Leonhard Euler - Referaat (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Mis on e-arv?

E-arv ehk Euleri arv on lõputu arv väärtusega ~2,71821824. Sellel on palju kasutusalasid ning neid leiab füüsika valemites kui kirjeldatakse järjest kasvavaid või kahanevaid suuruseid nagu näiteks eksponentsiaalselt kasva spiraali või radioaktiivse lagunemise kirjelduses. Matemaatikas on e oluline osade liitintresside ja tõenäosuste kirjelduses. Bernoulli oli e algse väärtuse leidjaks ja selle väärtuse nime andja Šveitsi matemaatik Leonhard Euler polnud siis veel sündinudki. Nn Euleri valem ei  + 1 = 0 seob omavahel 5 põhilist matemaatilist konstanti 0, 1, , e, i. Nendest e on Euleri arv, mis oligi sisse toodud L.Euleri poolt. Hasartmängudes saab e abil leida võitmise tõenäosust. Tuletamises on e astmed selle poolest erilised, et need ei muutu tuletamisel vaid jäävad endiselt samaks e astmeks. Euleri valem:

Matemaatika

2

doc

Nimetu

Ernest Rutherford (30. august 1871 ­ 19. oktoober 1937 ) Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises farmeriperes Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Cambridge'is hakkas tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme erinevat tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp - aatomituum, ning et suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle mitmeid andekaid aatomiuurijaid, näiteks James Chadwicki ja John Cockfordi. Nende ja teiste teadlaste, eeskätt Marie ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas - tuumaajastule. Tänu sellele said võima

Kategoriseerimata

10

odp

Rene Descartes ja Baruch Spinoza

RENÉ DESCARTES JA BARUCH SPINOZA  RENÉ DESCARTES · 31.märts 1596 ­ 11.veebruar 1650 · Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane  LAPSEPÕLV · Sündis Kesk-Prantsusmaal La Haye ne Touraine´is, mis 1802.aastal nimetati ümber tema auks ja on tänapäeval Descartes. · Kui ta oli ühe aastane, suri sünnitades ema. · Isa oli kohtu liige. · Rene elas koos vanaema ja vanaonuga  ELU · 1607.aastal asus õppima jesuiitide kooli, kus tutvus matemaatika, füüsika ja Galileo Galilei töödega · 1614.aastal õppis kaks aastat Poitiers´ ülikoolis, kus sai bakalaureuse ja litsentsiaadikraadi õiguse. · Tema isa tahtis, et temast saaks jurist ning Rene suundus Pariisi. · 1618.aastal liitus Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. · 1619.aastal sai temast Baieri vürst Maximilian I teenistuses ning võttis osa Praha lähedal olevast sõjast (osa kolmekümneaastasest sõj

Filosoofia ajalugu

2

docx

Trigonomeetria ajalugu

matemaatika haruks, millel oli palju erinevaid rakendusi. Trigonomeetria oli populaarne samuti 17. sajandil, kuid kõik erines sellest, mida me õpime tänapäeval. Siinus oli ikka veel kindla pikkusega lõik kindla raadiusega ringjoones, mitte suhe ja keegi ei olnud veel mõelnud siinusest kui funktsioonist selle tänapäevases mõttes. Kõik see juhtus peale matemaatilise analüüsi leiutamist ning pandi lõplikult paika Leonhard Euleri (1707–1783) poolt 18. sajandil. Tänu tema töödele läheneme me trigonomeetriale nii nagu me teeme seda tänapäeval. Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks, osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks uurimisobjektiks. Selle perioodi tähtsamaks trigonomeetriliseks tööks sai Johannes „Regiomontanus“ Mülleri (1436–1476) raamat „Igasugustest kolmnurkadest“. Raamat ise

Trigonomeetria

Meedia

Kommentaarid (1)