Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad
prokrastineerimine Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida peetakse häirunud eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse
Ei ole halba ega head valet, aga kustmaalt saab mitterääkimisest valetamine? Kõik oleme võrguvestlustes saatnud tekstsõnumeid, et ,,olen teel" või ,,pean minema, telefon heliseb", või muud sellist, kui see tegelikult nii ei ole. USAs asuva Cornelli ülikooli teadlased Jeff Hancock ja Jeremy Birnholtz nimetavad neid nn ülemteenri valedeks, sest vanasti olid just nemad need, kes aitasid vabaneda uksele ilmunud soovimatutest külalistest. Tänapäeval kaldume me samal eesmärgil kasutama tehnoloogiat, vabandades ennast näiteks sellega, et peame ühenduse katkestama, kui me tegelikult seda tegema ei pea. Hancock on leidnud, et tegelikkuses sisaldab kuni kümme protsenti tekstisõnumitest valesid. Arvan, et kui keegi meile nii ütleb, kuigi teame, et see ei ole tõsi, ei võta me seda valetamisena. Enamasti inimesed kasutavad ,,valgeid valesid", ehk pisivalesid, mis ei tee kellelegi otseselt kahju. Seda
Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 13. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 14
Meeldivus Advokaadi põhiliseks ülesandeks on muuta oma klienti vandemeestele meeldivaks (Darrow). Meeldivuse põhjused: 1) Füüsiline atraktiivsus. 2) Sarnasus. 3) Komplimendid. 4) Kokkupuude ja koostöö. Haloefekt - kui üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised teda tajuvad. Meile meeldivad inimesed, kes on meie sarnased (Byrne). Kui oleme kindlad, et meelitaja püüab meiega manipuleerida, kaldume reeglina siiski kiitust uskuma ja tundma sümpaatiat nende vastu, kes seda meile jagavad, ka siis, kui see on tõenäoliselt võlts. Kuna tuttavlikkus põhjustab sümpaatiat, mängib see rolli mitmesuguste otsuste tegemise juures, kaasa arvatud valimised. - Desegregatsioon - rassilise diskriminerimise kaotamine. Desegregatsioon koolis pigem suurendab kui vähendab eelarvamusi mustade ja valgete vahel. «Trükimängu klassitoa» meetod - õpilased peavad omavahel koostööd tegema, et
Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 14. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 15
peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sattunud olukorda, kus ollakse valikuvariandi ees, kas tehakse endale väga palju haiget või tehakse enda lähedasele. Siin kohal teeme otsuse, mis südamest tunneme, et see on õige. Mõni valib ühe variandi, teise kolmanda ja kolmas mitte ühtegi. Just, tänu südamele, mis meil on teeb meist sellise inimese nagu me oleme. Mõnikord kaldume südant mitte kuulama, mõnikord otsime sealt tühja vastuseid taga ja hakkame vastavalt käituma. Meil on tujud ja tunded, mis ikka ja jälle võimsust meist võtab ja ütleme asju, mida hiljem kahetseme, mõned ei kahetse, sest neil jätku selle jaoks südant ega mõistust tihti. Mõned isegi soovivad kurja teha ja inimesi kannatada panna, sest kui nemad vajasid kõige rohkem armastust, said nad hoopis valu ja see jätab jälje terveks eluks
inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta ,,kirjeldavad uskumised" . Aga objektiga enam tuttavaks saades teeme me tema kohta järeldusi, et teha oletusi objekti muude aspektide kohta. Sel viisil kujundame me sihtobjekti kohta ,, järeldatud uskumuste" kogumi. Järgmiseks sammuks on nende järeldatud uskumuste hindamine ja oma hoiaku kujundamine. ( Hayes, 2002) Suur hulk hoiakute uurimusi on keskendunud hoikute muutumisele ehk sellele, kuidas
tõlgendused hakkavad oma elu elama – just nagu ühe suure audiitorfirma kunagine ebakorrektne tabel, mis viitas justkui sellele, et meil siin on kosmiliselt kõrge maksukoormus. Ei ole. Ja ka Gini koefitsienti süüvides kipub ebavõrdsus olema sinna tsiviliseerituma Euroopa kanti. Kui kas või antud näidete kontekstis kodutöö ära teha, siis objektiivselt võttes on meil ikkagi hästi – lihtsalt sageli kaldume me reaalsust võrdlema oma illusioonidega, mitte reaalsusega. Reaalsus on läbimurre „kuldsesse miljardisse“ ja liikmelisus „rikaste riikide klubis“ ehk OECDs. Illusioon on paraku see, et me ülehindame taustsüsteemi, kus me asume, ja alahindame enda positsiooni selles süsteemis. Meie elustandard siin on maailma mõistes anomaalselt hea. See väide võib küll paljusid pahandada, kuid just sellise pildi numbrid maalivad. Nüüd selle juurde, mis mulle muret teeb
Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 17. Peamine omistamisel tehtav viga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 18
Rahvas, kelle hulgas puuduvad juudid, läheb tagasi oma loomuliku korralduse juurde.” See oli juhtide arvates nende rahva õigus ja tegutseti selle järgi. 17. Millist territooriumi haarasid Natsi Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt toime- pandud massitapmised? Massitapmised toimusid Ida-Euroopa aladel, sealhulgas Baltimaades 18. Miks annab rõhuasetus Auschwitzile ja Gulagile tapetud eurooplaste arvust vale ettekujutuse? Auschwitzi ja Gulagi vaadeldes me kaldume mõtlema neid rajanud riikidest kui süsteemidest, moodsatest türanniatest või totalitaarsetest riikidest. Kuid niisugused käsitlused, mis keskenduvad Berliinis ja Moskvas väljatöötatud ideedele ja poliitikale, kalduvad eirama tõsiasja, et massitapmised ise toimusid peamiselt Saksa- ja Venemaa vahelises Euroopa osas, mitte aga Saksa- ja Venemaal endal.
Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka
absoluutsed tunnused või mõõdud: ka neilt peab hakkama nõudma praktilist kasu, mille võib elu konjunktuuri vahelduvuse tõttu kas või igapäev uuesti ja muudetult kindlaks määrata. Ja et seda Euroopas ning mujalgi nii laialdaselt viimasel ajal tehakse, siis on see uueks tõenduseks, mil määral oleme kaotanud usu mitte ainult klassikalise kunsti ja kirjanduse olemasolusse, vaid kirjandusse ja kunsti kui omapäraseisse hinge- ja vaimuavaldusisse üldse. Ikka enam ja enam kaldume uskuma, et ajaleht oma juhtkirja ja kuriteo- ning õnnetuse sõnumitega on ainuke õige hinge kosutus ja vaimuvara. Aga samal ajal, kui isegi sellisel vagal maal, kui on seda Inglismaa, kõrgemad vaimulikud kinnitavad, et inimesed ei usu enam kõigeväelist jumalat ja muutuvad uuesti paganaiks, samal ajal, kui mõistuse saavutuste alused on kõigutatud, kui inimesed muutuvad kõlbeliste piiride vastu ükskõikseiks ja kui
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess
Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju
) see on tavaliselt seotud kaitsta oma eneseteadvust. Inimesel on vaja näha ennast järjekindlas ja positiivses valguses, neg omaduste tajumisel projitseeritakse need sageli teistele. ,,Mina küll tahaks, aga tema ..." Arvestada tuleb ka taju kaitsemehhanismidega, mis aitavad meil ennast kaitsta mingil põhjusel vastuvõetava informatsiooni eest, seda kas tõrjudes, moonutades või ignoreerides. Informatsiooni, mis me eneseteadvuse või ettekujutusega teistest ei sobi, kaldume ignoreerima, muutma või ümber sõnastama nii, et see sobib meie varasemate hinnangutega Omistuste tegemise teooria Inimesed käituvad kui naiivsed teadlased kogudes faktilist infot ning kasutades seda võimalike põhjuste ja teooriate loomiseks Omistuste = atributsiooniteooria tegeleb sellega, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad, enda või teiste käitumisele põhjuseid omistavad.
selles olukorras usuvad või teevad. Nii laste kui täiskasvanute puhul on tõestatud tugevaid jäljendusmisefekte, mis toimivad nii erinevates valdkondades nagu ostuotsused, heategevusele annetamine ja foobiatest paranemine. Sotsiaalse tõenduse printsiipi saab kasutada selleks, et kedagi mingi palvega nõustuma panna, teatades talle, et paljud teised inimesed (mida rohkem, seda parem) on sellega juba nõustunud. (Cialdini 2005: 169) Lisaks sellele kaldume eeskuju võtma neist, kes on meie endaga srnased. Televisoonis kasutatakse viimasel ajal järjest tihedamini ,,tavalisi inimesi tänavalt", kes avaldavad oma arvamust. See tekitab meile pildi, et teised meie sarnased (tavalised inimesed) kasutavad mingeid teatud tooteid ja neid kiidavad, see tekitab olukorra, kus luuakse meile pilt, et neile meeldib, järelikult meeldib see televaatajatele. Olgu selleks siis kas pesupulber, ravimid või joogid.
palju muid probleeme. Näiteks Internetis kajastatud informatsioon võib olla nii tõde kui vale. Kui reaalses elus enamasti on võimalik kontrollida, kas tegemist on tõega või mitte, siis interneti või meedia puhul on see üsna võimatu. [3] Interneti üheks peamiseks omaduseks on vabadus. Vabadus väljendub eelkõige kontrolli puudumises. Vabadus on hinnaline, kuid mitte kunagi absoluutne. Absoluutne ei ole ka sõnavabadus.[12] Me kaldume arvama, et sõnavabadusele kui põhiõigusele lisandub internetis õigus öelda mida tahes, kuna ütlejat pole võimalik tuvastada. Nii ongi levinud praegu, et paljud laimavad ja ütlevad halvasti kellegi kohta, mõtlemata, kuidas see võib mõjutada isikut, kelle kohta öeldakse. Sageli inimesed kasutavad ära ka anonüümsuse eelist, püüdes olla võrgusuhtluses näiteks see, kes ta tegelikult ei ole või kelle suhtes võib olla reaalses eluseelarvamusi näiteks puuetega inimesed
Ehkki spetsialistid vaidlevad ikka veel selle üle, kui palju aega veedame unenägude seltsis, on see igatahes pikk aeg. Sageli unustame kõik oma unenäod, mõnikord mäletame ainult paari neist. Nii mõnedki inimesed väidavad, et nad ei näe kunagi und, tegelikult aga unustavad ärgates kõik oma unenäod. See, et me oma unenägudest mõned unustame, on täiesti loomulik. Nii unenägudes kui ka ilmsielus teeme valiku: kaldume meenutama meile tähtsaid või erksaid unenägusid ja unustama tavalisi, näiliselt tähtsusetuid või kurbi. On huvitav teada, et katseisikud laboris teatavad sündmusterikastest unenägudest vähem kui tavaelus unenägijad. See tundub tõestavat, et ergas meel on meenutamise seisukohalt väga tähtis, ükskõik kas magame või oleme ärkvel. Tänapäeval võib väga täpselt öelda, millal üks või teine unenäotüüp algab. 30aastat tagasi märkas dr.
Tallinna Teeninduskool TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K MAITSETEED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Tallinna Teeninduskool Kui me räägime teest, siis kaldume eraldama seda sellest, mida kutsume taimeteeks. Tegelikult on teeleht samuti taim nagu ka kummeliõis ja kibuvitsamari on taimed. Teistel taimedel on omad spetsiifilised aktiivsed toimeained, mis aitavad kehal toimida looduslikul ja tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud
Korduvmulje- isikut nähakse samana. Lahkumismulje- viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused- situatsiooni omadused 17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes
Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil, need võivad olla posit. kui ka negatiivsed. Mida tähtsam on norm, seda rangem on sanktsioon. 2). Moraalinormid reguleerivad "peab" käitumise valdkonda (näit. peab olema viisakas). 3). Seadused - reguleerivad kõige tähtsamaid elu valdkondi ja väljendavad tihti ideaalkultuuri, millest normid on paljude jaoks liiga kõrged ja sellepärast seaduseid rikutakse. 11. Etnotsentrism ja tema funktsioonid. Etnotsentrism - erinevaid kultuure hinnates kaldume neid hindama oma arusaamade ja väärtuste alusel. Kõigi kult. esind. arvavad, et nende kultuur on parim. Paljudes keeltes kasut. oma grupi liikmete kohta sõna "inimesed", vihjates, et teised on "nemad". Sageli kasut. teadlikult ebahumaanseid sõnu. Funktsioonid (eesmärgid) - 1). Annab kindlustunde oma käitumise arusaamade kohta (kui naaber ostab auto, ostan ka), 2). Tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga, 3). Tugevdab sotsiaalset solidaarsust (näit
Küsimus 1 Küsimus 6 Küsimuse tekst Küsimuse tekst Fundamentaalne atributsiooniviga tähendab, et me Albert Mehrabian on seisukohal, et sõnade osakaal kaldume ... hoiakute ja emotsioonide edastamisel on ... Vali üks: Vali üks: a. 75% a. segi ajama püsivaid ja personaalseid käitumispõhjusi b. 28% c. 50% b. pidama ajutisi käitumispõhjusi olulisemateks kui
eksisteerivaid automaatse mõjustamise relvi. Ärakasutajad oskavad kasutada ära nende relvade jõudu, enda jõudu mitte kasutades. See omadus annab ärakasutajatele tohutu eelise- võime manipuleerida, ilma et jääks mulje manipuleerimisest. Inimese tajul on üks toimimispõhimõte, kontrastiprintsiip, mis mõjutab seda, kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust. Nimelt, teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks, kui see tegelikult on. Näiteks kui me tõstame kõigepealt kerget eset ja siis rasket, siis hindame me teise eseme raskemaks, kui me poleks enne kerget eset tõstnud. Selle printsiibi kasutamise suur eelis on see, et see mitte ainult ei toimi, vaid ühtlasi on seda peaaegu võimatu avastada. Näiteks, riidepoes kasutavad müüjad seda printiipi väga osavalt. Inimene, kes tuleb poodi ostma ülikonda, lahkub sealt tavaliselt ka aksessuaaridega
on ekspert. Ärakasutamine: Mimeedid-jäljendajad, kes kopeerivad teiste loomade vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. Kasutatakse ära hea-kallis meetodiga. DZUDZITSU-oskus ka tugevamat vastast võita tundes erinevaid printsiipe. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks kui see tegelikult on KÜSIMUSED: 1.Millised on loomade kinnistunud käitumismustrid?Mille poolest sarnanevad need teatud inimkäitumisele? Mille poolest erinevad? Kosimis ja paaritumisrituaalid,territooriumi kaitsmine, ähvardamine,võitluskäitumine jne. Käitumismustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.Nii inimestel kui
ükskõik keda) Mai Juku Kai Sotsiaalsus Mai X - - 2- Juku + X + 2+ Kai + - X 1-; 1+ Populaarsus 2+ 2- 1+ 21-09-2006 Vaatlus (passiivne ja aktiivne ehk teaduslik) Vaatlus nõuab aega ja jälgida saab vaid piiratud arvu inimesi ja juhtumeid. Samuti ei suuda vaatleja näha kõike- me kaldume nägema seda, mida ootame, ja mööda vaatama sellest, mis ei ole ootuspärane. Vaatlused on piiratud keskkonnaga, kus vaatlejat ei märgata või kus teda võetakse loomulikuna, vastasel juhul võivad inimesed hakata tegutsema sellistena, nagu nad tahaksid, et neid nähtaks. 1. Kindel ja kitsas eesmärk + hüpotees. 2. NB varem väljatöötatud kava = süsteemsus. 3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud
me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): • ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina • sarnasuse -- kaldume rühmitama kokku sarnaseid kujutisi (eriti värvuse ja suuna alusel) • läheduse -- kahe kujutise tajutud lähedus teineteisele, mida lähemal, seda enam kaldub taju neid kokku rühmitama; • selge jätkuvuse -- taju eelistab kujutisi, mille piirid jätkuvad ühtlaselt algset rada pidi; • lõpetatuse -- tajume lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid;
Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused, negatiivne-välised põhjused. Teooria sellest, kuidas ja miks inimesed seletavad teiste käitumist, omistades sellele teatud põhjuseid (F. Heider) Atributsiooniprotsess kui põhjuste kindlaks määramise viis Liigid: Dispositsioonilised (seesmised) Situatsioonilised (välised) Peamine omistamisel tehtav viga omistatakse teistele mingi muu asi
teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil: · binokulaarne nägemine kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib
Üle 25 aasta vanuste hulgas eelistab kaks kolmandikku televisiooni. Inimese ülesehitus (luustik ja lihased) sobivad täna veel rohkem füüsilisele ja liikuvale tööle, ühe koha peal ühes asendis pikka aega ja regulaarne istumine põhjustab tõsiseid vaevusi, mis arvutiga töötajal võivad tõesti viia kutsehaiguseni. Kuid see on tingitud mitmetest asjaoludest. Väga paljud inimesed ei teagi, mida pikaajaline arvuti taga istumine võib kaasa tuua. Siiski kaldume arvama, et teatakse, aga ei teadvustata seda endale. Arvatakse, et mis nüüd minuga ikka juhtub. Samuti võiks arvutit võrrelda ka suitsetamisega. See on sõltuvus. Inimesel pole midagi teha ja istutakse arvuti taha. Aga teatavasti liigub aeg seal väga kiiresti ja minutitest on saanud tunnid. Inimene ei pane tähelegi, et nüüd võiks oma silmi puhata ja natuke liigutada. Sama lugu on suitsetamisega. Inimesed teavad ju küll, et sutsetamine on tervisele ohtlik, kuid
ja treenitus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardab töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad. (Pease, 1994) 3.1 Zestid Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal. mis tehakse kas teadlikul, nagu sõbrale lehvitades või ebateadlikult, nagu enda nina sügades. Seltskonnas olles kasvab meie teadlikus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. (Pease, 1994) 3.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga.
inimesed selles olukorras usuvad või teevad. Nii laste kui täiskasvanute puhul on tõestatud tugevaid jäljendusmisefekte, mis toimivad nii erinevates valdkondades nagu ostuotsused, heategevusele annetamine ja foobiatest paranemine. Sotsiaalse tõenduse printsiipi saab kasutada selleks, et kedagi mingi palvega nõustuma panna, teatades talle, et paljud teised inimesed (mida rohkem, seda parem) on sellega juba nõustunud. (Cialdini 2005: 169) Lisaks sellele kaldume eeskuju võtma neist, kes on meie endaga srnased. Televisoonis kasutatakse viimasel ajal järjest tihedamini ,,tavalisi inimesi tänavalt", kes avaldavad oma arvamust. See tekitab meile pildi, et teised meie sarnased (tavalised inimesed) kasutavad mingeid teatud tooteid ja neid kiidavad, see tekitab olukorra, kus luuakse meile pilt, et neile meeldib, järelikult meeldib see televaatajatele. Olgu selleks siis kas pesupulber, ravimid või joogid.
sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Piia Maria Nahkur Isikutaju Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning
taju! Müra on seotud taju probleemidega. Füüsiline müra loob eeldused agressiivsuseks. Kõrgema intelligentsusega Empaatiavõimelised inimesed tajuvad sotsiaalset maailma objektiivsemalt Kes iseennast paremini tunnevad Sotsiaalset taju mõjutab: 1. Tajuja 1. Halo efekt, 2. atributsioon e omistamine, stereotüübid 2. Tajutav subjekt - esmamulje 1. Halo efekt: Nt. kui me tajume kedagi `hea' või `meeldivana', siis me kaldume kogu tema tegevust sellisena võtma. Halo efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel. Salamon Ash (1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10 omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka käitusid vastavalt. Need, kes said omaduse soe küsisid rohkem. Soojus külmus Kõrge intelligentsus madal intelligentsus Sotsiaalsus eemale tõmbumine SOTSIAALSED ENNUSTUSED
Teisele inimesele kantakse alateadlikult üle iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivatele inimestele üle oma teadvustamata häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). o Isikutaju seaduspärasused Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2) Ruumitaju - võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. - Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. o Sügavustunnused
nii kiindumust kui ka vaenulikkust. Kui inimene meeldib, siis talle pikalt otsa vaadates on meil teistsugune näoilme ja teine näolihaste pinge jaotus kui vaenuliku põrnitsuse korral. 3) Pupillide laienemine kui pupillid laienevad, näitab see, et keegi/miski meile meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige tugevamini, kuigi me ise ei pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime. 4) Poos kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame sirgelt, kui tahame end maksma panna jne. 5) Poosi kaja kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta alateadlikult sama poosi, mis temal võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana tema suhtes. 6) Isiklik distants (isikuruum) samuti võib vahemaa, mis me hoiame enda ja teiste inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed
○ geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. ○ Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): ■ ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina ■ sarnasuse -- kaldume rühmitama kokku sarnaseid kujutisi (eriti värvuse ja suuna alusel) ■ läheduse -- kahe kujutise tajutud lähedus teineteisele, mida lähemal, seda enam kaldub taju neid kokku rühmitama; ■ selge jätkuvuse -- taju eelistab kujutisi, mille piirid jätkuvad ühtlaselt algset rada pidi; ■ lõpetatuse -- tajume lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; ■ lihtsuse -- tõlgendame vormi lihtsaimal võimalikul viisil --
kuulmisorganeid. Heli tekib elusolendite sees kujul, mille jaoks nende ajud ja meeled on ehitatud ja need võivad sobida kas rohkemaks või vähemaks. Käsitiivalised, rohutirtsud ja inimsed tajuvad seega erinevaid, omaette unikaalseid helimaailmasid. INIMESE SUHE LOODUSESSE MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI (Sverre Sjölander) Enamikul juhtudel iseloomustab inimese suhtumist loodusesse see, et loodus on üks suur laoruum või varakamber, mida me kasutame ja tühjendame niikaua, kui võimalik. Kaldume loodusressursse ära kasutama, kuni nad kas on hävinenud või kahandatud kasutute suurusteni. Efektiivseid abinõusid ei suudeta läbi suruda enne, kui populatsioon on juba nii väike, et selle ekspluateerimine ei tasu enam ära. Alles siis viiakse sedused sisse. Kahjuks paistab seadusandlus olevat ka ainuke abinõu, mis toimib. Umbes 50 000 aastat väldanud pideva ekspansiooni vältel leidus alati uusi jahimaid. Kõikehävitaval tegutsemisviisil ja tulevikuga
need · Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani · Kiirus otsustamine. 4 1 LASTE MÕTLEMINE 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine Inimesed on aastatuhandeid arvanud, et beebid ja väikesed lapsed ei ole võimelised mõtlema, kaalutlema ja teadma. See on osaliselt tingitud viisist, kuidas oleme igapäevaelus mõtlemist kujutlenud. Iga päev kaldume me olema üsna kindlad selles, et meil on mõistus ega kahtle põrmugi, et meietaolistel olevustel, eriti nendel, kes kõnelevad nagu meiegi, on mõistus. Juhul, kui tahame teada saada, mida keegi mõtleb, on see lihtne, me hakkame omavahel vestlema. Ent kui vaadata mõtlemist kui kalkulatsiooniprotsessi, siis meie kriteerium eristamaks mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama
3) Kokkukuuluvuse (koherentsuse) otsimine - püüd seletada või õigustada oma ideid ja hoiakuid. Etniliste eelarvamuste põhimõtted: 1) Koostoimivad eelarvamuste liigid: üks põhineb isiksusel, teine - valeinfol ja vajadusel vähendada tunnetusliku töötlust. 2) Kui grupid võistlevad või on konfliktis, saab sotsiaalseks normiks diskrimineerimine omade kasuks ja mitte-omade vastu. 3) Mida vähem kellegi kohta infot on, seda hõlpsamini kaldume stereotüüpiasse. 4) Ühiskondlikult omaks võetud hoiakud ja stereotüübid on laialt tuntud ja mõjutavad inimeste käitumist tugevasti. 5) eelarvamused võivad muutuda iseteostuvateks, luues omi «tõendeid». 6) Inimeste kategooriad, kelle arvamus on suunatud, muutuvad ühest grupist teise. 7) Eelarvamused jäävad püsivaks seni, kuni püsivad sotsiaalsed normid, ja muutuvad siis, kui muutuvad normid.
energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikult (sõbrale lehvitamine) või ebateadlikult (nina sügamine). Kui oleme üksi, ei pruugi me oma zestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidestja me kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meid ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi. Mehed seevastu kohendavad kehahoiakut, tõmbavad kõhu sisse, vahetavad pilke (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks kulmukergitus,
käitumisest, omistades selle põhjuse olukorrast tulenevale tegurile või nende meelelaadi kvaliteedi tasemele. Osaliselt on see protsess täiesti ratsionaalne ja oleneb tingimustest, missugustes küsimusealune käitumisviis aset leidis. Kuid see võib viia mitmesuguste eksimusteni. Arvustades teisi, kaldume tegema põhilisi atributiivseid vigu, lahkhelide kvaliteedi ülehindamist ning olukorrategurite alahindamist. Niisugune omistusviisi kõrvalekalle pöördub tagasi, kui me ise satume tegutseja rolli ja pole enam vaatleja osas. Tegutsejavaatleja erineva rolli põhjuseks on nende erinevad vaateväljad. Lisapõhjuseks on siinjuures kõrvalekalded
● Suur osa meile jõudvast infost on poolik ja ebamäärane niiet me täiendame ja tõlgime seda ise. ● Kuidas tajume – info korrastamine tähenduslikuks mustriks. geštaltpsühholoogia - korrastamine on kogu vaimutegevuse oluline omadus nt. vormi taju – sisendi tunnused (ehk mis on silmade ees/mis on nähtav) + vormi korrastamine ja tõlgendamine ● Põhimõte – tajus toimub: objekti ja tausta eristamine; lõpetamine, kaldume tajuma lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; objektide grupeerimine; tõlgendamine kõige lihtsamal viisil (PRÄGNANZ-PRINTSIIP ehk lihtsuse reegel); sügavuse tajumine. ● Me kasutame olemasolevaid teadmisi, et tõlgendada sensoorset infot. ● Me võime valida siis kas automaatselt või läbi teadliku otsuse millistele stiimulitele pöörame rohkem tähelepanu, nt. lihtsate ülesannete puhul töötab aju automaatselt
Miks te ei küsi abi? Abi küsimine näitab meie sõltumist sellest kelle käest me küsime, ja näitab meie positsiooni et me oleme all pool. Sõltumus ja isikute vaheliste suhted pole võrdsed tõukab meid nii noorukina kui ka täiskasvanuna eemale abist. Varajases noorukieas indiviidid ei pöördu eksperdi poole. Veel üks aspekt seoses abiga, mis takistab seda noorukiealiste puhul see et abi saamine on raskendatud. Sotsioloogias välimust puudutav fenomen, me kaldume abistama välimusest lähtuvalt neid indiviide , olgu see inimolend või loom, kellel on lapselikud tunnused. Eksperiment: Tänaval möödujad abistavad pigem nutvat 5- 8 aastast last kui 11-12 aastast. Puhtalt vanuse tõttu jäävad selleeaslised tõenäolisemalt abist eemale, kuna need lapselikud tunnused on kadumas. On teatud välised tunnusjooned mille tõttu me käitume nii nagu refkesid, etatud inidviide kellel lapselikud
konfliktides avalduvad. 25 3.PINGEOLUKORDADEST KARJÄÄRINÕUSTAMISEL Selleks, et suhtlemine ja järelikult ka nõustamine oleks tulemuslik, tuleks siseneda nõustatava maailmapilti. Et teist inimest paremini mõista, oleks tarvis küsida nõustatava käest, kuidas ta ümbritsevat maailma näeb ja kogeb ning mis on tema jaoks oluline. Tihtipeale unustame selle ja kaldume arvama, et teame, mis on teise inimese jaoks hea ja mida ta peaks tegema. Kipume nõu andma oma maailmapildist lähtudes ning seetõttu kogeme mittemõistmist või isegi vastupanu. Ka sellistes olukordades peaksime suutma pakkuda professionaalset, hoolivat ja kliendikeskset teenindust, peaksime suutma luua meeldiva ja meeldejääva õhkkonna. Mässava ja pulbitseva kliendi rahustamisel oleks abi sellest, kui temaga mitte kaasa minna, vaid vastata omapoolse rahuga. Pingelistes ja
Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisenemise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi, ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi. Seaduspärasused: Igapäevaselt on levinud nn oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama vaid positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta. 1.Peresünnitus: poolt ja vastu; emaks- isaks kujunemine Juures viibib lapse isa. Tugiisik aitab üleval hoida sünnitaja meeleolu, lõdvestuda, on toeks füüsiliselt ja vaimelt. Mees kes ei soovi sünnitusel viibida, ei pea end süüdi tundma. Ta saab lapsega emotsionaalse sideme luua peale sünnitust, peretoas. Naine ja mees peavad harjuma uue rolliga. Lapsevanemaks olemine lisas vastutust, elurütmi
positiivne. Nt kui õpetaja küsib õpilaselt midagi ja ta teab vastust, siis õpetajal kujuneb positiivne hinnang selle poisi suhtes. "Esmamulje on väga tähtis!" ,,Praiming" järgnevusefekti variatsioon; eelnev isiklik kogemus mõjutab seda, kuidas teist inimest näeme. Nt kui tulen vanglast välja, siis esimest korda tänavale minnes on endal tunne, et kõik vaatavad mulle viltu (kuigi ei tee seda). Enesekesksus Enesekesksus(eefekt) kaldume kujutlema, et teised inimesed tajuvad ja näevad inimesi samamoodi nagu meie. TEGELIKULT näeb igaüks eri viisil. Oreooli efekt Oreooli efekt mul on naabri suhtes kujunenud mingi arusaam, et "tubli mees, vahva sell". Ja kui keegi tuleb küsima, et kas ta autot oskab parandada, siis kuna üldmulje on hea, arvatakse, et no ikka oskab, ta on ju nii lahe
Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardub töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad. 2.2.1 Zestid Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikul, nagu sõbrale lehvitades, või ebateadlikult, nagu enda nina sügades. Kui oleme üksi, ei pruudi oma zestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. Näiteks pange tähele, mis juhtub, kui mehi täis tuppa astub rabavalt ilus naine. Mehed mitte üksnes ei kohanda oma kehahoiakut, aja end sirgu ja tõmba kõhtu sisse, vaid vahetavad ka pilke ja väikesi zeste, tunnustades omavahel seda, mida nad näevad või tunnevad. Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust
· Töötajate arendamine + empaatia (Gratton ja Paerson 1999). Väga suured muutjad peavad sageli olema empaatiavõimetud. Need, kellele läheb inimeste arvamus korda, elavad sageli avalikku sõimu raskemalt üle. Võimu allikad (French, Bell, Zawacki, 2000) 1. Talul põhinev võim ressurssid. Kui juhi määrata on sinu palk, lisatasud, muud ressurssid. Neile peame kuuletuma. 2. Karistuse võim hirm 3. Positsiooni võim turva. Kaldume kuuletuma organisatsioonidele, mis pakuvad meile turvatunnet, meil on kasulik neldega kokku hoida. 4. Karisma võim võlu. Inimesed tunnevad ennast hästi kui nad samastuvad atraktiivse tegelasega, kelle ideed on vahvad, kelle päiskesepaistes saab end soojendada 5. Ekspertvõim teadmised, + Info ja kontrolli võim võimukad on need, kellle on palju infot ja need, kes kontrollivad (siseaudit). Kuidas olla edukas liider Oma visooni . selget ettekujutust tulevikust 1
Kui kuuldakse, siis nad oigavad valjemini, ning üksilduses vaiksete ja rahulikena saavad nad virgutust uueks nutuks, kui kedagi näevad. Siis löövad nad käega vastu otsaesist, mida ühegi takistajata võinuksid teha vabamalt, siis soovivad nad endi surma, siis veerevad voodist maha; pealtvaataja puududes valu lakkab. (17) Nagu teistes asjades, nii jälitab meid siingi pahe, et juhindume enamuse eeskujust, ning märkamata, mida peab tegema, täheldame seda, mis on tavaks. Kaldume kõrvale loodusest, muutudes üksmeelseks rahvaga, kellest ei tule midagi head ja kes selles asjas, nagu kõigis teisteski, on äärmiselt järjekindlusetu. Näeb ta kedagi oma leinas mehiseks jäävat, siis nimetab seda jõledaks ja metsikuks; näeb ta mõnda laibale kokku varisenut ja selle ligi liibunut, siis nimetab teda memmelikuks ja nõrgakeseks. (18) Niisiis tuleb kõiges juhinduda mõistusest. Pole tõepoolest midagi rumalamat kui püüda kuulsust ja
annaabi.ee 
