Bach ja Händel (0)

J.S. BACH & 
G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 
11B
Johann Sebastian Bach
Lapsepõlve ja õpingu aastad
Lapsepõlv Eisenachis ( 1685 – 1695 )
Sündis 21.märts, Eisenachis.
Bachi  isa ja kõik onud  olid proffesionaalsed muusikud. 
8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis 
Ohrdrufi.
Lapsepõlv Ohrdruf (1695–1700)
Johann Christoph võttis üle 14 aastat  noorema  venna 
Johann Sebastiani muusikalise harimise. 
Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli 
juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. 
Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati  parimate  hulgas. 
Lapsepõlv Lüneburg (1700–1702)
Bach enam tasuta haridust lütseumis.
Ohrdurfi lütseumi kantor  soovitas tal minna kloostrisse, 
andes selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused 
Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele 
anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani 
häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. 
 Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. 
aasta ülestõusmispühade eel.
Tööaastad
Weimar  (1703–1704)
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi 
tegevuse kohta selgeid andmeid. 
1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega  Weimaris  sealse pisivürst 
Johann Ernst III väikese kapelli juures vi uldajana.
Bachi jaoks oli seevähehuvitav töö aga aeganõudev ega andnud 
võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks.
Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist.
Arnstadt (1704–1707)
Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt 
tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 
84 kuldnat.. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku  orel täiesti uus.
 Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi 
loominguline julgus . 
1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata  Dietrich  
Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud 
Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis  Lübeckis lubatud nelja 
nädala asemel neli kuud. Kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti, siis heideti 
talle ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui ka keerulisi ja liiga  pikki orelisoolosid, 
mis kogudust ärritasid. 
Varsti pärast seda Bach Arnstadtist ka lahkus.
Mühlhausen (alates 1707)
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud 
sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti.
 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas 
Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt 
lahkuma. 
Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid 
"Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" (" Actus tragicus") BWV 106, " Christ lag in 
Todes  Banden" BWV 4, " Gott  ist mein  König" ja "Aus der Tiefen rufe ich,  Herr , zu 
dir" BWV 131
Weimar (1708– 1717 )
Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu 
sel ele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu 
komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi.
 Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse.
Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma 
kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach 
kokku  Antonio   Vivaldi  loominguga, mis mõjutas tema muusikat 
tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide 
transkriptsioonid orelile.
Köthen (1717– 1723 )
Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus 
temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister 
ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach 
juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga 
see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei 
võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et 
Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. 
Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt 
instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud 
kammermuusikat. 
Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, 
miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus.
Leipzig (1723–1750)
Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas  
poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks 
kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki 
Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk 
kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi 
perioodi algul umbes 60 aastas.
Perioodi tähtsamateks teosteks on Missa h-moll, Johannese ja 
Matteuse passioon , Lihavõtteoratoorium, Jõuluoratoorium, 
Clavierübung, Muusikaline ohver, Fuugakunst , Hästitempereeritud 
klaviiri II osa jpt.
Isiklik elu
Mühlhausenis elades abiellus ta Maria  Barbara Bachiga.
Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm 
Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714).
7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 
3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, 
kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas 
Johann Sebastian ühe noodivihiku. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus 
jäi ellu. 
Pojad olid oma eluajal kuulsamad, kui isa.
Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas .
Surm