Tunnetusprotsessid, aistingud (0)

Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks.
Tunnetusprotsessid on aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel.
AISTING
Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.)
Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja kompeaisting.
b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting.
Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel – see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
Nägemine
Nägemismeel on kõige tähtsam – selle kaudu saab 80-90% informatsioonist.
Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi.
Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks).
Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu.
Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu.
Daltonism : puna-roheline värvipimedus, st ei eristata punast ja rohelist värvi.
Kanapimedus: inimene ei näe hämaras ja pimedas, sest kepikeste töö on häiritud.
Värvipimedus tähendab seda, et kolvikesed ei toimi.
Kuulmine
Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Seejärel liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alusi ja jalus, mis asuvad keskkõrvas), mis võimendavad võnkeid ja edastavad need teole , kus asuvad heliretseptorid muudavad võnked impulssideks, mis liiguvad kuulmisnärvi mööda peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse.
Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz .
Infraheli on alla 16 Hz.
Ultraheli on üle 20 000 Hz.
Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest , vanemas eas kuulmisteravus langeb.
Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB.
Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole.
Maitsmine ja haistmine
Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras.
Maitsmine – eristatakse nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane ja mõru.
Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pärast mõru maitset, soolast maitset tunneb kõige rohkem keele otsas ja servades.
Maitsmine on oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti.
Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole.
Eristatakse 6 lõhnaklassi : lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad, roisulõhnalised lõhnad, teravad lõhnad.
Kompimine
Võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, materjali jne. Kõige rohkem puuteretseptoreid on sõrmeotstes, keeles ja huultes.
Et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi on ärrituse minimaalne toimiv tugevus.
Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi on ärrituse maksimaalne intensiivsus, mida suudame taluda.
Eristuslävi on kõige väiksem erinevus kahe ärritaja vahel, mida suudame eristada.
Aistingutel eristatakse nelja põhidimensiooni: 1) intensiivsusdimensioon, 2) kvaliteedidimensioon, 3) ajadimensioon, 4) ruumidimensioon .
Adaptatsioon , st ärritajaga kohanemine .
Kompensatsioon, st ühe aistinguliigi korvamine teisega . Kui mõni aisting on nõrgem kui teised või kahjustunud, arenevad teised tugevamini välja.
Sünesteesia, st teiseste aistingute teke. Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis.
TAJU
Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk.
Taju omadused:
a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs)
b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks)
c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte).
d) kogemused, hoiakud, emotsioonid .
Taju liigid:
a) Isikutaju – tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head)
b) Ruumitaju – võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte).
c) Liikumistaju – annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist.
d) Ajataju – annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust.
TÄHELEPANU
Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: tähelepanu figuuriks (see, mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt).
Tähelepanu omadused:
a) Maht, 7 +/- 2 objekti.
b) Jaotuvus – saab jaotada tähelepanu samaaegselt mitme objekti vahel, kuid vaid siis kui need objektid, tegevused, on omavahel seotud.
c) Koondamine – tähelepanu keskendamine ühele objektile või tegevusele
d) Püsivus
e) Ümberlülituvus , st tähelepanu lülitamine ühelt objektilt/tegevuselt teisele
Tähelepanu jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks tähelepanuks. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest, seda paeluvad ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus . Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile või tegevusele tahte abil.
Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi.