10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tintz
Õppematerjali autor
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6
Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni.
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
3 793 Lindisfarne – kirik rõhutab antud kloostri rüüstamist esimesena. Antud kuupäevad võivad olla ühed paljudest. Viikingid jõudid ka teistesse kohtadesse, eriti Inglismaale ja Sotimaale, mis said põhiraskuse rünnakutest. Eriti tõsiseks läksid need 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex. Northumbria jt kuningriikide langemine (867-871); Eriti tõsiseks läksid viikingitega probleemid 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex. Wessex ja Alfred Suur, 878. a lahing (Edingtonis Wiltshire-s); lepingud Guthrumiga, Danelaw. Alfred Suur – oli Wessexi kuningas. Ainuke kuningas, kes sai liignimeks Suur. Peetakse Inglismaa päästjaks
Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus. talupere+ sulased, teenijaskond või käsitöölise ettevõte- meister, õpipoisid
17. saj. oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas vaid 3%. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj. lõpul elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis rahvaarvult Prantsusmaa kannule Venemaa. Keskmine prognoositav eluiga ei ületanud varauusajal Prantsusmaal 30 ja Inglismaal 35 aastat. Keskmise eluea näitaja viis eelkõige alla laste kõrge surevus. Kolmandik lastest suri juba sünnitusel, teine kolmandik enne viie aastaseks saamist. Täiskasvanu ikka jõudsid vaid pooled sündinuist. 15- aastaste keskmise eluea prognoos oli juba märksa kõrgem: 16. sajandil meestel 57 ja naistel 38 aastat. Naiste madala keskmise eluea põhjuseks oli sagedane surm sünnitamisel. Sünnitusabi paranedes tõusis ka keskmise eluea prognoos. 18. saj
Tavaliseks karistuseks sai ketserite põletamine tuleriidal. Paavstivõimu nõrgenemine Kuni Euroopa oli feodaalselt killustatud ja kuningavõim paljudes maades nõrk, vajasid valitsejad kiriku toetust ja olid nõus paavsti sekkumisega omaa maa kirikuasjadesse. Liit paavstiga lisas kuningatele mainet ja võimaldas neil hõlpsasti toime tulla sõnakuulmatute vasallidega. Keskaja lõpupoole aga hakkas Inglismaal ja Prantsusmaal, kuningavõim üha enam tugevnema ja võimsad feodaalid tahtsid allutada oma võimule ka kirikut. Neile ei meeldinud eriti see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja Prantsuse kuninga vahel. Kuna prantsuse vaimulikud olid kuninga poolel ei suutnudki paavst oma tahtmist peale suruda. Sellest ajast peale hakkas paavstide autoriteet alla käima. Aastal 1309. asus toonane paavst Clemens V, kes
· Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid