Kuidas muutis reformatsioon inimese mõttemaailma ja väärtushinnanguid (5)

Kuidas muutis reformatsioon inimese mõttemaailma ja väärtushinnanguid
Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos – kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik , kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased , kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud.
Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks.
Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused . Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud . Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine . Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel.
Šveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus vabastas usklikud kiriklikust sõltuvusest oma ettemääratuse põhimõttega, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse : ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse , teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Calvini õpetuse kohaselt pidi rikas hoiduma oma rikkusega uhkustamast ja olema osavõtlik vaeste vastu. Ta rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust ning tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates on see õige, et need, kellel on palju, on nõus seda jagama puudust kannatavatega.
Reformatsioon Prantsusmaal põhjustas usulistest erinevustest arenenud vaenu, mis viis ususõdade puhkemiseni. Pärast kolmandat ususõda kuulutati kuningriigis välja südametunnistuse vabadus, mille kohaselt protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Hugenotid said kodanikuõigused, võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varandust ja olla ka riigiametites. See oli õige otsus, sest kõigil inimestel peaksid olema võrdsed võimalused ja õigused.
Skandinaaviamaades olid reformatsiooni põhiprobleemid majanduslikud. Riikliku reformatsiooni põhidokumentides otsustati, et piiskopilossid lähevad üle kuningale , kloostrid jäetakse alles ja paavstile ei maksta makse. Reformatsiooni tulemusena tugevnes kuningavõim, suurenesid riigi sissetulekud ja kujunes igapäevast tööd väärtustav protestantlik vaimulaad. Nagu kõikjal mujal, mindi ka siin üle emakeelsele jumalateenistusele. Erandiks oli Norra, kus jumalateenistusi pidasid taani pastorid taani keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani.
Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust. Emakeelne jumalateenistus mõjutas inimeste suhtumist kirikusse, sest luterlus rõhutab, et kõik inimesed on Jumala ees võrdsed. Arvan, et see periood oli väga oluline, sest mõjutas oluliselt hariduse arengut.