2.4 ja 2.5 Ühiskonna töö kokkuvõte (0)

2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises
Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas.
Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu.
Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu.
Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid.
Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel.
Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel.
On välja kujunenud kaks valimissüsteemi:
Enamusvalimise süsteem( suurbritannia , USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi:
Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5.
Rahva võimalused otseselt valimises osalemisel:
Referendum Valida esindaja riigi- või volikokku Hääle- ja kandideerimisõigus. Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt, siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine.
Demokraatlikud valimised on vabad:
Kandidaate ühele saadikukohale on mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida see saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
2.5 riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim
Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on:
Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada erinevaid vaateid. Seaduste muutmine ja vastuvõtmine Valitsuse moodustamine ja tegevuse kontrollimine Võtab vastu riigieelarve (seadus, mitte majanduslik) Valib presidendi. Riigikogu valitakse iga 4 asta järelt ja selle tööd juhib riigikogu esimees(Ene Ergma ) ja kaks aseesimeest(Jüri Ratas ja Laine Landjärv)
Riigikogu komisjon -riigikogu liikmete rühm, kes arutavad/tegelevad teatud valdkondade probleemidega(keskkonna-, kultuuri-, majandus-, välis-, sotsiaal-, õiguskomisjon)
Fraktsioon -saadiukurühmad, ühe erakonna esindus parlamendis.
Koalitsioon- erakonnad mis on riigikogus ja moodustavad valitsuse.
Opositsioon- riigikogu erakonnad, kuid valitsuse tegevuses ei osale.
Parlamendi ülesanded
Parlamendi õigused
Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid.
Ühineda fraktsioonis
Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid.
Kuulutada välja referendum
Seaduste vastuvõtmine
Valitsusele umbusaldust avaldada
Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle.
Saadiku puutumatus
Riigieelarve vastuvõtmine