Bach ja Händel (0)

J.S. BACH & 
G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 
11B
Johann Sebastian Bach
Lapsepõlve ja õpingu aastad
Lapsepõlv Eisenachis ( 1685 – 1695 )
Sündis 21.märts, Eisenachis.
Bachi  isa ja kõik onud  olid proffesionaalsed muusikud. 
8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis 
Ohrdrufi.
Lapsepõlv Ohrdruf (1695–1700)
Johann Christoph võttis üle 14 aastat  noorema  venna 
Johann Sebastiani muusikalise harimise. 
Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli 
juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. 
Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati  parimate  hulgas. 
Lapsepõlv Lüneburg (1700–1702)
Bach enam tasuta haridust lütseumis.
Ohrdurfi lütseumi kantor  soovitas tal minna kloostrisse, 
andes selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused 
Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele 
anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani 
häälele sai Bach kooris laulmise eest väikese tasu. 
 Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. 
aasta ülestõusmispühade eel.
Tööaastad
Weimar  (1703–1704)
Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi 
tegevuse kohta selgeid andmeid. 
1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega  Weimaris  sealse pisivürst 
Johann Ernst III väikese kapelli juures vi uldajana.
Bachi jaoks oli seevähehuvitav töö aga aeganõudev ega andnud 
võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks.
Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist.
Arnstadt (1704–1707)
Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt 
tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 
84 kuldnat.. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku  orel täiesti uus.
 Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi 
loominguline julgus . 
1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata  Dietrich  
Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud 
Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis  Lübeckis lubatud nelja 
nädala asemel neli kuud. Kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti, siis heideti 
talle ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui ka keerulisi ja liiga  pikki orelisoolosid, 
mis kogudust ärritasid. 
Varsti pärast seda Bach Arnstadtist ka lahkus.
Mühlhausen (alates 1707)
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud 
sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti.
 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas 
Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt 
lahkuma. 
Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid 
"Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" (" Actus tragicus") BWV 106, " Christ lag in 
Todes  Banden" BWV 4, " Gott  ist mein  König" ja "Aus der Tiefen rufe ich,  Herr , zu 
dir" BWV 131
Weimar (1708– 1717 )
Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu 
sel ele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu 
komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi.
 Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse.
Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma 
kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach 
kokku  Antonio   Vivaldi  loominguga, mis mõjutas tema muusikat 
tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide 
transkriptsioonid orelile.
Köthen (1717– 1723 )
Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus 
temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister 
ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach 
juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga 
see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei 
võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et 
Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. 
Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt 
instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud 
kammermuusikat. 
Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, 
miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus.
Leipzig (1723–1750)
Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas  
poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks 
kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki 
Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk 
kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi 
perioodi algul umbes 60 aastas.
Perioodi tähtsamateks teosteks on Missa h-moll, Johannese ja 
Matteuse passioon , Lihavõtteoratoorium, Jõuluoratoorium, 
Clavierübung, Muusikaline ohver, Fuugakunst , Hästitempereeritud 
klaviiri II osa jpt.
Isiklik elu
Mühlhausenis elades abiellus ta Maria  Barbara Bachiga.
Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm 
Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714).
7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 
3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, 
kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas 
Johann Sebastian ühe noodivihiku. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus 
jäi ellu. 
Pojad olid oma eluajal kuulsamad, kui isa.
Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas .
Surm
Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 kel  
20:15 Leipzigis ja maeti Johannese kalmistule (1894. a. 
maeti ta säilmed ümber Tooma kirikusse).
 Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud 
silmaoperatsioon ja  rohud , mis Bachi tervist laastasid. 
Sel e tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja 
kopsupõletik, mil ele lõpuks järgnes surm. Uusima 
käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi.
Bachi  muusika  taassünd
Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks li ga 
raskepärane ja  komplitseeritud . Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 
19. sajandil. Pärast  helilooja  surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse 
passiooni  esmakordselt dirigeeris.
 Mendelssohni jaoks oli Johann Sebastian Bach suureks eeskujuks, näiteks tema 
oreliteosed: 6 orelisonaati ning 3 prelüüdi ja fuugat on inspireeritud vi mase Leipzigi-
aegsest loomingust.
 Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert 
Schumann ja Ferenc  Liszt. Neist vi mane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile 
teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti.
 Esimese Bachi-biograafia kirjutas 1802. aastal Johann  Nikolaus  Forkel, pannes 
sellega aluse hilisemale mahukale Bachi käsitlevale kirjandusele ja laiemalt ka 
romantilistele helilooja-biograafiatele. 20. sajandi Bachi-kirjandust mõjutas väga 
oluliselt Albert Schweitzeri 1908. aastal ilmunud monograafia. 
Looming, tähtsamad teosed
Bachi teosed kannavad kataloogi tähistust BMW
Kuulus teos: „Ave Maria“ 
Kirjutas: 5 passiooni, missa, üle 300 
kirikukantaadi, u 20 ilmalikku kantaati, üle 40 
oreliteose  klaviirimuusika  orkestrimuusika
Tähtsus muusikaajaloos
Bach ei olnud  uuendaja , vaid pigem temale 
eelnenud  3.sajandi muusikatraditsioonide 
kokkuvõtja. 
Bachi teosed on polüfoonilise muusika 
kõrgpunkt.
Bachi muusika unustati pärast helilooja surma 
mõneks ajaks. 
Georg Friedrich Händel
Lapsepõlv ja õpinguaastad
Sündis 23.veebruar 1685, Halles.
Isa oli tunnustatud kirurg, ta suri kui Händel oli 12.a.
Isa oli  habemeajaja -kirurg, millest Händel ei olnud huvitatud.
Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi 
vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima .
Isa õhutas teda õppima õigusteadust. 
1702. aasta astus  Halle ülikooli õigusteadusesse. 
Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus 
ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis 
komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete 
tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi).
Tööaastad
Töötas Halle kalvinistlikus kirikus Toomkirikus 
abiorganistina.
18-aastaselt läks ta  Hamburgi , kus töötas lühikest aega 
vi uldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.
Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud 
vi sid Händeli  1711 . a. Londoni. Esialgu töötas Händel 
Inglismaal õuekomponistina.
Isiklik elu
Händel sai  kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend 
ühtlases tõusujoones. Nii kohtas  ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning 
läks kolmel korral  pankrotti . Samuti kujunes tema "Ilutulestikumuusika" 
esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli 
selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi , kus 
temast sai koerustükkide märklaud.
1751.a. hakkas nägemine kiiresti nõrgenema, siiski tegutses edasi dirigendi 
ja organistina. Redigeeris oma vanu teoseid. 
surm
G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise 
heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema 
loomingus väga produkti vne. Händelist sai 
Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, 
kus ta suri pimedana.
Suri 14.april  1759
Maeti  Westminster  Abbey’sse.
Looming, tähtsamad teosed
Üle 40 ooperi. Tuntumad: „Yulius Ceasar “ ja „ Rinaldo “
Muusikaliseks eeskujuks  Napoli  Pepar.
Ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees peaagu alati 
armastuse kolmnurk. 
Rajas Inglise oriatooriumi. Üle 30 oriatooriumi. 
Enamik süzeedest on päris Vanast Testamendist (18 orkestriteost). 
Veemuusika, tulevärgimuusika  1730 .a.
Tähtsus muusikaajaloos
On olnud eeskujuks paljude 
maade heliloojatele
Bach ja händel 
Muutke teksti laade
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Lapsepõlv ja õpinguaastad
Nad sündisid ühel aastal napi nelja nädalase 
vahega, ühes piirkonnas.
Neil oli nooruses sarnased muusikalised 
eeskujud.
Tundsid huvi  samade  ametikohtade vastu.
tööaastad
Bach töötas terve elu Saksamaal, oli õukonnaorganist, kammermuusik, 
oreliasjatundja ja  kanter .
Händel töötas Saksamaal ja Inglismaal, oli koppellmeister, dirigent ja 
organist. 
Bach käis õppereisil Lübechis, Händel Itaalias.
Mõlemad mängisid hästi  viiulit .
Händeli loomingus on tugev mõju Itaalias.
Isiklik elu
Händel reisib palju, Bach kogu elu Saksamaal.
Bachil olid järeltulijad, kes tegelesid muusikaga. 
Händelil mitte.
Mõlemal hakkas silmanägemine elu lõpul 
halvenema
Looming, tuntumad teosed
Bachil pole ühtegi ooperit, Händelil aga üle 40ne.
Tuntum: „Rinaldo Alcina“
Bachil oli orelimuusikat rohkem, kui Händelil.
Bach kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat, 
Händelil oli seda vähe. 
Tähtsus muusikaajaloos
Bach ei olnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud 3.sajandi 
muusikatraditsioonidele kokkuvõtja.
Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt.
Bachi muusika muusika unustati pärast tema surma tükiks ajaks.
Pärast Händeli surma algasid suurejoonelised Händeli festivalid, mis 
kestavad tänapäevani.
Händelil oli inglise muusikas väga tähtis osa- rajas inglise oratooriumi.
BACH
SARNASUSED HÄNDEL
Ainus žanr 
Olid hilisbaroki 
Avas end 
mil ega ei 
tähtsaimad 
ooperis
VÕRDLU
puutunud kokku heliloojad
S
Tegutses kogu 
Muusikaline 
Pool karjäärist 
elu Saksamaal
koolitus  kirikust
Saksamaal ja 
pool Inglismaal
Saavutas 
Kirjutasid 
Suur edu 
kuulsuse oma 
oratooriume
oratooriumitega 
oreliteostega
ja ooperitega
Õppis  orelit
Tegutsesid 
Õppis orelit, 
Saksamaal
klavessiini, viiulit
TÄNAN! 

Document Outline

• Slide 1
• Johann Sebastian Bach
• Lapsepõlve ja õpingu aastad
• Slide 4
• Slide 5
• Tööaastad
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Isiklik elu
• Surm
• Bachi muusika taassünd
• Looming, tähtsamad teosed
• Tähtsus muusikaajaloos
• Georg Friedrich Händel
• Lapsepõlv ja õpinguaastad
• Tööaastad
• Isiklik elu
• surm
• Looming, tähtsamad teosed
• Tähtsus muusikaajaloos
• Bach ja händel 
• Lapsepõlv ja õpinguaastad
• tööaastad
• Isiklik elu
• Looming, tuntumad teosed
• Tähtsus muusikaajaloos
• Slide 30
• TÄNAN! 