Renessanss (0)

14.- 16. sajand
renaissance, rinascita ­ taassünd.
Antiiksete väärtuste taassünd.
Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene ­
humanism (humanus ­ inim,inimese) ­ ilmalik,
inimesekeskne haridus.
Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid
ettevõtlik, võimekas, enesekindel,
mitmekülgselt haritud inimene.
Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu
algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
­
keskajast ­ vaheajast, mis eraldab antiiki
kaasajast.
Uued, uusajale omased jooned hakkavad
Euroopa arenenumate maade elus ja
kunstiloomingus tekkima 14. sajandist.
Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal.
maailmapildi avardumine >
näit.Ameerika avastamine 1492.
Uued majandusvormid tekkisid linnades,
nende kandjateks olid linlased.
Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud
linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured
uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine.
Linna arenemine > linnaarhitektuur
>ilmalikud ehitised (paleed, raehooned,
gildihooned jne)
Ehituskunsti eeskujud antiigist ­ antiikehitiste
mõõtmine, uurimine, selle kohandamine
kaasaegsete vajadustega.
Eeskujuks on antiikne tempel.
Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi >
haridus läheb moodi > haridus vabaneb
vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus >
moodne on olla mitmekülgselt haritud >
pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise
oskus, tantsuoskus kuuluvad
elementaarsete oskuste
hulka, neid mitte osata on suurim häbi.
Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus.
Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide
tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga
veendumine.
Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele
tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis).
Kirjandus ­ rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa)
(Dante (1265­1321), ,,Jumalik komöödia" 1307,
Boccaccio, (1313­1375), ,,Dekameron" 1350), ka
murdekeeled.
Kujutav kunst ­ portreed on
individualiseeritud joontega, püüd tabada
kolmemõõtmelisust
paberil > perspektiivi taasavastamine
(minavaatepunkt).
Autorlus, oma nime jäädvustamise tahe.
Põlvkondade konflikt, vastandumine
eelnenule.
suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju >
raamatute (nootide) tohutult suurem levik
(odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) >
kirjasõna enneolematult suurem
kättesaadavus.
mitmed eri koolkonnad:
vaimulik - muusika kõlab kirikus,
ilmalik - aadlike õukonnas.
enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile
16. saj, nootide trükkimine
Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik
jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks.
Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani
kirik, kalvinistlik kirik.
Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib
vaid üksnes kinnitada Jumala andestust.
Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste
kustutamine, mille ta on ise inimestele peale
pannud.
Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada
on vale.
Vastuseis pühakute kultusele.
Teenistus peab olema emakeelne.
Jumalateenistus peab olema emakeelne.
Tõlkis Piiblit ­ Uus Testament ilmus
saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534.
Koolide rajamine ­ laialdane lugemisoskuse
levik luterlikes maades (ka Eestis).
Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle
mõtisklemine.
Koolides ka laulmine ­
kogudus peab teenistusest osa võtma.
Kirikulaule lauldakse ka kodudes ­ kirikust
väljas.
Martin Luther (1483 ­ 1546)
Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi
lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu.
Reformatsiooni algus.
Orel ja reformatsioon ­ orelite purustamised
protestantlikes maades.
luteri kirikus lauldav ühehäälne laul.
Selle allikad: olemasolevate gregooriuse
koraalide tõlkimine ja kohandamine:
Olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike
laulude kasutuselevõtmine
Olemasolevate tuntud ilmalike laulude
kasutamine uue, vaimuliku tekstiga:
Uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks
kindel linn))
esitaja ­ kogudus ­ s.o lihtsad inimesed,
mitte muusikud
lihtne viis
lihtne rütm
Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 1545­1563
Kirikukogu kokkukutsumise põhjused:
reformatsiooni kiire levik,
suurte alade kaotamine,
katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas
kirikumuusika probleemide arutamine:
ühehäälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus
katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses
keerukuses ja tekstidest mittearusaamises.
Reform teostus aastaks 1614, mil ilmus Editio
Medicea ­ gregooriuse laulu uuendatud meloodiate
täielik kogu
16. saj. ­ seltskonnamuusika sajand.
Igal maal on erinevad zanrid ja erinev
helikeel.
Tekst on oluline ja peab olema arusaadav,
kuuldav.
Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti
illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude
laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne).
Itaalia ilmalik laul 16. sajandil.
Itaalias kujunesid mitmed omapärased
zanrid.
Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella
(canzon villanesca ­ talupojalaul).
Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr ­
madrigal.
oli seltskondlik laul õukondlikus ringis
laulmiseks ­ väga populaarsed,
trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel
­ haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti
teaduste,
kunstide üle.
Madrigalid kuulusid ka näidendite ja
teatrietenduste juurde.
Kuni 16. saj.-ni oli muusika enamasti seotud
tekstiga ­ puht instrumentaalset muusikat
väga vähe!
Niisugune musitseerimine oli seltskondlik ­
omavaheline ja mitte kontsertlik ­ kellelgi
kuulamiseks.
Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus
laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene
ka
tantsida.
See oli suuresti improvisatsiooniline kunst.
Pavaan ja Galliard
lauto (s.o kõige populaarsem pill!)
erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord,
Inglismaal virginaal),
konsordid ühte tüüpi pillidest (nt.
plokkflöötidest, viooladest)