning nüüd kujunes päevitamisest teadlik tegevus.
Coco Chanel
Meigiks:

• Joonistada kõrged kulmud tumedaks ja pikaks vajadusel kitkuda kitsamaks.
  
• Tume lauvärv kanda liikuvale silmalaule, värv hajutada üles kulmuni välja.
  
• Vajadusel kasutada põsepuna ja hajutada see piki sarnaluud.
  
• Huulepulkadest kasutada ainult keskmisest tumedamaid toone.
  
• Suu joonistada väiksemaks, huuletipud jätta ümaramad.
  

Louise Brooks Marion Davies
1930 – 1940
Selle kümnendi jumestusele on iseloomulik kitsad kulmud ja salapärane silmavaade. Ripsmevärv oli must ja silmanurkadesse kinnitati kunstripsmeid. Lauvärvide tööstuslik tootmine algas 1933 ja valmistama hakati ka värvilisi mascarasid. Aastal 1939 valmistas Helena Rubinstein esimese veekindla ripsmetušši. Kümnendi tõeliseks hitiks kujunes Max Factori algselt filmitööstuse tarbeks katvaks meigiks välja töötatud Pan Cake. Tavalise naise jumestus oli aga üsnagi loomulik. Hakati kokku sobitama huulepulkade ja küünelakkide toone. Värvivalik laienes.
Meigiks:

• Kulmud teha pikad, kitsad ja kulmuvahe lai.
  
• Varjutada tugevalt sarnaaluseid.
  
• Ripsmetele kleepida kunstripsmeid.
  
• Huuled teha tumedad , sobivad veini-, marjapunaseid toonid, küpse ploomi ja musta kohvi värv.
  
• Huuled veidi väiksemad, võib olla teravate huuletippudega.
  
• Kindlasti rõhutada tugevalt kulmuluud.
  

1940 – 1950
Kosmeetikatoodete valmistamine spetsialiseerus eriti Ameerikas jumestusvahenditele ja nende kasutamiseks anti nõu ka ajakirjas Vogue. Huulte värvimiseks kasutati pintslit ja kaht eri tooni huulepuna. Ka huulte kontuuride tõmbamine enne värvimist läks moodi juba aastal 1948. Max Factor valmistas esimese peitepliiatsi Erase Stick, mille abil kõrvaldati tumedad silmaalused ja muud nahadefektid. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid rassidele. Hakati kasutama ripsmekoolutajat. Moodi tuli taas kunstsünnimärk.
Meigiks:

• Kulmud teha tumedamaks, kammida paika ja fikseerida kulmugeeliga.
  
• Laud teha keskmise tumedusega pruunikad, kinnitada kunstripsmed .
  
• Alusvärv olgu ühtlane, kasutada põsepuna ja modelleerimisvärve.
  
• Huuled punased, ülahuult võib veidi suurendada.
  

1950 – 1960
„Glamuur”, rõhk oli silmadel ja inspiratsiooni saadi Egiptusest. Aastail 1949 – 1950 silmameigistiil muutus, moodi läks nn gasellisilm. Silmade viltust asendit rõhutati kontuuri, ripsmevärvi ja lauvärviga, mille värvivalik laienes märgatavalt (sinine, roheline, lilla jm silmatorkavad värvid). Ripsmevärviks soovitati ka kaht erinevat värvi tušši. Kulmud maaliti madalamale kui varem. Meiki kanti hommikust õhtuni, naise välimus pidi olema hoolitsetud. Ikoonideks olid ülinaiselikud Marilyn Monroe ja Grace Kelly, teisalt aga tütarlapselik Audrey Hepburn .
Meigiks:

• Kulmud teha kolmnurksemad, kulmu alla kanda hele lauvärv, mis tõstab kulmusaba.
  
• Liikuv osa katta naturaalse värviga, kulmuluu rõhutada tumedama tooniga lauvaos sügavamaks.
  
• Teha tugev silmakontuur ja kinnitada valeripsmed.
  
• Põsepuna kanda sarnaluule nähtavalt.
  
• Huuled värvida punased, keskosale lisada huuleläiget.
  

Marilyn Monroe
Audrey Hepburn Grace Kelly
1960 – 1970
Daamilikkus asendus lapselikkusega, liivakellafiguur asendus babydoll-look’iga ja miniga, ikooniks sai Twiggy . Jumestuses suurenes morfoloogia ehk näo vormiõpetuse tähtsus. Näole püüti meigi abil luua valguse ja varju mängu, mis peidaks selle kuju ebakohti. Nahavärvi hakati korrigeerima värviliste aluskreemidega. Punakale nahale soovitati kattekreemi alla rohelist ja kahvatule lillat tooni. Algul oli moes tumedate kontuuridega silmad ja tumedad kulmud ja endiselt kassilikult viltused silmad. Silmad olid meigi olulisim osa, seetõttu kasutati huulepulka tagasihoidlikult ning see oli enamasti hele. Kulmud olid kitsad ja ripsmevärvi pidi ilmtingimata tarvitama . Aastal 1964 läksid moodi kunstripsmed. Esimene tõeline look oli Revloni 1962. a Kleopatra – look, mis meenutas muinasegiptuse silmameiki.
!967 – 1968 olid rahuliikumise ja flower poweri aastad. Siis kasutati palju mascarat, musta kontuurpliiatsit ja valget lauvärvi. Lauvagu rõhutati musta või pruuni lauvärviga. Suu oli väga kitsas ja hele ning puudrit eriti ei kasutatud.
Meigiks:

• Hele jumestuskreem ja roosa põsepuna.
  
• Heleroosa, beež või aprikoosivärvi lauvärv.
  
• Huuled teha heleroosa huuleläikega, et silmi esile tõsta.
  
• Lainerijoon teha nii üla- kui alalaule, kasutada ka kunstripsmeid.
  

Twiggy Flower power liikumine
1970 – 1980
Sex, drugs and rock’n’roll! 1970-ndatel valitses jumestuses loomulikkus, roheline värv, alusvärv võis üle pika aja olla päevitusekarva, ohtrasti kasutati musta kajalit ja üksikuid kunstripsmeid. Huuleläige oli hitt -toode. Uudsena hakati kasutama lauvärvi alalau välisnurgas. Näokreemid lõhnasid: roos, avokaado, mesi .
Meigiks:

• Nahk õige pisut tumedamaks, vajadusel kasutada pruunistavaid vedelikke.
  
• Lisada näppudega kreemjat põsepuna.
  
• Huuled teha heleda huuleläikega.
  
• Laud värvida erksavärviliste pärlmuttervärvidega.
  
• Valeripsmed lisada nii üla- kui alalaule.
  

1980 – 1990
Võtmesõnadeks on vulgaarsus ja staatuse demonstreerimine. Moes olid matid toonid ja tumedad huulepulgad. Nahk võis olla kas loomulik või siis päevitunud. Puuder oli siiski kohustuslik. Kulmud olid tumedad ning suu ja silmad rõhutatud. Silma limaskestale tõmmati tugev rõhutatud tugev lainerijoon.
Meigiks:

• Jumestuskreem valida nahatooni, teha õhuke aluspõhi kergelt puudriga.
  
• Valida pruun kulmutušš, harjata kulmud üles ja fikseerida.
  
• Pruunide ja beežide värvidega varjutada laud kuni kulmudeni välja.
  
• Joonistada tume kontuur silma limaskestale.
  
• Põsepuna valida huulepulgaga toon toonis.
  
• Huuled värvida erksavärvilised, joonistada kontuurpliiatsiga.
  

Madonna
1990 – 2000
Jumestuses valitses lihtsus ja minimalism , ikooniks oli Kate Moss , märksõnadeks unisex ja no-make-up make-up, narko look. Sooviti loomulikult kaunis välja näha, pruun uus must, sest see on loomulikum. Moes olid matid toonid ning neile lisandusid metallikud. Kasutati ülitumedaid huulepulki.
Meigiks:

• Kasutada sooje , pruune toone.
  
• Rõhutada jumet naha modelleerimisega.
  
• Põsepuna valida soe, pruunikas.
  
• Lauvärvi ja huulepulgatoonid valida kohvkoore ja karamellikarva pruunist tumeda šokolaadini.
  
• Silmalaud värvida mattide toonidega sügavamaks, võib kasutada pruuni ripsmetušši.
  

No-make-up make-up Kate Moss
2000 ja tulevik
Jumestus liigub seinast seina, palju julgust , värvi ja ideid. Piirideta, katsetamise kümnend.
Meigiks:

• Põhimõtteliselt mis ise heaks arvad 
  

Mari Sarv 17