17. saj. Hollandi kunst (1)

17. saj Hollandi maalikunst . Rembrandt Harmensz van Rijn (1606- 1669 )
17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia . Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus- Amsterdam ).
Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e žanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku - ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased `, kes spetsialiseerusid ühele teemale . Erandiks Rembrandt ja Hals , kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid.
väikesed hollandlased:

Jan Vermeer van Delft

• Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest.
  

• 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud .
  
• Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: „Ketrajad“, „Pitsikuduja“, „ Teenija piimakannuga”.
  
• Camera Obscura = varjude rojekteerimine töödele. Selle abil sai teha väga täpseid linnavaateid: „Delfti vaade“, külmades toonides suur taevas. Harrastas ka maastikumaali .
  
• Varasemast loomingust on teada „Kupeldaja“: elusuurused figuurid ; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga.
  
• Hollandi olustikumaalis kujuneb välja lemmikteemade ring – (armastus)kiri, musitseerimine , arsti ja patsiendi kohtumine . Vermeeri „Armastuskirjas“ on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine.
  
• Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu.
  

Pieter de Hooch

• Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone – tellised ka ju punased...
  

Gerard Terborch

• Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud.
  

Jacob van Ruisdael

• Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks
  
• Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik : “Briis”: Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas.
  
• On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil “Juudi kalmistu ”. See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse.
  

Paulus Potter

• Hollandis tekib ka omapärane loomamaal = hollandi piimakari , hollandi talupojad. Potteri maalidel: loom+looma peremees . „Noor härg“.
  

Willem Kalf & Willem Heda

• Harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev , tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus , kogu eelneva täpne edasiandmine.
  

Suuremamõõtmelisi maale on 17. saj. Hollandis teinud 2 kunstnikku:

Frans Hals

• Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks:
  
• Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve („Malle Babbe ehk Haarlemi nõid“, “Naerev kavaler ”), enamasti ohvitserid või aadlikud („Püha Jüri kompanii ohvitseride pidusöök“), grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on „Mustlastüdruk“: maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega.
  
• Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes.
  
• Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid.
  

Rembrandt Harmenz van Rijn

• On tegelenud paljude eri žanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks. Ka graafik – kasutas oforti (söövitus).
  
• Rembrandtile on iseloomulik omapärane valgusekäsitlus. Valgustatud vaid kesksed kujud, tagaplaanil hämarus. Siiski on valguse ja varju piirid mahedad, mitte teravad.
  
• Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm , mitte väline ilu.
  
• Rembrandtil oli arutu kollektsioneerimiskirg – ostis teiste kunstnike maale ja vanu asju. Selle tõttu sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti .
  
• Rembrandt abiellus rikka noore aadlidaami Saskiaga , keda ta on palju portreteerinud.
  
• Esimene Rembrandti kuulus töö oli surmateemaline – „Dr. Tulpi anatoomialoeng“ 1632. See kujutas inimese lahkamist dr. Tulpi poolt. Arsti ümber paiknesid linnavalitsuse liikmed ( grupiportree ). Maal sai väga populaarseks.
  
• Järgneva kümne aasta jooksul maalis Rembrandt elurõõmsaid, toretsevaid ja soojades kuldsetes toonides maale. Tuntumad maalid sellest ajast on akt „Danaë“, „Autoportree Saskiaga“, „Aabram ohverdab Iisakut“. „Danaë“ jaoks poseeris Saskia. See töö praktiliselt hävis 1980-ndate lõpus kui Leedu NSV kodanik ründas seda happega.
  
• Rembrandti kunstnikukarjäärile sai saatuslikuks samuti grupiportree „Öine vahtkond “ 1642. Tellijad lükkasid töö tagasi. See sai kõigile teatavaks ja pälvis üldist hukkamõistu. Sellel maalil püüdis tuua grupiprtreesse liikuvust, selleks kasutas keldriluugivalgust, osa portreteeritavaid on sattunud teistega võrreldes halvemasse positsiooni.
  
• Pärast oma naise surma abiellub Rembrandt teenijatüdrukuga. On teda palju kujutanud. Asjast tõusis skandaal, R. heideti kõrgseltskonnast välja.
  
• Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali „Kadunud poja tagasitulekut“ on ta maalinud lausa mitmes eri variandis . Tuntumad religioossed maalid on ka „ Jaakob õnnistab Joosepi poegi“, „ Peetrus salgab Kristust“, “Püha perekond”.
  
• Rembrandti graafilistest lehtedest on tuntum „Autoportree“. Kasutas graafikatehnikaid, mis võimaldasid maalilisust (ofort, metsotinto, akvatinta).
  
• 700 maali ja 300 graafilist lehte, nh. 100 autoportreed. R.-i töid hakati juba 17.saj. võltsima.