Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Calvin ja reformatsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Calvin ja reformatsioon
Šveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509-1564).
Šveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse : ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse , teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms.
Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust , tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis -kõlbeliste jutluste pidamiseks.
Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule.
Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus , selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest ja ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimõtlejate suhtes sama vaenulikuks, nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik . Nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Asi jõudis selleni , et ka kalvinismi seiskohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale. Näiteks sai niisugune saatuse osaliseks silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511- 1553 ).
Kalvinism ei saavutanud võitu teistes Šveitsi katonites, kuid levis laialt üle Euroopa, leides hulgaliselt poolehoidjaid Prantsusmaal, Madalmaades ja Inglismaal, ka Poolas, Leedus jm. Luterluse kõrval sai kalvinismist mõjukamaid protestantlikke liikumisi
Calvin ja reformatsioon #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor
Calvin ja reformatsioon

Sarnased õppematerjalid

Reformatsioon šveitsis
1
docx

Reformatsioon šveitsis

peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks oli Sveitsis palgasõdurlus. See tekitas kodumaal meeste puudust. Zwingli ja reformatsioon 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid

Ajalugu
Reformatsioon Lääne-Euroopas
15
doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................

Ajalugu
Usu reformatsioon
4
docx

Usu reformatsioon

usupuhastus ­ ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon ­ kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL ­ 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg ­ Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I ­ Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V ­ Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529

Ajalugu
Varauusaeg
3
doc

Varauusaeg

Linnade tähtsuse suurenemine- said kult. keskusteks, uued kapitalistlikud maj. suhted. Kriisist välja tuleks 1 võimalus- viia läbi reformid, mis uuendaks kiriku vastava ajastu muudatustele ja tagaks ühtsuse. Reformimeelsed vaimulikud kutsusid kokku kirikukogusid. Lepiti kokku paavsti küsimuses ja jõuti ühele meelele. Sisulisi reforme aga ei suudetud ellu viia ning ühtse kiriku asemel tekkisid hoopis erinevates piirkondades rahvuskirikud. 13. Reformatsioon Saksamaal. luterlus=katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus. Reformatsioon-kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt(valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal) Saksa reformatsiooni tähtsamaks juhtijaks ja kiriku rajajaks sai Martin Luther. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma , kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Luther

Ajalugu
Keskaeg III
15
doc

Keskaeg III

· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse ­ luterluse. · Esimene reformatsioon­ kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega­ ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL ­ 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung­ äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS

Ajalugu
2-kursuse 3-töö
10
doc

2. kursuse 3. töö

maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal,

Ajalugu
Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.

Ajalugu
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu




Kommentaarid (1)

prukkar profiilipilt
prukkar: väga korralik
18:46 06-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun