Reformatsioon šveitsis,saksamaal (2)

25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest).
John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena).
13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik.
1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid .
Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli.
15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes. Feodaalkoormistele tuli talupoegadel veel maksta kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud.
Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.
Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud ). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks.
1412 .a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna. Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise.
1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda.
Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi sunniti oma seisukohtadest loobums kuid ta jäi endale kindlaks nind mõisteti surma tuleriidal.
Hussiidid rajasid oma kindlustatud laagri Tabori mäele. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid.
Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud . Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine , annetuste kogumine jne.
Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge.
Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus . Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais.
1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Žižka juhtimisel. Jan Žižka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus.
1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga . (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini).
Hussiilide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju.
28 Humanism ja renessanss .
Itaalia riikide majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine.
Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel( head kasu andis kaubandus Idamaadega). Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja nende alusel noor kodanlus .
Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks.
Tuntuim oli Firenze Medicite perekond.
14-15 sajandil tekkis uus maailmavaade ja kultuur.
Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust.
Humanism- 15-16 sajand, esialgu renessanssi kultuurikandjate seas, hiljem haritlaskonnas. Selle mõistega tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskel inimene , mitte Jumal.
Astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis maapealsetest rõõmudest loobumist hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasd inimese isiksuse väärtust.
Esimesed uue maailmavaate esindajad olid kirjanikud ja kunstnikud .
Üks teerajajaid oli Dante Alighieri ( „ Jumalik komöödia“). Esimeste humanistide hulka kuuluvad ka Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio.
Leonardo Bruni- uuris ajalugu, kirjutas 12-köitelise Firenze ajaloo.Uudne oli autori püüe hinnata ajalooallikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid. Ta tähtsustas haridust ja kasvatust(rõhutab naiste koolitamist).
Lorenzo Valla-ajalooallikate kriitika rajaja. „Constantinuse kingituse“ autor. Oli seisukohal , et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. Ta arvas , et vaimulik peaks olema 1 naise abikaasa mitte mitme naise armuke.
Rotterdami Erasmus -pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. „Narruse kiitus“ autor.
Machiavelli - jagab oma teostes õpetusi valitsejatele kuidas luua tugevat riiki. Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit. Pidas valitsejale lubatuks mõrvu, ja reetmist.
Campanella-kirjutas reisikirjelduse riigist kus kõik on võrdsed.
30. Saksa reformatsiooni algus
Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.
Paljud usuteenrid (piiskopid ja paavstid ) elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid.
Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük.
Martin Luther-reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. 1517. aastal naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 ladina keelset teesi patukaristuse kustutamise kohta. Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust.
1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks.
1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele.
Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega.
Augsburgi usutunnistus ja usurahu
1530 . aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii . Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte).
Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.
Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel.
Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud , hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine . Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja.
1555 .aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- „kelle maa , selle usk“ mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma:
- katolikud riigid
-protestantlikud riigid
32. Zwingli ja Calvin
U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid. Hakkas pidama hommikul jumalateenistusi ja levitas oma õpetusi trükisõna abil. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati- oreli mängu asemel oli koguduse laul. Kiriku- ja kloostrimaad võõrandati. Vabanenud raha kasutati heategevuseks- eriti vaeste hoolekandeks.Asutati koole. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine.
J.Calvin- „Ristiusu õpetus“ Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte – mille kohaselt oli Jumal ette näinud iga inimese saatuse ( ühed on määratud õndsaks saama ja taevasse minema ning teised hukatusele ja neid ootas põrgu).
Kellegi võimuses ei olnud seda muuta. Kalvinistlik õpetus vabastas kiriku võimu alt.Calvin rõhutas töö vajalikkust ja tõstis esile kokkuhoidu ning lihtsat eluviisi. Üldise kirikliku organisatsiooni asemel loodi koguduste võrk. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja juhid ( neilt ei nõutud ilmalikku haridust, nad pidid lihtsalt olema suutelised jutluste pidamiseks). Pühapäeviti oli keelatud laulud , mängud ja muu meelelahutus - selle asemel pidi käima kirikus või lugema usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksatest värvidest.