Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest Köthen Õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga Instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja muu kammermuusika Suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara Aasta pärast abiellus ta Anna Magdalena Wilckega Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas Leipzig 1722. a. suri Leipzigi Tooma kiriku kantor ja koht jäi vakantseks Sellest ajast pärineb palju kiriku muusikat Ta suri 28. juulil 1750 kell 20:15
Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega); portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7
oma naisest ja abiellus uuesti. Võib öelda, et kui inglased ei saanud alguses usupuhastust vedama, siis pärast oli raske saada pidama. Juba Henry VIII ajal suleti kloostrid (tänapäeval võib Inglismaa külastaja näha suurt hulka kauneid, ent nukraid varemeid), radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Üldse, kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Radikaalid, keda nimetati puritaanideks, ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid nad isegi korraks riigitüüri juurde, tingides kuningavõimu taastamisel kõrgkirikliku vastulöögi.
1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin,
1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega...
lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus vabastas usklikud kiriklikust sõltuvusest oma ettemääratuse põhimõttega, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Calvini õpetuse kohaselt pidi rikas hoiduma oma rikkusega uhkustamast ja olema osavõtlik vaeste vastu. Ta rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust ning tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates
paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees.
raamatute (nootide) tohutult suurem levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. mitmed eri koolkonnad: vaimulik - muusika kõlab kirikus, ilmalik - aadlike õukonnas. enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534.
Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid A. Õige! pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud B. ? väga noorelt vanemad kaotanud tüdrukud C. ? seksuaalselt vabameelsed tüdrukud Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. ? vaid soovitused edukaks äriks B. Õige! lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda Kalvinistlik askees on A. Õige! oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest B. ? nö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. C. ? nö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A.
- Pariisi ülikool. - On Pariisi 5.linnaosa, kus asuvad paljud nimekad õppeasutused - Henri IV ja Louis le Grandi lütseumid, prantsuse teadus-ja õppeasutus College de France. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? - Prantsusmaa kalvinistid, nt tahtsid et jumalateenistused ja piiblid oleksid emakeelsed. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? - toimus 1572.aasta augustis; toimus, kuna kalvinistlik Henry IV abiellus katoliiklasega ning tahtis selle läbi saada kuningaks; prantslastele ei meeldinud, et kuningas on kalvinist seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud. - algul loobus astumast katoliku usku, astus sõtta trooni pärast Katoliikliku Liigaga ning võitis, pärast seda võtis vabatahtlikut vastu katoliku usu. Mida sätestas Nantes’i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. - 1598
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft
kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees.
.....................................4 Lisa................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Noorus Euler sündis 15.aprillil 1707.aastal Paselis(Sweits).Tema esimene õpetaja oli isa,kalvinistlik pastor,kes pidas loomulikuks,et tema pojastki saab vaimulik. Üldhariduse algmetele lisaks õpetas ta pojale ka matemaatikat.Isal oli olnud õnn õppida seda Jakob Bernoulli juures ning ta tahtis ka pojas äratada armastust selle aine vastu. Kui Leonhard Euler kasvas, läks ta õppima gümnaasiumi. Selle kooli õppekavas puudus aga matemaatika. Nii tuli Euleril võtta eratunde kohaliku ülikooli üliõpilastelt.20.oktoobril 1720,13-aastasena,astus Euler Paseli ülikooli filosoofia teaduskonda
Vaimulik muusika ( missa & motett ) olid kooridele, ilmalik muusika( chanson jt ) olid ansamblitele. Olulisemad autorid : Guillaume Dufay (~1400 1474) stiili rajajaid. Johannes Ockeghem (~1420 1497) kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik- ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel.
kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse sotsiaaldemokraatia.) · Max Weber (Põhiteos: ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", kus leiab, et Kalvinistlik mõttelaad sobib kapitalistliku ÜK. Jagab ÜK rohkemaks kui kaheks klassiks, lisaks omandile tuleb vaadata staatust, elulaadi, väärtuseid, päritolu. Jagab kolmeks: Kõrgklass, keskklass, alamklass(tegelevad ainult oma müümisega). Põhiosa alamklassis, kõik töölised ja põlluharijad. Keskklassi jäävad haritlase, intellektuaalid etc.Joonised: ühiskond praegu ja varem. Tegeleb palju religiooni mõjutuste uurimisega.)
,,Paradiis", ,,Lõbude aed"(see on keskne osa, kujutab maist elu),"Põrgu"- eriti fantaasiarikas, sünge, sarkastiline. Madalmaade kunst 16.sajandil Konfliktiderohke aeg usus ja poliitikas, erinevad valitsejad. Sel ajal toimub ka reformatsioon, mis on tegelikult võimalus võidelda poliitilise korra ja katoliku Hispaania vastu. Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks. Jätkub kultuuriline ja majanduslik areng- ,,Töö teeb õndsaks"(kalvinistlik õpetus). Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades. Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone. J.Patinir- kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks- pruun, roheline ja sinine. See on õhkperspektiiv. Romanistid on teine osa kunstnikke
lihtsustati- oreli mängu asemel oli koguduse laul. Kiriku- ja kloostrimaad võõrandati. Vabanenud raha kasutati heategevuseks- eriti vaeste hoolekandeks.Asutati koole. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. J.Calvin- ,,Ristiusu õpetus" Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte mille kohaselt oli Jumal ette näinud iga inimese saatuse ( ühed on määratud õndsaks saama ja taevasse minema ning teised hukatusele ja neid ootas põrgu). Kellegi võimuses ei olnud seda muuta. Kalvinistlik õpetus vabastas kiriku võimu alt.Calvin rõhutas töö vajalikkust ja tõstis esile kokkuhoidu ning lihtsat eluviisi. Üldise kirikliku organisatsiooni asemel loodi koguduste võrk. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja juhid ( neilt ei nõutud ilmalikku haridust, nad pidid lihtsalt olema suutelised jutluste pidamiseks). Pühapäeviti oli keelatud laulud , mängud ja muu meelelahutus- selle asemel pidi käima kirikus või lugema usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksatest värvidest.
· Kutsuti juhtima Genfi kommuuni kirikuelu 23 aastat. · Prantsuskeelne jumalateenistus · Genfi ülikooli rajamine - vaimulike koolitus kalvinistlikud pastorid (J.Knox) · Koolid, haige-, vaestemajad · Ranged käitumisnormid, lõbustuste keelamine, tume riietus · Peateos "Ristiusu õpetus" predestinatsiooni idee · Ideede järgijad hugenotid Pr, puritaanid Ingl, presbüterlased Shotimaal 25. Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kalvinism levis Prantsusmaale, Sotimaale, Madalmaadesse. 26. Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? 1533 Henry VIII lahutab abielu ilma paavsti sanktsioonita 1534 Briti Parlamendi supremaadiakt 27. Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? · Inglise kirik allub kuningale ja Canterbury peapiiskopile, mitte paavstile
Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile. Köthen (17171723) Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud kammermuusikat. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. Leipzig (17231750) Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas
protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik". Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust.
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks
6 World history, http://vlib.iue.it/carrie/reference/worldhistory/sections/19impact.html 7 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 8 Reformatsioon, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/reformatsioon.htm arendavad teadlased jõuavad tulemusteni, mis jõudnud kaugele ette inimtunnetuse taluvuspiirist võivad põhjustada inimliigi hävingu.9 Ka usundid hakkasid lahknema tekkisid protestantlikud kirikud 10, millest tuntuimad on Luteri, Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid laiemaid rahvahulki harida ehk valgustada, kes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda ja õpetasid, kuidas seda paremini korraldada. Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus
põhiliselt samaks KOLMAS TASE Max Weber Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof. Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919. aastal Münchenis peetud loeng "Politik als Beruf" ("Poliitika kui elukutse ja kutsumus"), milles ta avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber
1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus nõudele.
olnud. 3. Karismaatiline domineerimine jüngrid täidavad juhi käsku, sest viimasel on erilised omadused. Kapitalismi tekkimine Weberi kõige kuulsam töö, "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim", käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas ta, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile (üks protestantliku religiooni vorm). Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole mingit võimalust Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust.
Joodikud. Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal. · Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621-
Adrian Willaert (~148090 1562) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 1546) 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele.
majanduses mitmesektoriline konkurentsimajandus suuremate tuludega ettevõtetel, isikutel kõrgemad maksud riik peab tagama igale inimesele normaalse elatustaseme 5) Kas riik peaks parteisid rahastama? positiivsed ja negatiivsed küljed. NEGATIIVSED: Kui riik maksab poliitilistele parteidele, siis eeldab ta, et võib neile öelda, millesse nad uskuda tohivad. Belgias on separatism. Hollandis otsustas kohus hiljuti, et kalvinistlik partei peab jääma oma rahadest ilma, kuna ta ei võitle seksuaalse võrdsuse eest. Euroopa Parlamendis peavad parteid raha saamiseks aga võtma omaks ,,Euroopa Liidu väärtused". Itaalias varises korruptsiooniskandaali tekitatud tsunami järel kokku kogu parteisüsteem, Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal sai nii mõnegi tipp-poliitiku maine jäädavalt kahjustatud.
On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Puritaanid ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid puritaanid korraks riigitüüri juurde, tingides kuningavõimu taastamisel kõrgkirikliku vastulöögi. 1888. aasta anglikaani piiskoppide ülemaailmne kokkutulek, nn Lambeth- konverents, määras kindlaks need õpetuslikud alused, millest anglikaani kirik
lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond
patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. ÕIGE VASTUS Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. Ei ole õige Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega C. Ei ole õige Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. 7. Kalvinistlik askees on A. ÕIGE oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest B. Ei ole õige n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist C. Ei ole õige n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. 8
mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond
Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust - Traditsionaalne tegevus Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest - Afektiivne tegevus Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile. Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele
· Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). · Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine:
INGLISMAAL. Vanem õpik III, lk 12 23 4.1. Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). 4.2. Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine:
vähenes nende väljavedu, see tõstis hindu ja süvendas kihistumist. 6. Reformatsioon ja vastureformatsioon. Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated? Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Augsburgi usurahu 1555. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Millised olid J. Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis? Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega? Jesuiitide ordu. Millega on läinud ajalukku Hispaania kuningas Felipe II? Miks pidas pikaajalist võitlust Inglismaa ja Madalmaade vastu? Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused, millega see lõppes?
Joodikud. Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal. · Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621-
lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust. 1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas:
See toob kaasa selle, et põliselanike arv väheneb. Algab ulatuslik orjakaubandus. Istandused, mida rajama hakati, vajasid tööjõudu. Indiaanlaseid ei õnnestunud tööle panna, seega vajati uut tööjõudu. 25. REFORMATSIOON SAKSAMAAL Reformatsioon oli 16. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid välja katolikust kirikust eraldunud protestantlikud kirikud (luteri, kalvinistlik, anglikaani kirik) Reformatsioon sai alguse Saksamaal ning selle põhjustas: - vaimulike ilmalik elu - püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt - vastumeelsus indulgentside müügi vastu - humanistlik maailmavaade Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi
naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt traditsionalismi esindaja Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Kalvinistlik askees on oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal saanud kui ihnsus põlguse osaliseks Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus ettemääratusest ehk predestinatsioonist Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi"
Seitse sakramenti:ristimine, salvimine, abielu pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine, pihtimine, viimne võidmine. 16. saj toimus katoliku kiriku raames reformatsioon, sest paljud katoliiklased ei olnud rahul oma kirikuga. Rahulolematuse põhjused olid:indulgentside(patukahetsuskirjad) müük, nõuti emakeelset jumalateenistust, nõuti tsölibaadi(abielukeeld) likvideerimist. Reformatsiooni tulemusena areneski välja uus kirik. Suurimad neist on: luterlik kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik jne. Pilet 7 1. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Peale I maailmasõda tugevdas oma positsioone Euroopas demokraatia: 1) Vastloodud riigid kehtestasid demokraatliku valimiskorra 2) Vanades demokraatlikes riikides laienesid oluliselt demokraatlikud vabadused. Naiste poliitiline aktiivsus muutus märgatavalt. Demokraatia oli imeliselt hea valitsemisviis majandusliku tõusu perioodil. Kui aga
Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen taevast ülevalt“). Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit. Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast.
· Rahvakeelne ja lihtne jumalateenistus. · Hüljati pühakute kultus. Kalvinismi põhiseisukohad: · Ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte Jumal on ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevariiki, teised on määratud hukatusele ja lähevad põrgusse. 44 · Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Sellega vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. · Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust. · Tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Augsburgi usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev, kus reformatsiooni pooldajad üritasid veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati riigipäevale Augsburgi usutunnistus. Luther, kes oli pandud kirikuvande alla ja oli lindprii, ei saanud
Uusajal investeeritakse raha majandusse saavutamaks suuremat kasumit. Luuakse esimesed aktsiaseltsid (kaubakompaniid). Olulise süsti kaubandusse annavad maadeavastused (uued kaubaartiklid). Esimesed maj võitjad on Hispaania ja Portugal. Hiljem võidavad Holland ja Inglismaa. Piirkondadest tõuseb esile Atlandi rannik. Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus.
Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral Anoomia-normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu ja seadusi kalvinismile. Fatalistlikud Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele. Sotsiaalsed sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale normid on liiga tugevad surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada.
· jutluse ja kirikulaulu tähtsustumine · piibli tõlkimine rahvuskeeltesse tõi kaasa kirjakeele arengu Reformatsiooni tulemusena toimusid muudatused majanduses ja poliitikas: · riikide maavalduste suurenemine ilmaliku võimu suurenemine · kohalikud valitsejad said võimu kiriku üle kohalikust valitsejast sai kirikupea · hakati väärtustama tööd ja ametialast kutsumust 26. Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Kalvinistlik kirik Sveitsis Sveitsi reformatsiooni algataja oli Jean Calvin. Tema õpetuse olulisim osa oli õpetus predestinatsioonist ehk ettemääratusest. Selle olevat jumal enne elu lõppu määranud, kes saavad õndsaks ja kes pärivad hukatuse. Inimene isa ei saanud oma käitumisega õndsakssaamisele kaasa aidata. Eitati inimese tahtevabadust. Samas jumal annab inimesele märku, kas ta on väljavalitu või mitte. Seda näitab ta inimesele tema materiaalse edukuse läbi. Maine elu pidi
kaevandused vajasid tööjõudu ning oli vaja leida uut tööjõudu. See orjakaubandus kestis 3 sajandit ja selle aja jooksul toimetati Ameerikasse umbes 12 miljonit aafriklast ja nendes 12 miljonist umbes 2 miljonit suri juba teekonnal üle Atlandi ookeani. 25. REFORMATSIOON SAKSAMAAL Reformatsioon Kitsamas tähenduses 16. sajandil toimunud usuline liikumine, mille tagajärjel tekkisid luterlik kirik, kalvinistlik kirik ja anglikaani kirik. Laiemas mõttes tähendab see muutusi usus, majanduses, poliitikas ja kultuuris. Reformatsiooni põhjused: 1. Rahulolematus katoliku kirikuga. Vaimulikud elasid liiga ilmalikku elu. (Kiriku moraalne allakäik) 2. Lääne-Euroopa valitsejad püütsid vabaneda paavsti kontrolli alt. 3. Indulgentside müük Aitas kaasa ka tekkinud humanistlik maailmavaade, mis erines kiriklikust maailmavaatest. Martin Luther Martin Luther elas 1483.-1546
Rooma silmis väljaspool abielu sündinuna ei saanuks niikuinii Elizabeth katoliiklasi toetada. Mary Stuart Sotimaal tuli troonile 1542. aastal Mary Stuart. Kasvas üles Pariisi katoliiklikus keskkonnas ning kui ta pöördus tagasi Sotimaad valitsema, võttis Pariisist kaasa nii õukonna kui ka sõjaväe. Sotlaste vastupanu sellele väljendus kalvinismi levikus, ning John Knox nõudis kuninganna kukutamist. Kalvinistlik kirik muudeti Soti riigikirikuks. Loobus troonist oma poja James VI kasuks. Lisaks Soti kalviniste ärritas kuninganna eraelu. 1568. aastal põgenes Mary Inglismaale Elizabethi juurde, kuid see heitis ta vangitorni ning üheksateist aastat hiljem ta hukati. 18 Hugenottide sõjad Prantsusmaal: olulisemad poliitilised jõud ja neid esindavad perekonnad Prantsuse kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kokku oli kaheksa
jätkuv sekkumine ja toetus õige usu ülal hoidmiseks. Luther välistas igasuguse vastuhaku valitsejatele. Ta on öelnud: "Parem on, kui valitseja teeb valesti, kui et rahvas teeb õieti." Tulemuseks oli rahvuskirikud, mida domineeris riik. Thomas Hobbes (1588-1679) Hobbesi ideed ühiskondlikust lepingust, suveräänist ja absoluutsest monarhiast ei ole omamoodi midagi uut, nendest ühekaupa oli räägitud ka varem. Kalvinistlik riigiteoreetik Johannes Althusius (1586-1638) rääkis ka riigist, mis põhineb lepingul ning selline leping inimeste vahel on piisav ning ühiskonna ja riigi rajamiseks ei ole vaja usulist autoriteeti. Robert Filmer kirjutas raamatu "Patriarh ehk monarhide loomulik õigus" ning väitis, et kuningas on jumalikku päritolu ning selletõttu tuleb kuninga käskudele vastuvaidlematult alluda. Kuninga jumaliku valitsemisõiguse viis 17. sajandi alguses haripunkti Inglise kuningas James I, kes
· kauakestva kasvatuse tulemus · teatud inimestel sünnipärane Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) · ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus · ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on · lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda · vaid soovitused edukaks äriks Kalvinistlik askees on · oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist
annaabi.ee 
