Vastus leiad õppematerjalist: Ühiskonna KT

Ühiskonna KT (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on demokraatia?

Ühiskonna KT

Mis on demokraatia? (3 tunnust)
Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused.
Tunnused:
a) kodanikkonna osalemine poliitikas;
b) võimude lahusus ja tasakaalustatus;
c) seaduse ülimuslikkus.

Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed.
Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist.
Nõrgad küljed: suur korruptsioon ; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame ); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga).

Valimissüsteemid ja nende tunnused.
Majoritaarse valimissüteemi põhimõte: riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised.
Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat ; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud ; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga.

Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole . (Soomes, Lätis)
Suletud nimekiri- erakonnad on ise kandidaadid oma erakonna valimisnimekirjas reastanud ning valija saab hääletada vaid parteinimekirja kui terviku, mitte enam üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on nimekirjas ettepoole pannud . (Hispaanias, Portugalis)
Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse.

Valimiste põhimõtted.
Otsene-valimistulemuse määravad valijate hääled , mitte miski muu.
Salajane-igaüks hääletab eraldatud valimiskabiini ning teistel pole õigust tema valikut teada saada.
Ühetaolised- iga kodaniku häälel on võrdne kaal ja pole priviligeeritud kodanikke , kellel on mingil põhjusel mitu häält.
Regulaarsed- valimised toimuvad kindla ajavahemiku, harilikult iga 4-6 aasta järel.
Vaba- kõik valimisõiguslikud kodanikud saavad neil osaleda hääletades või ise kandideerides
Ausad ja võrdsed- kõigil kandideeritavatele poliitilistele jõududele kehtivad ühesugused reeglid ning võimulolijad ei painuta neid enda kasuks, et saada ebaausal teel eeliseid konkurentide ees.

Piirangud riigikogusse kandideerimisel.
Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Õigus puudub isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud . Liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust .

Valimisõiguse piiramine.
Riigikogus valimisel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
Kohaliku omavalituse volikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Valimisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel või alalise elamisõiguse alusel, on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased 5 aastat vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

Rahvahääletus .
Rahvahääletus-küsimised rahvalt poolt ja vastu küsimustest, hääletamine on salajane ja igal ühel on üks hääl. Osa võib võtta Eesti kodanik, kes on 18-aastane. Lubatud on põhiseaduse muutmise eelnõu, muu seaduseeelnõu või riigielu küsimus. Keelatud on eelarve, maksude, raha, riigikaitse ja erakorralise seisukorra küsimusi . Toimunud on 1992.aasta põhiseaduse vastuvõtmine, 2003.aasta euroopa liitu astumine.

Ideoloogiad ja erakonnad.
Ideoloogiate levik sõltub pakutavat ideede sobivusest ja propagandast. Ideoloogia on partei või liikumise teoreetiline platvorm , mille alusel koostatakse pikaajaline tegevusprogramm, näitab kuidas tulla võimule, millistele sotsiaalsetele gruppidele tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu. Ideoloogiad koosnevad maailmavaadetest, valitsemisest ja rahvusvahelistest suhetest, majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest.
Ideoloogiad:
Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne .
Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega ( budism , romantism , feminism , asketism, ökologism).
Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba ettevõtlus , konkurents , avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed nõudmised: pole õiglane rikkaid ja edukaid karistada maksudega; inimene ise valib kuidas teenitud raha kulutab ; riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed.
Sotsialism ja sotsiaaldemokraatia -kujunes välja kapitalistliku ühiskonna probleemide tõttu. Keskne väärtus on võrdsus, see tähendab, et inimestele ei tule mitte ainult tagada võrdsed võimalused, vaid ka võrdsed tulemused. Inimesi mõjutab kõige enam nende ümbrus ehk sotsiaalne keskkond- muutes keskkonda on võimalik muuta ka inimeste elu. Tähtsaks on inimeste omavaheline koostöö, nii muutuvad nad üksteise suhtes positiivsemaks ning on nõus oma huvidest teise heaks loobuma .
Konservatism - tekkis vastukaaluks liberaalsele ja ka sotsialistlikule ideoloogiale. Iseloomustab traditsiooniline väärtustamine. Ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, rahvuslikud väärtused ja kristlik moraal . Pooldatakse ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Säilima peavad ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik . Konservatiivid pooldavad tugevat riiki. Ülesandeks on tasakaalustada ühiskonnas vastanduvad huvid lähtuvalt parimast arenguvõimalusest.
Parempoolsus- parempoolsete jaoks on eraomand ja selle kaitse tähtis, avalikku omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev turumajandus ja vähe riigiettevõtteid ja –tööstusi. Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka sotsiaalpoliitika . Parempoolsete kohasel on riigi roll tagada inimestele maksimaalne tegevusvabadus üksikisikutena, sundimata neile peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. (IRL, Reformierakond , EKRE)
Vasakpoolsus - maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse, hoolimata nende panusest riigikassasse, kõik saavad ühesuguseid teenuseid ja ühes mahus . Riigi suure rolli rõhutamine hariduses, nii üld- kui ka kõrghariduses. Vasakpoolsust iseloomustab ka soov levitada solidaarsust, hoolimata riigipiiridest või rahvusest. (Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, SDE).

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eksole123 Õppematerjali autor

kandidaadid valimiskünnis Ühiskonna KT Demokraatia Majoritaarne valimissüteem Proportsionaalne valimissüsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Valimised

3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

Ühiskond

docx

Valimised

Riigikogusse. 7. VALIMISED ON SALAJASED Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Paljudes riikides kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimul olnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku, et ühiskonna üldprobleemide lahendamisel tehakse koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt

Ühiskonnaõpetus

doc

Eesti valimissüsteem

Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmet

Ühiskond

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

doc

Kodanikud ja demokraatia

õpetajaid. Seda liiki survegrupp tekib tavaliselt kodanikualgatuse põhjal, seda iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ning see tugineb vabatahtlike tegevusele. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest struktuurist ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest. LK 86 ! Survegruppe aetakse vahetevahel segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi viimasel

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate

Ühiskond

doc

Poliitilised ideoloogiad, peamised heaolu režiimid, vabad valimised, Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis

1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv 2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine 2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse 3)vähene efektiivne avalik sektor 2)Peamised heaolureziimi mudelid Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et inimese toimetulek ei ole ainult tema eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ning arenguvõimet. Sellest on tingitud heaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitika tähtsuse tõus. Tänapäeva demokraatlikud rigid on heaoluriigid. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleks muretu elada, ta peab korraldama oma elu piiratud võimaluste juures, 1 seetõttu ei ole kõik ühiskonnagrupid võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuse kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid