Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moddustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad Marjoritaarne ehk enamusvalimise süsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli Porpotsionaalne süsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule
Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning juba algses tähenduses on võrdõiguslikkusele seatud piirang, et peab olema kodanik ehk kodanik on tehtud kellestki teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes. Kujutame nüüd ette olukorda, kus rahvale on demokraatia siseselt antud vabad
Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
Kes saavad valida? · Valimistel saavad osaleda kõik, kellel on hääleõigus. · Eestis on hääleõiguslikud: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline isik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik. Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Valimissüsteemid · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. Nt Suurbritannias.
tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust? *Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS) *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA) Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks. *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud. *Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. * Kandideerimisõigus on eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
............................ 12 Eesti........................................................................................................................... 12 23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis...........................................12 24. Eesti haldussüsteem (maakonnad ja kohalikud omavalitsused – ülesanded ja ülesehitus).................................................................................................................... 12 25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis................13 Hääleõigus:................................................................................................................ 13 Kandideerimisõigus.................................................................................................... 13 26. Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon..............................................................13 Unitaarriik.....................................................
valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5. Rahva võimalused otseselt valimises osalemisel: Referendum Valida esindaja riigi- või volikokku Hääle- ja kandideerimisõigus. Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt, siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine. Demokraatlikud valimised on vabad: Kandidaate ühele saadikukohale on mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida see saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 2
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine Vald ja linn on kohalikud omavalitsused. Mõisaküla vapp: Volikogu valimised Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt
aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Riigikogu - seadusandlikku võimu kandja. 101 saadikut valitakse suletud nimekirja alusel 4 aastaks. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõigust pole: teovõimetu isik, kuriteos süüdimõistetu ja vangis viibiv kodanik. Kandideerimisõigus – on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kandideerimisõigust pole: teovõimetul isikul, kaadrikaitseväelane ja süüdi mõistetud kuriteos ja vanglakaristust kandev isik. Valitsuse ülesanded: viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist
Riigikogu II aseesimees täidab Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel esimehe ülesandeid. Vaata ametisoleva Riigikogu juhatuse valimise hääletustulemusi siit! Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu liikmed valivad enda hulgast uue juhatuse igal kevadel. RIIGIKOGU VALIMISED Riigikogu valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogu valimistel omavad hääleõigust vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Hääletada ei saa teovõimetuse või vanglakaristuse kandmise korral. Valija peab olema kantud valimiste aasta kindlaksmääratud kuupäeva seisuga valijate nimekirja registrijärgse elukohaga selles omavalitsuses, kus hääletatakse.
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega.
kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 9. Nimetage Eestist valitud EL parlamendid saadikud. Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom 10. Kes võivad hääletada ja kes kandideerida EL parlamendi valimistel? Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane. 11. Kes on ÜRO, NATO peasekretär? Kes on EL president, EL komisjoni ja parlamendi president? ÜRO – Ban Ki-Moon NATO – Jens Stoltenberg EL President – Herman Van Rompuy EL komisjoni president - Jean-Claude Juncker EL parlamendi president - Martin Schulz
18 aastased EV kodanikud. 2)kuna EV on Euroopa Liidu liige, siis saavad volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõikide EL liikmesriikide kodanikud. 5)Vabad valimised Valimiste funktsioonid e ülesanded: 1.Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 4 2.Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3.Valimised on rahvausalduse heaks indikaatoriks 4.Valimistel on hariv funktsioon Vabad valimised Mittevabad valimised 1.kandideerimisõigus kõikidel parteidel 1.kandideerimisõigus on vaid võimuparteil 2.Ühele kohale mitu kandidaati 2.Ühele kohale üks kandidaat 3.Valimisi kontrollivad sõltumatud vaatlejad 3.Valimistele ei lubata välisvaatlejaid 4.Valimistulemused on avalikud ja tõesed 4.Valimistulemused võltsitud, tegelikud andmed 5.Valimiste eesmärk rahva huvide arvestamine võltsitud
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste
kandidaate võib olla palju regulaarsed valimised ( Riigikogu 4 aastata tagant) hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse universaalsus ainult vähestel täiskasvanutel pole valimisõigust, kodakondsuseta inimesed valimised on ühetaolised kõigil on üks hääl valimised on salajased RIIGIKOGU VALIMISED. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas
parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel
Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega) 4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest) Valimised Eestis Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti 21-aastasel kodanikul Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Neljaks aastaks. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu 16-aastasel kodanikul ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse 6 Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat
VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn .......................................................................................................15 3.2. Valla- ja linnavalitsuse pädevus........................................................................16 3.3. Vallavanem ja linnapea.....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus.................................
7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu. · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus? Kuidas toimi see Eestis? Millised valimissüsteemid on olemas? Milline süsteem on Eestis? Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla/linna volikogudesse alates 18- eluaastast, Riigikogusse aga alates 21. eluaastast. Hääleõigus kodanikult ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt.
kellel on mingil põhjusel mitu häält. Regulaarsed- valimised toimuvad kindla ajavahemiku, harilikult iga 4-6 aasta järel. Vaba- kõik valimisõiguslikud kodanikud saavad neil osaleda hääletades või ise kandideerides Ausad ja võrdsed- kõigil kandideeritavatele poliitilistele jõududele kehtivad ühesugused reeglid ning võimulolijad ei painuta neid enda kasuks, et saada ebaausal teel eeliseid konkurentide ees. 6. Piirangud riigikogusse kandideerimisel. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Õigus puudub isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. 7. Valimisõiguse piiramine. Riigikogus valimisel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks
Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. 2.3.Kandideerimisõigus Eestis (sama) Kohalikud omavalitsused- kandideerida saab 18 aastaselt. Riigikogu ja Euroopa Parlament- kandideerida saab 21 aastaselt. President- kandideerida saab 40 aastaselt ja peab olema Eesti Vabariigi kodanik. 3.Valimissüsteemid 3.1.Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised ringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti ainult üks saadik. Tavaliselt kandideerib ühes ringkonns 4-6 inimest, kuid valituks osutub igast
Kui riigikogu ei suuda peaministrit ametisse kinnitada Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel. Valimiskünnis 5% - minimaalne häälte arv, mille erakond peab saama, et osaleda parlamendis. Hääleõigus: Aktiivne hääletamisõigus kõigil, kes on valimispäeva seisuga saanud täisealiseks Teovõimetul puudub hääleõigus, kohus võib teovõimet piirata või ära võtta Kohtu poolt süüdimõistetud isik ei saa hääletamisest osa võtta Kandideerimisõigus: EV kodanik, kes on 21-aastane Teovõimetud ja kohtu poolt süüdimõistetud ning tegevsõjaväelased ei saa kandideerida Kohalike omavalitsuste (linnad, vallad) valimised KOV-i valimised toimuvad iga 4 aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Võrdeline Eestis- jagatakse piirkondadeks aga pole suuruselt paika pandud Minimaalne KOV-i volikogu arv on 7, lähtudes valla- või linnaelanike arvust (alati paaritu arv)
Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht (s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse) asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Volikogu suurus Sõltub omavalitsusüksuse elanike arvust. Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestab volikogu
piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel 18. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne) Eestis toimuvad: Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle
vabaduste olemust. Riigikohus hindab seda, kas piirang on proportsionaalne. Piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus Vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus 20. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne) Eestis toimuvad : Riigikogu valimised: valitakse Eesti Vabariigi hääleõigulike kodanike poolt 4 aastaks. Kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-a. KOV valimised: Valitakse 4 aastaks. Hääletamisõigus Eesti või EL kodanikul, kes on vähemalt 18a. Euroopa Parlamendi valimised: Eestist 6 liiget (5a). Hääletamiseõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 18-aastane. Vabariigi Presidendi valimised: 1/5 Riigikogu koosseisust. Kui ei saa valitud, valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21
Riigikogu valimistel. Hõlmatud on nii õigus, anda oma hääl kellegi poolt, kui ka õigus, seada üles kandidaate. Passiivne valimisõigus tähendab õigust kandideerida Riigikogusse ja õigust asuda võidu korral Riigikogu liikme kohustuste täitmisele 12. Millised on erinevused europarlamendi, kohalike ja riigikogu valimiste vahel? · Riigikogu valimised- Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. · Kohalikud Eesti/EL kodanik, 18+, püsiv elukoht, mille aadress on eesti rahvastikuregistris, välismaalane (vähemalt 5a elanud eestis) · Europarlament tulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel, 18+, 6 liiget valitakse, EV kodanik/Eesti kodanondsuseta EL kodanik 13
linnas. · Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes: 1) elab Eestis alalise elamisloa alusel; 2) on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. · Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. · Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. · Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. · Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks
hindab Riigikohus vastavalt järgmistest kriteeriumitest: piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel 20. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne) Eestis toimuvad: Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18- aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti
Valijaskond (elektoraat) valimistel 1) Riigikogu 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust. *Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda. *Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks. Hääleõigus 18-aastaselt. Kandideerimisõigus 21-aastaselt. 2) KOV'i volikogu valimine eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus, see on riiklik struktuur. KOV'i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline. Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt. 5000-10000 siis peab 17
) · Tuumaenergeetika ja taastuvenergia poolt. Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Ülesanded/ Funktsioonid: · Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, välismaalased, kellel on püsiv elamisluba alates 5.a 2) RK volikogu Ainult Eesti Vabariigi kodanikud Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu EV kodanik, EL'i kodanik, kellel on püsiv elamisluba. 2) RK EV kodanik 3) President Sünnilt EV kodanik
kasutada teise poole raha Istungijärk parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungijärku, mida lahutab suvepuhkus Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korrastatud relvastatud struktuurid Kaitseliit vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest-tegevteenistujatest Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus.
1973 (3)- Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1981 (1)- Kreeka 1986 (2)- Porgutal, Hispaania 1995 (3)- Austria, Rootsi, Soome 2004 (10)- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 (2)- Bulgaaria, Rumeenia 2013 (1)- Horvaatia *euro tuli kasutusele 2002- Eestisse 2011 (18 liikmesriiki kasutavad) *referendum- rahvahääletus *hääleõigus- teovõimeline vähemalt 18a kodanik (RK,EP) ja ka mittekodanik (KOV) *kandideerimisõigus- vaid kodanikul (18 KOV, 21 RK+EP, 40 president) *valimissüsteem- põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad *valimised- protsess, mille raames rahvas valib endale esindajad, tehes seda demokraatlike põhimõtete alusel *erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada *programm- tegevuskava; püütakse koostada selliselt, et see ka vastaks laia valijaskonna huvidele
kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Iga inimene, kes on mõne Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik, on ka Euroopa kodanik. Nii võib öelda, et ELi kodakondsus täiendab riigi kodakondsust, kuid ei asenda seda. ELi kodakondsus, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu lahutamatu osa, annab liikmesriikide kodanikele terve rea õigusi. Neil on näiteks õigus pöörduda ombudsmani poole, teha seadusandlikke ettepanekuid (kodanikualgatus) ning valimis- ja kandideerimisõigus kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Samuti on liidu kodanikel õigus ELi territooriumil vabalt liikuda ja elada ning saada liidust väljaspool viibides diplomaatilist ja konsulaarkaitset kõigilt liikmesriikidelt. Õigus, vabadus ja turvalisus Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala loodi selleks, et tagada isikute vaba liikumine ja pakkuda kodanikele kõrgetasemelist kaitset. See hõlmab poliitikavaldkondi,
maakonnaplaneering, riiklik järelevalve haridusasutustes, sündide, surmade ja abielude registreerimine jne. Kuidas toimub valitsemine linna/valla tasandil? Millal ja kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised? Iga nelja aasta järel oktoobris Hääletamisõigus on Eesti/Euroopa Liidu kodanikul, kes on täisealine ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. (Rahvastikuregister) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti/Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded? Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, ühistransporti ning teede ja linnatänavate korrashoidu. Kes juhib Põlvat? Vallavanem Georg Pelisaar. Miks oleks vaja haldusreformi
13.Proportsionaalse valimissüsteemi mõiste ja puudused. Proportsionaalne valimissüsteem on mandaatide jagunemise mitmemandaadilistes valimisringkondades vastavalt saadud häälte proportsioonidele. Võimalikuks puuduseks mandaatide arvu ebavõrdne jaotus erinevate valimisringkondade vahel ja siit tulenev mandaatide erinev esinduslikkus. 14.Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Aktiivne valimisõigus on hääletusõigus valimistel. Passiivne valimisõigus on kandideerimisõigus valimistel. 15.Riigikogu valimiste põhimõtted ja kord. Riigikogu valimised leiavad aset iga nelja aasta tagant. Hääletusõigus on kõigil vähemalt 18 aastasel kodanikel, kandideerimisõigus vähemalt 21 aastasel kodanikul. Valimisõiguslikud ei ole teovõimetuks tunnistatud kodanikud. Seadusega võib piirata karistust kandva kodaniku osalust hääletusel. Riigikogu valimiste korralduse määrab seadus. 16.Rahvahääletuse algatuse ja läbiviimise kord
Investeering kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline rahapaigutus Istungijärk parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungijärku, mida lahutab suvepuhkus Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korrastatud relvastatud struktuurid Kaitseliit vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest-tegevteenistujatest Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum
valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine
Samuti on hääletamisõigus välismaalastel, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Eelhääletamise ajal (kuus kuni neli päeva enne valimispäeva) saab valija hääletada elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas (st ta on kantud linna või valla elanike registrisse) . Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Vähem kui
Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Demokraatliku valimise nõuded: · Kanditaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda salajas · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu või parlamendiliikme , presidendi kohale. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel nt Suurbritannias .valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli, teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka eestis on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
pühapäeval. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus ka välismaalastel, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel ning kes on vastavas linnas või vallas elanud viimased viis aastat. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karitust kinnipidamiskohas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht (ta on kantud linna või valla elanike registrisse) on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Kandideerida võib üksikisikuna, erakonna või valimisliidu nimekirjas
Hääletamisõiguslikud on püsivalt kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18aastased Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on vastavas linnas või vallas. Samuti on kohalikel valimistel hääleõiguslikud Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kes elavad siin alalise elamisloa alusel, kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas või kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisloa alusel. Kandideerimisõigus on vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on antud vallas või linnas. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Volikogud on minimaalselt seitsme või enamaliikmelised. Näiteks 10 000 kuni 50 000 elanikuga linnades või valdades on volikogu liikmete miinimumarv 21. Volikogu konkreetse suuruse otsustab volikogu neljaks aastaks enne kohalikke valimisi, kuid volikogu peab arvestama sellega, et liikmete
aspektides. Allikad: loengumaterjalid, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, valla- ja linnaeelarve seadus. 18 Kohaliku omavalitsuse juhtimine, koostöö ja ühinemised 1. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. 2. Kohaliku esinduskogu valimiste korraldus (valmissüsteem, valimiskomisjonid, ringkonnad) 3. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. 4. Volikogu struktuur (erinevate toimijate roll). 5. Volikogu pädevused, ainupädevuse olemus. 6. Volikogu õigusaktid, nende avaldamine ja jõustumine. 7. Volikogu töökorralduse põhimõtted. 8. Volikogu tegutsemisvõimetuse alused. 1
Kulud- personali-, majandamiskulud,sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised,subsiidiumid, vara soetamine ja renoveerimine, 9 intressid ja kohustistasud jms.Kontrolli teostavad maavanem (üksikaktid) , riigikontroll (riigivara kasutamine) ja õiguskantsler (üldakid) 68. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. Volikogu suurus vähemalt 7 liiget (oleneb elanike arvust). Hääletamisõigus kohalikul elanikult alates 16. ea. Kanideerida võivad kohalikud elanikud alates 21. ea. Nimekirjad: üksikkandidaat, valimisliit, erakonnanimekirjad. 69. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. Juhindus seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Õigus: osavõtt volikogu tööst, info saamise õigus
Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri- Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 14 vaba liikumine EL-i piires 15 valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 16 Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 17 Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23)
kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus ka välismaalastel, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel ning kes on vastavas linnas või vallas elanud viimased viis aastat. Hääleõiguslik ei ole 15 isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karitust kinnipidamiskohas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht (ta on kantud linna või valla elanike registrisse) on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Kandideerida võib üksikisikuna, erakonna või valimisliidu nimekirjas
Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri-Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 1) vaba liikumine EL-i piires 2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23)
otsustamine toimuma valimistest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. 48. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21 a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21 EL kodanik. 49. Eesti valimissüsteem: Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, Euroopa Parlamendi valimistel, Vabariigi Presidendi valimistel Riigikogu valimiste süsteem: Toimuvad iga 4 aasta järel (viimati märts 2011)
Bahreinil on vähe 18 sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm, sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. (Ibid.) Bahreinis on konstitutsiooniline monarhia. Riik iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1971. aastal. Bahreini riigipea on alates 2002. aastast kuningas, kellele kuulub vaatamata põhiseaduslikele piirangutele peaaegu absoluutne võim. Aastatel 1971-2002 oli riigipea tiitliks emiir. Naistele anti esmakordselt valimis-ja kandideerimisõigus 2002. aasta parlamendivalimistel. (Bahrain Government 2012) Inimasustus Bahreini saarel ulatub tagasi eelajaloolistesse aegadesse, mistõttu on seda peetud üheks võimalikuks Eedeni aia asukohaks. Riigi põliselanikeks on araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal, moodustades ainult 46% kogu riigi elanikkonnast. Ülejäänud 54% moodustavad sisserännanud. Immigrantide arv ja osakaal rahvastikust on pidevalt kasvanud. Kõige suurema immigrantide rühma
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
annaabi.ee 
